2-16-123594/71 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-123594

Kohtuasi

Aalboc Group osaühingu hagi SNG Grupp OÜ vastu

võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aalboc Group osaühingu apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

4993 eurot 20 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aalboc Group osaühing (registrikood 11591748),

lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts

Kostja SNG Grupp OÜ (registrikood 12346942), seaduslik

esindaja Kristo SlengXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta Aalboc Group osaühingu apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta Aalboc Group osaühingu kanda.

4. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-16-123594

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aalboc Group osaühing (hageja) esitas 12. oktoobril 2016 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse SNG Grupp OÜ (kostja, võlgnik)

vastu võla ja viivise saamiseks. Võlgnik esitas maksekäsule vastuväite, misjärel Pärnu

Maakohus andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 28. novembril 2016 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja

võla 5922 eurot 60 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt teostas hageja kostja tellimusel keevitustöid

ajavahemikul 09.02.2015–30.06.2015. Hageja esitas tööde eest 15. juulil 2015 arve nr 1071501

suurusega 10 179 eurot. 24. märtsil 2016 esitas hageja kostjale osalise kreeditarve nr 24031601

suurusega 6075 eurot. Arvest nr 1071501 tasus osaliselt kostjalt töid tellinud Mereo Group OÜ

otse hagejale. Arvest nr 1071501 on tasumata 4104,60 eurot. Hageja algses hagiavalduses

viivisenõuet ei esitanud.

2.2. 7. detsembri 2018. a menetlusdokumendis esitas hageja viivisenõude, paludes kostjalt välja

mõista viivise 889 eurot ajavahemiku 24. märtsist 2016 kuni 7. detsembrini 2018 eest.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised:

1) Kostja on hagejale osutatud teenuste eest tasunud ning ei võlgne hagejale hagis nõutud

summat.

2) Vaidlusalune nõue puudutab ajavahemikul 09.02.2015–30.06.2015 osutatud teenuseid,

mitte ajavahemikul 09.02.2015–16.07.2015 osutatud teenuseid. Pärast viidatud

ajavahemikku teostas hageja töid Viimsi veekeskusele ning nende tööde eest tasus otse

hagejale Mereo Grupp OÜ. Viimsi veekeskusega seotud tööd, mille eest tasus Mereo

Grupp OÜ jäid ka ajavahemikku 09.02.2015–30.06.2015.

3) Pooled ei leppinud kokku tasustamises tunnihinna alusel. Kostja tasus tehtud töö eest

tükihinna alusel. Üldjuhul tasus kostja hagejale tehtud töö eest eelnevalt kokkulepitud

tasu ning hageja vormistas ja edastas arve tagantjärele, lähtudes kokkulepitud ja

ülekande selgitusse märgitud arve numbrist ja saadud tasust, ja märkis tagantjärele

omaalgatuslikult arvetele ka tunnid. Muuhulgas tõendab arve nr 5071401 ka asjaolu, et

hageja arvestas arvete põhiselt tasu tükihinna alusel. Seega oli hagejal võimalus märkida

arvetele mistahes teenuse hinna kujunemise viis sõltumata sellest, mida pooled olid

eelnevalt kokku leppinud. Hageja ei ole esitanud kostjale kunagi tunnitasu arvestust ega

näidanud teostatud tööde mahtu tundides (va alles 04.08.2015, mil hageja asus kostja

poolt 01.07.2015 arve nr 1071501 tasumise keeldumise järel tehtud tööde mahtu

põhjendama tunnipõhiselt). Kõik kokkulepped, sh tasu, leppisid pooled kokku suuliselt.

4) Isegi, kui lähtuda hageja väitest, et hageja osutas kostjale teenust tunnitasu põhiselt, on

hageja poolt vaidlusalustel arvetel näidatud teenuse osutamise aeg (töötunnid)

2-16-123594

tõendamata. Hageja esitas kostjale arveid ajavahemiku 9.02.2015–30.06.2015 kohta

selliselt, et arvetel näidatud töötundide aeg on kokku 843,28 tundi ning maksumus

kokku 16 559 eurot (sh Viimsi veekeskusega seotud tööd ehk Mereo Group OÜ poolt

tasutud tööd): 13.02.2015 arve nr 13021501 suurusega 2800 eurot (töötunde 100 h),

9.03.2015 arve nr 10031501 suurusega 1100 eurot (töötunde 52,5 h), 9.04.2015 arve nr

10041501 suurusega 1000 eurot (töötunde 50,5 h), 19.05.2015 arve nr 20051501

suurusega 500 eurot (töötunde 25,25 h), 2.06.2015 arve nr 2061501 suurusega 980 eurot

(töötunde 49,5 h), 01.07.2015 arve nr 1071501 suurusega 10 179 eurot (565,53 h).

Esitatud tundide maht ei ole reaalne ega tegelik ning näitab ilmekalt, et hageja on

esitanud kostjale ajavahemikul 9.02.2015–30.06.2015 arveid osutatud teenuste mahust

suuremas mahus.

5) Rohkem kui pool aastat pärast tööde teostamist esitas hageja lepingulise esindaja

vahendusel kostjale 26.03.2016 arve nr 1031601 suurusega 1818 eurot 01.07.2015–

16.07.2015 tehtud tööde kohta (töötunde 101 h). Arvel märgitud tundide arv ületab sel

perioodil maksimaalselt võimaliku tööaja.

6) Arvestades kostja poolt makstud tasusid ja Mereo Grupp OÜ-lt laekunud summasid, on

hageja hagiavalduses esitatud nõuetega seotud perioodil (9.02.2015–16.07.2015)

osutatud teenuste eest (sh Mereo Grupp OÜ poolt tasutud teenused) saanud tasu kokku

12 855 eurot. Kui lähtuda hageja märgitud tunnitasust (15 eurot/h) on hagejale tasutud

selle perioodi vältel kokku 857 h eest. Reaalselt sai hageja esindaja ajavahemikul

9.02.2015–30.06.2015 teha tööd maksimaalselt 654 tunni ulatuses ning perioodil

01.07.2015–16.07.15 kokku 72 tunni ulatuses.

7) Hageja viivisenõue ei ole lubatav. Viivisenõue on esitatud alles kaks aastat pärast hagi

esitamist ning pärast eelmenetluse lõpetamist. Seega on viivisenõue hea usu

põhimõttega vastuolus ning ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja ei ole

selgitanud, miks viivise arvestamise aluseks on kreeditarve esitamise kuupäev

26.03.2016, st, miks on hageja arvates sellest kuupäevast alates muutunud tasunõue

sissenõutavaks. Hageja soodustas viivise nõude suurenemist, keeldudes kohtuvälisest

kokkuleppest, venitas kohtule nõude esitamisega.

8) Kostja esitas 28.05.2020 menetlusdokumendis hagejaga kokkulepitud ehitusobjektidel

teostatud tööde mahud ja kirjeldused, teabe ettemaksuna tasutud summad ning töödega

seotud arved.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 23. oktoobri 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 960 eurot (ilma käibemaksuta) ning viivise

menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4.1. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

kostja tegi hagejale ajavahemikul 09.02.2015–30.06.2015 keevitustöid;

-

hageja esitas teostatud tööde eest kostjale järgmised arved: arve nr 1071501 suurusega

10 179,60 eurot (koos käibemaksuga) ja arve nr 1031601 suurusega 1818 eurot (koos

käibemaksuga);

-

24. märtsil 2016 tegi hageja arvele nr 1071501 kreeditarve nr 24031601 suurusega 6075

eurot, kuna arves nr 1071501 kirjeldatud tööde eest tasus kostja asemel poolte

kokkuleppel Mereo Group OÜ;

2-16-123594

-

arvetest on tasumata 4104,60 eurot, mis tuleneb arves nr 1071501 märgitud 10 179,60

euro ja kreeditarve nr 24031601 suurusega 6075 eurot vahest (10 179,60–

6075=4104,60)

4.2. Pooled vaidlevad selle üle, millises mahus (mitu tundi) on hageja kostjale töid teinud ning

selle üle, milline oli töötasu arvestuse alus ja määr (tunnimäär või tükitöö). Kuna vaidlus on

selle üle, millises mahus tegi hageja kostjale keevitustöid ajavahemikul 09.02.2015–

30.06.2015, siis on töö tegemise, selle üleandmise ja koguse dokumenteerimise kohustus

töövõtjal ehk hagejal.

4.3. E-kirjavahetusest ajavahemikul 04.08.2015–05.08.2016 nähtub, et hageja soovis saada tasu

ajavahemiku 09.02.2015–16.07.2015 eest kokku 876 tunni eest ja et tasu on 15 eurot tund, mis

teeb kokku 13 095 eurot (lisandub käibemaks). Kostja 04.08.2015 e-kirjast ei nähtu, et kostja

oleks vaidlustanud tasu määra, vaid on märkinud, et summad tuleb üle vaadata ning et hageja

mõne nädala töö oli ühe päeva töö. Maakohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et pooltel

oli tükitöötasu kokkulepe. Maakohus järeldas poolte esitatud tõenditest, et töötasu oli kokku

lepitud tunnihinnaga 15 eurot + käibemaks (koos käibemaksuga 18 eurot).

4.4. Järgmisena hindas maakohus, mitme töötunni eest kostja on tasunud ning kas kostja on

jätnud mingis ulatuses hagejale tasu maksmata. Nii hageja kui kostja esitatud andmetel

(05.08.2015 e-kiri) on hageja ajavahemikul 09.02.2015–16.07.2015 teinud tööd 873 tundi, sh

on Viimsi keskuse projektile kulunud 278 töötundi, tasu 15 eurot tund, kokku 13 095 eurot.

Sellele on hageja lisanud juurde muud kulud 480 eurot. Hageja kinnitas e-kirjas kostjale, et

kostja on tasunud 3577 eurot ning kostja on hagejale võlgu veel 9998 eurot + käibemaks, kokku

11 997,60 eurot.

4.5. Kuna hageja ei ole oma e-kirjas (kostja esitatud pooltevaheline e-kirjavahetus

ajavahemikul 04.08.2015–05.08.2016) kostjale konkreetselt esile toonud, millisel ajavahemikul

ta mingil objektil töid tegi, vaid üksnes iga objekti tundide arvu, siis kannab ta tehtud tööde ja

nende üleandmise dokumenteerimata jätmisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi. Maakohus

järeldas hageja 05.08.2015 e-kirjas selgitatust, et hageja väidetavalt teostatud tööde maht 873

tundi hõlmab kogu tööd ajavahemikul 09.02.2015–16.07.2015. Hageja tunnistaja RX.

HiietamX andis ütlusi tehtud tööde kohta, kuid kui palju tööd tegi hageja kostjale, seda

tunnistaja ütlusest ei nähtu. Tunnistaja KY. KükitY andis ütlusi selle kohta, et tema tegi oma

tööd kostjale, arvestas oma tunnid välja ja esitas arve kostjale, kuid sellest ei nähtu, kui palju

tööd tegi hageja kostjale. Seega ei tõenda tunnistajate ütlused hageja teostatud tööde mahtu.

4.6. Arvest nr 1031601 suurusega 1818 eurot nähtub, et see puudutab töömahtu 101 tundi ning

ajavahemikku 01.07–16.07.2015. Sellest arvest tulenevast nõudest hageja loobus. Arves nr

1071501 märgitud töötundide arv 565,53 tundi ajavahemiku 09.02.2015–30.06.2015 eest ja

arves 01.03.2016 nr 1031601 märgitud töötundide arv 101 tundi moodustavad ajavahemiku

09.02.2015-16.07.2015 (tööde kogu periood) eest kokku 666,53 tundi, mitte 873 tundi, nagu

hageja on oma 05.08.2015 e-kirjas kostjale avaldanud. Mis puudutab hageja poolt alles

kohtumenetluses esitatud nn tunniarvestust, siis leidis maakohus, et see ei tõenda tehtud tööde

mahtu. Ühestki tõendist ei nähtu, et hageja oleks teinud arvestusi ja dokumenteerinud tehtud

tööde hulka 873 tunni ulatuses või et kostja oleks kinnitanud ja vastava tundide arvestuse

ulatuses töid vastu võtnud VÕS § 636 lg 1 esimese lause kohaselt. Kostja on oma vastuses

samale e-kirjale märkinud, et ei nõustu sellises mahus töödega.

4.7. Maakohus leidis, et kuna eelnevalt on tuvastatud, et hageja tegi ajavahemikul 09.02.2015–

16.07.2015 kostjale töid 666,53 tunni ulatuses, arvest nr 1071501 nähtuvalt oli töötundide arv

ajavahemiku 09.02.2015–30.06.2015 eest 565,53 tundi ning Mereo Grupp OÜ tasus hagejale

kokku 335 tunni eest, siis saab hageja ülejäänud tasunõue ajavahemiku 09.02.2015–30.06.2015

eest olla vaid 230,53 töötunni eest (565,53–335). Kostja tõendas oma pangakonto väljavõttega,

2-16-123594

et maksis hagejale ajavahemikul 14.02.2015–10.07.2020 kokku 6780 eurot. Kostja esitas

kohtule hageja arved nr 13021501, 2061501, 10031501, 10041501, 20051501 ajavahemiku

veebruar–juuni 2015 eest ning arvetes märgitud töötundide arv kokku on 277,75 töötundi.

Vaidlust ei ole, et kostja on nende arvete alusel hagejale tasu maksnud. Maakohus järeldas, et

kostja on hagejale tasunud kõigi töötundide eest.

4.8. Kuna hageja teostas töid 666,53 tunni ulatuses 15 eurost tunnitasumäära arvestades

9997,95 euro eest, millele lisandub muude kulude tasu 480 eurot ning käibemaks, siis on

kogunõue kostja vastu 12 573,54 eurot. Hagi kohaselt maksis Mereo Grupp OÜ hagejale 6075

eurot, hageja loobus nõudest suurusega 1818 eurot ja kostja tasus hagejale 6780 eurot

(12 573,54–1818–6075–6780 = -2099,46 eurot).

4.9. Eelnevast järeldub, et kostja on hagejale tasunud kogu töötasu ning ei ole seega tasu

maksmise kohustust rikkunud ning hagi tuleb rahuldamata jätta. Kuna hagi jääb rahuldamata,

jääb rahuldamata ka viivisenõue.

4.10. Menetluskulud jättis maakohus hagist osalise loobumise ning ülejäänud osas hagi

rahuldamata jätmise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1, 2 ja § 168 lg 4

kohaselt hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja

teenuste ajakulu 16 tundi ning tunnitasu 60 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 960 eurot

(käibemaksuta). Maakohus leidis, et esindaja ajakulu on tervikuna põhjendatud ning samuti on

lepingulise esindaja tasumäär mõistlik. Kokkuvõttes määras maakohus kostja menetluskulude

hüvitise suuruseks taotletud 960 eurot ning mõistis selle hagejalt kostja kasuks välja koos

viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning

teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda.

5.1. Hageja apellatsioonkaebuse väidete kohaselt algas poolte koostöö juba 2014. a maikuus.

Objekte, kus hageja kostjale teenust osutas, oli sel ajavahemikul palju. Hageja esitatud arvetest

nr 13021501, nr 2061501, nr 10031501, nr 10041501 ja nr 20051501 ei saa kuidagi tuletada, et

kostja tasus kogu võla teostatud tööde eest. Hageja selgitas maakohtu menetluses, et arved

esitati varasema perioodi tööde eest, kui vaidlusalused tööd. Hilisemas menetluses kostja eitas

sellist tegutsemispraktikat. Seega ei ole kostja olnud oma väidetes menetluse jooksul järjepidev.

Kui vaadata poolte vahelist e-kirjavahetust, siis ei ole eluliselt usutav, et kostja olles kindel

kogu summa tasumises, esitab vastusena hageja tunniarvestusele ja tasunõudele vastuskirja

milles soovib vaadata üle ainult mõnede tööde ajalise arvestuse, ei vaidlusta koheselt töövõtja

tasu saamise õigust tervikuna, olukorras kui tasu tehtud tööde eest on juba makstud (vt kostja

04.08.2015 e-kiri hagejale).

5.2. Maakohus on teinud esitatud tõenditest ja selgitustest valed järeldused. Maakohus ei

selgitanud hagejale, et praeguses asjas võib olla tegemist olukorraga, kus hageja varasema

perioodi eest esitatud arved võivad katta tasu ka vaidlusalusel perioodil teostatud tööde eest.

Maakohus oleks pidanud paluma hagejal sellest aspektist lähtuvalt oma nõuet põhjendada.

Sellise järelduse pinnalt vaidlust lahendades pööras maakohus üllatuslikult ringi eelnevalt

poolte menetluses selgitatu, kohustades kostjat kohtule põhistama, millises ulatuses ja milliseid

töid tehti ning millise hinnaga (vt 5. detsembri 2019. a istungiprotokoll, 00:26:23). Tegemist

on sellise olulise menetlusnormi rikkumisega, mille tõttu on maakohtu otsus hageja jaoks

üllatuslik.

2-16-123594

5.3. Samuti on üllatuslik maakohtu seisukoht hageja viivisenõude lubatavuse osas.

Viivisenõude lubatavust hindas ringkonnakohus hageja määruskaebust lahendavas määruses

(11.04.2019) leides, et hageja viivisenõue on lubatav ning tuleb menetlusse võtta. Seega ei saa

hageja viivisenõue olla eelduslikult hea usu põhimõtte vastane.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.

9. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on tõendanud tema väidetud mahus

keevitustööde tegemise kostjale. Maakohus on hageja nõude põhjendatult kvalifitseerinud

töövõtulepingulise tasunõudena. VÕS § 108 lg 1 ja § 637 lg 3 järgi on töövõtulepingust tuleneva

tasunõude eelduseks: kehtiv kokkulepe tellija ja töövõtja vahel, sealhulgas töö sisu ja tasu

kohta, töö valmimine ja töö vastuvõtmine või § 638 lg 1 järgi vastuvõetuks lugemine.

Riigikohus on korduvalt selgitanud poolte tõendamiskoormist töövõtulepingust tuleneva

tasunõude vaidluse korral üle. Nii on hagejal töövõtjana kohustus tõendada, milles kokku lepiti,

et kokkulepitud töö on valmis ja tehtud nõuetekohaselt ja et tema tasunõue on muutunud

sissenõutavaks. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus

tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on

lepingukohane (vt nt Riigikohtu 02.03.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19;

28.10.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Ainuüksi arve esitamisest kohustatud

isikule tasunõuet ei teki (Riigikohtu 17. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10).

10. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et

hageja on kõikide arvete alusel tasu saanud. Keskendudes arvete analüüsile on hageja

unustanud, et tasunõude esmase eeldusena pidi hageja tõendama tema väidetud mahus tööde

valmimist. Selle asjaolu kohta esitas hageja aga üksnes väga kaudses seoses olevaid tõendeid,

sest kirjalikku arvestust tööde koguse kohta ega tööde vastuvõtmise praktikat pooltel ei olnud.

Isegi kui maakohus oleks tuvastanud ebaõigesti, et kostja esitatud viis arvet ajavahemiku

veebruar – juuni 2015 eest kokku 277,75 h ulatuses kajastasid töid, mis oli tehtud tegelikult

varasemal perioodil, ei muudaks see tõsiasja, et hageja ei ole tõendanud, et ta on haginõudes

märgitud ulatuses töid teinud.

10.1. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga hageja esitatud kaudsetele tõenditele ja

märgib, et maakohus on oma järeldust jälgitavalt motiveerinud. Üldjuhul oleks olnud hagejal

mõistlik tõendada tööde mahtu tunnistajate ütlustega, kuid maakohus märkis õigesti, et

tunnistajad RX. HiietamX ja KY. KükitY selle asjaolu kohta ütlusi anda ei osanud.

10.2. Tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et ka ülejäänud kaudsetest tõenditest ei saa

järeldada tehtud tööde mahtu. Poolte kirjavahetusest 4. augustil 2015 (dtl 421–424) sellist

järeldust teha ei saa. Et maakohus ei ole hageja hinnanguga 2015. a augusti kirjavahetusele

nõustunud, ei tähenda, et maakohus ei oleks neid tõendeid hinnanud ega analüüsinud.

Kolleegium märgib täiendavalt, et asjaolust, et kostja ei vaidlustanud e-kirjas koheselt ei

2-16-123594

tunnitasu kokkulepet ega töö mahtu, ei saa järeldada, et kostja oleks kummagigi neist

nõustunud. Kostja vastas „ainus asi, millest me rääkisime, oli, et peame need summad üle

vaatama (dtl 422).“ Selline vastus ei tõenda kuidagi nõustumist hageja väidetega. Kutsealases

suhtlemises ei ole lepingupartneritel kohustust koheselt vastaspoole valeväidetele vastu vaielda

ning lepingupool ei kaota vastuväite esitamise õigust kui ta seda koheselt ei tee.

11. Kolleegium

ei

nõustu

hageja

etteheitega,

et

maakohus

muutis

üllatuslikult

tõendamiskoormise jaotust. VÕS § 637 lg 3 järgi tuli hagejal tõendada, et tööd on valminud ja

üle antud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude

olemasolu tõendamiseks. Juhul, kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja

kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja pole

tõendeid esitanud (Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 13). Samas

võib kostja ka ennetavalt esitada oma vastuväited ning nende aluseks olevaid faktilisi asjaolusid

tõendada. Hageja tõendamiskoormise määr ehk nn veenmiskohustus sellest ei muutu (vt ka

TsMS I. Kommenteeritud väljaanne. § 230 lg 1 kommentaar p 3.2.2. (e)).

11.1. Kohtu selgitamiskohustuse kontekstis tähendab see, et eelmenetluses selgitab kohus nii

hageja tõendamiskoormist kui ka kostja kohustust tõendada oma vastuväite aluseks olevaid

faktilisi asjaolusid. Et TsMS § 438 lg 1 järgi annab kohus lõpliku hinnangu tõenditele alles

kohtuotsust langetades, ei saa kohus tõendamiskoormist selgitades üldjuhul pooltele öelda, kas

hageja on oma esmase veenmiskohustuse täitnud. Tõendamiskoormise jaotust ei ole vaja

selgitada, kui õigusküsimus on sedavõrd selge ja tõendamiskoormis pooltele kohtu arvates ka

selgituseta ilmselgelt arusaadav (Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15,

p 15)

11.2. Maakohus selgitas 18.05.2020 kohtuistungil (00:37), et „kui kostja leiab, et kõik tööd on

tasutud ja, et tegemist oli tükitööga, siis tuleb need asjaolud esile tuua ja seda ka tõendada.“

Hageja apellatsioonkaebuse väitest võib aru saada, et hageja arvates andis maakohus selle

selgitusega märku, et hageja on oma veenmiskohustuse täitnud ning edasi sõltub lahendus

kostja vastuväite tõendatusest. Kolleegium märgib, et sellist järeldust maakohtu selgitusest teha

ei saanud. Kuigi kohtuistungil ei selgitanud maakohus, et hagejal tuleb tõendada töö valmimist,

oli pooltele selge nii nõude kvalifikatsioon kui ka see, et hageja peab tõendama töö valmimist.

Kui maakohus seda asjaolu ka pooltele ei selgitanud, ei olnud see TsMS § 351 lg 1 järgi

selgitamiskohustuse rikkumine.

11.3. Seejuures ei olnud hagejal põhjust arvata, et kostja on hageja väited tehtud töö mahu kohta

omaks võtnud TsMS § 231 lg 2 või lg 4 mõttes. Kostja väitest, et tööd tasustati tükitööna objekti

põhiselt, ei saa kuidagi järeldada, et kostja ei vaidle vastu töömahu arvestusele. Seda ei saanud

järeldada ka asjaolust, et kostja tunnistas, et hageja tegi tööd menetluses nimetatud objektidel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Et kostjal

ei ole apellatsioonimenetluses esindajat olnud ning kostja ei ole menetluskulude nimekirja

esitanud, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt