Legislator Case Law & Legislation
2-21-2776/27 AI generated

2-21-2776/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-2776/27
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-21-2776/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
bank guarantee claim event deferred daily allowance funding of occupational pension schemes endorser compensation for loss of earnings counsel fees
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2776

Kohtuasi

OÜ

Northern

Guard

(end

OÜ

Exelsior

Energiakonsultatsioonid)

hagi

Osaühingu

RALGEMAR (pankrotis) pankrotihalduri Indrek

Lepsoo ja Osaühingu Port One vastu nõude

tunnustamiseks Osaühingu RALGEMAR (pankrotis)

pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2022. a menetluskulude

kindlaksmääramise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Northern Guard määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

OÜ

Northern

Guard

(end

Exelsior

Energiakonsultatsioonid OÜ, registrikood 14297676),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak

Kostja I Osaühingu RALGEMAR (pankrotis, registrikood

10578183) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Madis Saar

Kostja II Osaühing Port One (registrikood 10640605),

lepinguline esindaja Kerli Kaasik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 17. märtsi 2022. a määrus muutmata.

2. Jätta OÜ Northern Guard määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

2-21-2776

2 (6)

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu menetluses oli OÜ Northern Guard (end Exelsior Energiakonsultatsioonid

OÜ, hageja) hagi Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotimenetluses nõude

tunnustamiseks.

2. Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo (kostja I) 11. märtsi

2021. a taotlusel määras kohus 15. juuli 2021. a määrusega, et hageja kohustub tasuma kostja I

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 5000 eurot. Hageja ei tasunud tähtpäevaks

tagatist.

3. Pärnu Maakohus jättis 28. detsembri 2021. a määrusega hagi läbi vaatamata, kostja I

menetluskulud hageja kanda ning hageja ja Osaühingu Port One menetluskulud nende endi

kanda. Määrus jõustus 26. jaanuaril 2022.

4. Kostja I oli esitanud maakohtu menetluskulude nimekirja 28. jaanuaril 2022, millega palus

hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1150,80 eurot (koos käibemaksuga) ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivise menetluskuludelt

alates kulusid väljamõistva kohtulahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni.

4.1. Kostja I menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kuludest. Advokaadibüroo

Kaevando & Partnerid osutab kostjale I õigusabi tunnihinnaga 168 eurot (sisaldab käibemaksu).

Kulude suurus kokku on 1150,80 eurot, arvestades tunnihinda (168 eurot) ja ajakulu (6 t 52

min). Esindaja kulud kujunesid järgmiselt:

• 14. märtsil 2021 menetluskulude tagatise taotluse koostamine ajakuluga 2 t 19 min;

• 18. augustil 2021 vastuse koostamine määruskaebusele ajakuluga 3 t 37 min;

• 29. detsembril 2021 maakohtu 28. detsembri 2021. a määrusega tutvumine ajakuluga

17 min;

• 28. jaanuaril 2022 menetluskulude nimekirja koostamine ajakuluga 39 min.

4.2. Kuna kostja I menetluskulud kantakse pankrotiseaduse (PankrS) § 541 lg 1 teisest lausest

tulenevalt Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotivara arvel, palub kostja I oma

menetluskulud hagejalt välja mõista koos käibemaksuga, sest Osaühing RALGEMAR

(pankrotis) ei ole käibemaksukohustuslane.

5. Hageja esitas 9. veebruaril 2022 seisukoha kostja I 28. jaanuari 2022. a taotlusele. Hageja

leidis, et kostja I taotlus on põhjendamatu, ja vaidles sellele täies ulatuses vastu.

5.1. Hageja hinnangul on kostja I tellitud töö sisutu, advokaat nõudis vaid deposiiti ja

menetluskulude hüvitamist. Seega ei ole kostja I menetluskulud põhjendatud ega vajalikud.

5.2. Kostja I saab võlgniku pankrotimenetluses osalemise eest haldurina tasu. Võlgniku huvide

esindamine nõuetega seotud vaidlustes on selle tasuga kaetud. Kostja I kui õigusteadmistega

kogenud spetsialist peaks PankrS 3. peatükist lähtuvalt esindama end pankrotimenetluses ise.

2-21-2776

3 (6)

Seega oleks kostja I pidanud olema suuteline end ise esindama. Lepingulise esindaja palkamine

selleks, et kostja I saaks nõuda menetluskulude katteks tagatist, oli põhjendamatu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskulude hüvitisena välja 1150,80

eurot koos VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivisega alates kohtumääruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6.1. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et pankrotihaldur peab end menetluses ise

esindama. Pankrotihalduril on õigus lepingulisele esindajale. Asjaolu, et asi lõppes hagi läbi

vaatamata jätmisega, ei oma tähtsust. Kostja I on kulutused lepingulisele esindajale juba teinud.

6.2. Kostja I lepingulise esindaja ajakulu kohta leidis maakohus, et see on vajalik ja

põhjendatud ning vastavuses kohtumenetluses esitatuga ning menetluse sisu ja keerukusega.

Seega on põhjendatud kulud lepingulisele esindajale 168 eurot koos käibemaksuga 6 t 52 min

eest, s.o 1150,80 eurot. Esindaja märgitud toimingud (nii koostatud menetlusdokumendid kui

ka kohtulahendiga tutvumine) olid vajalikud ning asja sisu ja mahtu arvestades on erinevate

toimingute ajakulu mõistlik ja põhjendatud.

6.3. Kulud tuli välja mõista käibemaksuga, kuna kostja I menetluskulud kantakse PankrS § 541

lg 1 teisest lausest tulenevalt Osaühingu RALGEMAR (pankrotis) pankrotivara arvel ning

Osaühing RALGEMAR (pankrotis) ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja I kinnitas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 10 kohaselt, et Osaühing RALGEMAR

(pankrotis) ei saa õigusabikuludelt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada.

Vastavalt menetluskulude jaotusele asjas tehtud lõpplahendis kannab menetluskulud hageja

ning kohus mõistab kostja I menetluskulude summa hagejalt kostja I kasuks välja.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hageja esitas 1. aprillil 2022 määruskaebuse, millega palub tühistada Pärnu Maakohtu 17.

märtsi 2022. a määruse täies ulatuses ja teha uus määrus, millega jätta kostja I taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata. Praeguse

asjaga seotud menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

7.1. Hageja viitas määruskaebuses Riigikohtu lahendile nr 2-20-114596, mille p 13 järgi on

TsMS § 175 lg 1 järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga. Käesoleval juhul tuleb eelkõige arvestada asjaoluga, et menetlus sisuliselt ei

alanudki. Kostja I esindaja suutis esitada ainult taotluse menetluskulude katteks tagatise

andmiseks. Hageja hinnangul on äärmiselt ebaõiglane ning põhjendamatu nõuda 1150,80 euro

tasumist menetluskulude katteks, kui kostja I esindaja on teinud ainult formaalse protseduurilise

avalduse ning sisulist õigusabi ei ole kostjale I osutanud. Seega ei ole kostja I poolt taotletud

menetluskulude kindlaksmääramine ning väljamõistmine põhjendatud.

7.2. Samuti leidis hageja, et Indrek Lepsoo on tunnustatud pankrotihaldur ja oleks pidanud end

menetluses ise esindama.

8. Kostja I vaidles hageja määruskaebusele vastu.

2-21-2776

4 (6)

8.1. Kostja I märgib oma vastuses, et Riigikohtu praktika kohaselt saab kõrgema astme kohus

alama astme kohtu kaalutlusotsusesse sekkuda vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud

diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja määruskaebusest ei

nähtu, et maakohus oleks kostja I menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrates

diskretsiooni piire ületanud või menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Kostja I rõhutab, et

ainuüksi maakohtu kaalutlusotsusega mittenõustumine ei ole maakohtu määruse vaidlustamise

ega ka tühistamise aluseks.

8.2. Kostja I märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise ajaks oli menetlus kestnud juba

rohkem kui aasta ning kostja I oli selle aja jooksul sunnitud tegema mitmeid

menetlustoiminguid. Lisaks ei oma menetluskulude kindlaksmääramise kontekstis tähtsust see,

millises etapis menetluskulude kindlaksmääramise vajadus tekkis. Kostjal I on õigus nõuda

menetluskulude hüvitamist sõltumata sellest, mitu menetlustoimingut kostja I enne menetluse

lõppu teha jõudis. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et kostja I esindaja on kostja I menetluskulude

nimekirjas nimetatud menetlustoimingud teinud. Samuti ei vaidlusta hageja kostja I esindaja

menetlustoimingute ajakulu.

8.3. Alusetu on hageja väide, et pankrotihaldur peab olema õiguse eriteadmistega isik. Asjaolu,

et pankrotihalduril võivad ka endal olla õigusalased teadmised ning piisavad kogemused ja

oskused kohtumenetluses isiklikult osalemiseks, ei võtta pankrotihaldurilt lepingulise esindaja

kasutamise õigust. Ka TsMS § 217 lg 1 järgi on kõigil menetlusosalistel võrdne õigus osaleda

menetluses esindaja kaudu ning esindaja kasutamise õiguse piirangud saavad tuleneda üksnes

seadusest.

8.4. Kostja I toob välja asjaolu, et ka hageja enda juhatuse liige on õigusalase kõrgharidusega

ja Eesti Advokatuuri liige. Seega, vaidlustades kostja I õigust kasutada lepingulist esindajat,

väidab hageja sisuliselt, et ka hagejal endal puudub lepingulise esindaja kasutamise õigus ning

hageja poolt kantud lepingulise esindaja kulud on põhjendamatud.

9. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele

märgib kolleegium järgmist.

11. Vaidlustatud määrusega määras maakohus kindlaks kostja I hüvitatavate menetluskulude

rahalise suuruse ja mõistis need hagejalt koos viivisega välja. Hageja palub määruskaebuses

tühistada vaidlustatud määruse täies ulatuses ja teha uus määrus, millega jätta kostja I taotlus

menetluskulude kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata.

12. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb

hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt

2-21-2776

5 (6)

kokkuvõtvalt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Seega saab

ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud.

Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang

on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse

tegemisel diskretsioonipiire ületanud.

13. Hageja on seisukohal, et kostja I taotletud menetluskulude kindlaksmääramine ja

väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kolleegium leiab, et hageja väited ei ole põhjendatud.

13.1. Hageja arvates tuleb esiteks arvestada asjaoluga, et menetlus sisuliselt ei alanudki ning

kostja I esindaja jõudis esitada ainult taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks.

Hageja hinnangul on äärmiselt ebaõiglane ja põhjendamatu nõuda 1150,80 euro tasumist

menetluskulude katteks, kui kostja I esindaja on teinud ainult formaalse menetlusliku avalduse

ning ei ole osutanud kostjale I sisulist õigusabi.

Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et asjaolu, et praegune asi lõppes hagi läbi

vaatamata jätmisega, ei oma kostja I õigusabikulude põhjendatuse hindamisel iseseisvat

tähtsust. Kostja I on kulutused lepingulisele esindajale juba teinud ning tal on õigus nõuda

põhjendatult tehtud kulutuste hüvitamist. Nende kulude kandmisel ei olnud kostjale I ette teada,

et menetlus lõpeb hagi läbi vaatamata jätmisega ning asja sisulise arutamiseni ei jõua. Seega ei

saanud kostja I hageja viidatud asjaoluga menetluskulusid kandes arvestada.

13.2. Teiseks peab hageja põhjendamatuks seda, et kostja I palkas menetluskulude katteks

tagatise nõudmiseks lepingulise esindaja, arvestades, et kostja I on pankrotihaldur ja seega

õiguse eriteadmistega isik.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pankrotihaldur ei pea end menetluses ise esindama.

PankrS §-dest 56 ja 57 ei tulene haldurile õigusteadusalase hariduse nõuet. Ka PankrS § 65 lg

14 viitab, et pankrotihaldur võib olla advokaat või muu õigusteaduse eriteadmistega isik (TsMS

§ 218 lg 1 p-d 1 ja 2), aga ei pruugi. PankrS § 62 järgi on halduril lubatud kasutada toimingute

tegemisel kolmandate isikute abi. Õige on kostja I vastuse p-s 2.1.7 väljatoodu, et TsMS § 217

järgi võib menetlusosaline osaleda menetluses tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja

kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Praegusel juhul ei tulene ei tsiviilkohtumenetluse

seadustikust ega ka pankrotiseadusest erisust, et pankrotihaldur ei võiks osaleda menetluses

esindaja kaudu. Ka Riigikohtu praktikas on pankrotihalduril lepingulise esindaja kasutamisest

tekkinud õigusabikulusid peetud põhjendatuks (vt nt Riigikohtu 6. juuni 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-14-58976, 20. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-16 ja 18.

oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-16). Isegi kui menetlusosalisel on

õigusteadmised, ei võta see asjaolu temalt õigust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist

esindajat (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11). Seega

on alusetu hageja väide, et kostja I pankrotihaldurina oleks pidanud osalema menetluses

isiklikult.

13.3. Maakohus pidas vaidlustatud määruses põhjendatuks kostja I lepingulise esindaja

tunnitasu 168 eurot koos käibemaksuga. Hageja ei ole väitnud ega põhjendanud, et kostja I

lepingulise esindaja tunnitasu oleks põhjendamatu. Samuti pole hageja määruskaebuses väitnud

ega põhjendanud, et kostja I lepingulise esindaja tehtud toiminguteks kulunud aeg oleks

pidanud olema lühem kui 6 t 52 min. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja I

lepingulise esindaja ajakulu ega tunnitasu põhjendatust hinnates diskretsioonipiire ületanud.

Seega ei ole alust muuta maakohtu määrust ka väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.

2-21-2776

6 (6)

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

15. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa