1-21-4798/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

10. juuni 2022

Kriminaalasi

nr 1-21-4798

Tartu

vangla

Viljandi

kriminaalhooldusosakonna

erakorraline

ettekanne

taotlusega

Rain

Mudale

käitumiskontrolli ajaks lisakohustuse määramiseks

Kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. november 2021 otsus Rain Muda

süüdimõistmises KarS § 424 lg 1 järgi ning tema karistamises

vangistusega 10 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määratud

karistus tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga, kohustusega

järgida katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 75 lg 4 järgi määratud lisakohustus vereanalüüsiga

regulaarne CDT-määramine.

Katseaja eeldatav lõpp: 24.05.2023

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine kirjalikus menetluses

Kohtunik

Kadi Aavik

Taotluse esitaja

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse

kriminaalhooldaja

Erli

Kaseväli

(e-post:

Erli.Kasevali@just.ee)

Kriminaalhooldusalune

RAIN MUDA

isikukood: 37612034918; elukoht:xxxxx x-x xxxxxxx-

xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Rahuldada kriminaalhooldaja taotlus ja määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel Rain Mudale

katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi

talitusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul

alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 24.11.2021 otsusega mõisteti Rain Muda süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ning teda

karistati vangistusega 10 kuud. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati karistus tingimisi 1 aasta ja 6-

kuulise katseajaga, kohustusega järgida katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas Kooli 6-9, Karksi-Nuia linn, Mulgi vald,

Viljandimaa; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult

eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 4 järgi

määrati lisakohustus teha kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud

korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul,

alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi CDT (digi tl 57-61). Kohtuotsus

jõustus 10.12.2021.

2. Kriminaalhooldusametnik

on

1.06.2022

esitanud

kohtule

erakorralise

ettekande

käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu R. Muda kohta (digi tl 63-66). Ettekande esitamise

põhjuseks on asjaolu, et Rain Muda ei ole täitnud KarS § 75 lg 4 alusel määratud lisakohustust.

Hooldusaluselt 21.04.2022 võetud vereanalüüsi CDT näit oli 8,4%, mis on suurem kui esimene

esitatud vereanalüüsi CDT näit (8,2%). Samuti ilmus isik 17.05.2022 registreerimisele alkoholi

tarvitamist viitavate tunnustega.

3. Ettekandest nähtub, et R. Muda kriminaalhooldus algas 10.12.2021. Esmane registreerimine

toimus 20.12.2021, mil hooldusalusele selgitati käitumiskontrolli olemust ja sellega kaasnevaid

nõudeid, millest arusaamist kinnitas isik oma allkirjaga (digi tl 67). Senise kriminaalhoolduse jooksul

on kokku lepitud 11 kohtumist. R. Muda ei ilmunud 31.12.2021 registreerimisele ja teavitas

hommikul e-kirja teel, et on haigestunud. Kui ametnik vastas isikule, et vajalik on esitada arstitõend,

siis vastas ta, et laps on haige. R. Muda põhjendas 5.01.2022 olukorda kirjalikult, et ei saanud lapse

haiguse tõttu tulla (digi tl 68). Tõendit selle kohta ei esitatud. R. Muda ilmus 5.01.2022

registreerimisele alkoholi tarvitamist viitavate tunnustega. Isik kinnitas suusõnaliselt, et tarbis

eelmisel õhtul alkoholi. Rain Muda ei esitanud kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajaks, s.o

14.01.2022, vereanalüüsi CDT tulemust ning põhjendas 21.02.2022 olukorda kirjalikult (digi tl 70)

sellega, et tal polnud raha. Ametnik reageeris 5.01.2022 ja 31.12.2021 rikkumistele hoiatustega (digi

tl 69 ja digi tl 71). 21.02.2022 tehtud vereanalüüs CDT tulemus oli 8,2% (digi tl 72) ja 21.04.2022

tehtud vereanalüüs CDT tulemus oli 8,4% (digi tl 73). Kordusproovi näitaja ei ole võrreldes eelmise

prooviga väiksem. Registreerimisele 17.05.2022 ilmus isik väliste alkoholi tarvitamisele viitavate

tunnustega. Hooldusalusel ei ole kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuid kuna tegu oli korduva

rikkumisega,

kontrollis

kriminaalhooldaja

R. Muda

nõusolekul

alkoholi

tarvitamist

indikaatorvahendiga Alcovisor Mark X2 SN:157794, mille tulemusena oli isiku väljahingatavas õhus

alkoholi sisaldus 0,510 mg/l kohta. Tuletati meelde kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused,

kus on kirjas, et kriminaalhooldusosakonda ametniku vastuvõtule on keelatud ilmuda joobeseisundis.

4. R. Muda juhtumist lähtuvalt kinnitati 03.03.2022 koostatud hoolduskava tegevustega

kuritegevusriskide maandamiseks. Kriminaalhoolduse jooksul on vesteldud alkoholi tarvitamise

põhjustest ja tagajärgedest ning tehtud AUDIT-test, mille 04.02.2022 tehtud testi tulemus oli 10

punkti. Tervise Arengu Instituudi andmetel on sellise alkoholitarvitamise taseme juures suurenenud

risk tervisehäirete tekkeks. Isiku arvates ei kuritarvita ta alkoholi, ometi tõi tarvitamise põhjuseks

välja, et on kujunenud harjumus ülepäeva õhtuti õlut tarbida. Ametniku hinnangul ei mõista

hooldusalune, millist mõju avaldab liigne alkoholi tarvitamine tema elule.

5. Tuginedes eeltoodule teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata R. Mudale katseajaks

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Ametniku hinnangul ei ole

hooldusalune senise kriminaalhoolduse jooksul mõistnud vereanalüüsi andmise tähendust. Kohustus

mitte tarvitada alkoholi paneb isikut paremini mõistma, et ta peab alkoholi tarbimist vähendama.

Vestluses, kus kriminaalhooldusametnik selgitas hooldusalusele erakorralise ettekande esitamise

põhjust, nõustus R. Muda, et lisakohustus, mitte tarvitada alkoholi, motiveeriks teda alkoholi

tarbimist vähendama.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb rahuldada.

7. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse

võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse

kutsumata. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega

kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.

8. KrMS § 427 lg 1 kohaselt KarS § 74 lõike 4 kohaselt otsustab süüdimõistetule täiendavate

kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või

karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma

määrusega. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel võib kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning

süüdlase isikut, määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

9. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud ettepanekut ning

rikkumiste kirjeldust, s.o. asjaolu, et R. Muda ei ole täitnud KarS § 75 lg 4 alusel temale määratud

lisakohustust, temalt 21.04.2022 võetud vereanalüüsi CDT näit oli 8,4%, mis on suurem kui esimene

esitatud vereanalüüsi CDT näit (8,2%), ta on ilmunud registreerima joobeseisundis ning ta on ka ise

möönnud, et tal on välja kujunenud harjumus õhtuti alkoholi tarbida, peab kohus põhjendatuks

määrata KarS § 75 lg 2 p 2 alusel R. Mudale katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi.

Määratav lisakohustus aitab eelduslikult korrigeerida R. Muda käitumist kriminaalhoolduse ajal,

tõstab motivatsiooni muuta oma eluviisi ning soodustab seeläbi tema edukat katseaja läbimist.

10. Kohus märgib, et lisakohustuse täitmisse tuleb R. Mudal suhtuda tõsiselt, kuivõrd

käitumiskontrolliga on süüdimõistetule antud võimalus end heast küljest näidata, olles mh

õiguskuulekas

ning

katseaja

lõppedes

vabaneda

otsusega

määratud

vanglakaristusest.

Käitumiskontrolli ajal kontrollnõuete ja lisakohustuste tahtlik või ükskõikne eiramine viimasele kaasa

ei aita.

11. Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

kohtunik