2-20-10653/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10653

Kohtuasi

X hagi Haabersti Haldus OÜ vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. veebruari 2022. a määrus (kaja

lahendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

Haabersti Haldus OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

Peeter Malve

Kostja Haabersti Haldus OÜ (registrikood 11536034),

seaduslik esindaja juhatuse liige X

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. veebruari 2022. a määruse resolutsioon muutmata,

täiendades määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Haabersti Haldus OÜ kanda.

4. Mõista Haabersti Haldus OÜ-lt X kasuks välja määruskaebemenetluse

menetluskulude hüvitis 225 eurot.

5. Arvata kaja esitamisel tasutud kautsjon 100 eurot riigituludesse.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2-20-10653

2 (8)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) pöördus töövaidluskomisjoni avaldusega Haabersti Haldus OÜ (kostja) vastu,

milles nõudis saamata jäänud puhkusehüvitist 1057,81 eurot, valveaja tasu kolme aasta eest

4401,90 eurot ning valveajatasult viivist 505,96 eurot.

2. Töövaidluskomisjoni 6. juuli 2020. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/661/20 rahuldati hageja

avaldus kostja vastu osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitis 1057,81

eurot. Hageja valveaja tasu ja viivise nõuded jäeti rahuldamata.

3. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt enda kasuks

välja valveaja tasu 4401,90 eurot.

4. Maakohus võttis tsiviilasjas nr 2-20-10653 25. augusti 2020. a määrusega menetlusse hageja

hagi kostja vastu töövaidluses valveaja tasu 4401,90 euro väljamõistmiseks.

5. Kostja

esitas

maakohtule

hagiavalduse

hageja

vastu,

milles

palus

tühistada

töövaidluskomisjoni

6. juuli 2020. a

otsuse

töövaidlusasjas

nr

4-1/661/20,

milles

töövaidluskomisjon mõistis kostjalt välja puhkusehüvitise 1057,81 eurot.

6. Hageja esitas hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutamata

puhkusepäevade eest hüvitis 1057,81 eurot.

7. Maakohus võttis tsiviilasjas nr 2-20-12432 20. oktoobri 2020. a määrusega menetlusse

hageja hagi kostja vastu töövaidluses puhkusepäevade eest hüvitise 1057,81 euro saamiseks.

Sama määrusega liitis maakohus tsiviilasja nr 2-20-12432 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-

20-10653.

8. Kostja esitas hagile vastuse 23. novembril 2020. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta

selle rahuldamata.

9. Maakohus määras eelistungi toimumise ajaks 10. novembri 2021 kell 11.30

10. Kostja

lepinguline

esindaja

Erika

Scholler

esitas

9. novembril 2021

taotluse

10. novembriks 2021 määratud istungi edasilükkamiseks, sest kostja lepinguline esindaja oli

haigestunud.

11. 10. novembri 2021 istungi protokollist nähtub, et kostja ega tema lepinguline esindaja

istungile ei ilmunud. Hageja taotles istungi edasilükkamist. Maakohus määras hagejaga

kooskõlastatult uueks eelistungi toimumise ajaks 6. detsembri 2021 kell 11.30.

12. Kostja lepinguline esindaja teatas 2. detsembril 2021 maakohtule, et ta ei ole enam kostja

esindaja. Õigusabiteenuse osutamise leping on lõpetatud. Lisaks andis E. Scholler teada, et

kostja juhatus on vahetunud. Ettevõtte uus omanik on Lätist. Kõikide korralduste täitmiseks on

ettevõtte uuel juhatuse liikmel vaja füüsiliselt Eestisse tulla. Ta ei ole veel läbinud panga

vastavuskontrolli, mistõttu tal ei ole internetipanga ligipääsu. Lisaks puudub tal hetkel võimalus

sõlmida leping uue esindajaga. Seega on vaja 6. detsembriks 2021 määratud kohtuistung

tühistada ja saata uuele omanikule kutse istungile.

2-20-10653

3 (8)

13. Kostja ega tema esindaja 6. detsembri 2021. a kohtuistungile ei ilmunud. Sama kuupäeva

kohtuistungi protokollist nähtuvalt taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist.

14. Maakohus rahuldas 6. detsembril 2021 hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407

lg 1 alusel tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja valveaja tasu

4401,90 eurot ja kasutamata puhkusepäevade eest hüvitise 1057,81 eurot.

15. Kostja esitas 6. jaanuaril 2022 tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja esitas kajas ka vastuväited

hagile. Kostja palus taastada menetlus, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja palus hagi tagamise korras peatada täitemenetluse täiteasjas nr 025/2021/3824.

Kostja väitel puudusid tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Hagi ei ole veenev. Hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Lisaks ei ole maakohus

tagaseljaotsust põhjendanud. Järelikult tuleb kaja rahuldada ja menetlus taastada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

16. Maakohus jättis 7. veebruari 2022. a määrusega kaja rahuldamata, hagi tagamata ja

menetluse tsiviilasjas nr 2-20-10653 taastamata. Maakohus jättis kaja menetlemisega seotud

menetluskulud hageja kanda, menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata.

16.1. Kohtu hinnangul ei kohaldu selles asjas TsMS § 415 lg 1 p 2. Kostja esindajale

E. Schollerile oli kohtukutse 6. detsembri 2021. a istungile kätte toimetatud e-toimiku kaudu

22. novembril 2021. E. Scholler teatas kohtule esindusõiguse lõppemisest 2. detsembril 2021.

Kui esindatav võtab volituse tagasi, lõpeb volitus vastaspoole ja kohtu suhtes volituse

tagasivõtmisest vastaspoolele ja kohtule teatamisega (TsMS § 225 lg 1). Riigikohus on

selgitanud, et menetlusosalisele kättetoimetamise nõue on täidetud ka juhul, kui kohtukutse

toimetati kätte menetlusosalise esindajale, kuid pärast seda esindaja vahetus ja uuele esindajale

ei toimetatud kohtukutset kätte. Seega on kohtukutse esindajale kätte toimetatud enne, kui

esindaja teatas esindusõiguse lõppemisest. Kohtukutse kättetoimetamise nõue on täidetud.

16.2. Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kaja esitamiseks esile ka mõjuvat põhjust TsMS §

415 lg 1 esimese lause tähenduses. Kajas esitatud selgitused ei ole käsitatavad mõjuva

põhjusena menetluse taastamiseks. Kostjal puudus mõjuv põhjus 6. detsembri 2021. a

kohtuistungile ilmumata jätmiseks.

Praegune vaidlus läbis töövaidluskomisjoni menetluse, kus kostjat esindas E. Scholler, kes

esindas kostjat ka kohtumenetluses. Äriregistri andmetel on kostja uus juhatuse liige

äriregistrisse kantud 11. novembril 2021. Omaniku vahetust äriregistrist ei nähtu. Juhatuse

liikme vahetusest esindaja volituse lõppemiseni ja kohtuistungini oli piisav aeg, et kostja

lepinguline esindaja E. Scholler oleks saanud viia uue juhatuse liikme kohtumenetluses

toimuvaga kurssi. Lisaks oleks juhatuse liige saanud jätkata senise esindajaga või leida uue

esindaja.

Eesti keele mitteoskamine ei ole mõjuv põhjus, sest kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub

TsMS § 32 lg 1 kohaselt eesti keeles.

Koroonast tingitud piirangud kehtivad suuremal või vähemal määral peaaegu kaks aastat,

mistõttu piiranguid üldiselt ei saa lugeda objektiivse iseloomuga takistuseks. Kostja ei ole

põhistanud, milline konkreetne piirang takistas tal kohtuistungile ilmumast.

Samuti pole kostja juhatuse liige pöördunud kohtu poole alternatiivsete võimaluste leidmiseks,

näiteks istungil videokonverentsi teel osalemiseks.

2-20-10653

4 (8)

Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja põhistanud, et kohtuistungile ilmumata jätmine oli tingitud

mõjuvast põhjusest.

16.3. Samuti olid täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja

ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse,

lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või

kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

Kuivõrd kostja oli juba varem taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ja kohus ka lükkas

kohtuistungi edasi, siis taotlesid kohtuistungile ilmunud hageja ja tema esindaja tagaseljaotsuse

tegemist ja kohus rahuldas taotluse. Kohtukutses on kostjat hoiatatud istungile mitteilmumise

tagajärgede eest. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud

kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et

hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohtu

hinnangul ei esinenud ka TsMS § 407 lg-s 5 ja § 413 lg-s 3 sätestatud aluseid, millest tulenevalt

ei võinud kohus tagaseljaotsust teha.

16.4. Hageja on esitanud õiguslikult veenva hagi. Hageja ja kostja olid sõlminud töölepingu.

Hageja esitas töösuhtest tulenevad nõuded saamata jäänud puhkusetasu ja valveaja tasu

väljamõistmiseks. Hagis on välja toodud nõude aluseks olevad asjaolud. Töölepingu seaduse

(TLS) § 48 lg 1 ja § 70 kohaselt on töötajal õigus saada nii puhkusetasu kui ka tasu valveaja

eest.

16.5. Menetluse taastamata jätmise tõttu jättis kohus rahuldamata ka taotluse peatada kostja

suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas 025/2021/3824.

16.6. Maakohus jättis TsMS § 169 lg 2 alusel menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja ei olnud

seoses kaja menetlemisega menetlustoiminguid teinud, ei olnud hagejal menetluskulusid

tekkinud. Seega jättis kohus hageja menetluskulud kindlaks määramata ja välja mõistmata.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

17. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja taastada asja

menetlus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

17.1. Kostja väitel oli tema juhatuse liikme vahetumine TsMS § 415 lg 1 kohaselt mõjuvaks

põhjuseks menetluse taastamiseks. Kostja tõi esile, et 11. novembril 2021 sai kostja uueks

juhatuse liikmeks X , kes on Riias elav Läti kodanik ja kes ei oska eesti keelt. Dokumentide

üleandmine uuele juhatuse liikmele pidi toimuma detsembrikuu jooksul. Kuna uuel juhatuse

liikmel polnud ajaliselt võimalik kohtumenetlusega tutvuda ja õiguslikku positsiooni

kujundada, siis otsustati kohtult paluda istung edasi lükata. Lisaks oli Covid-19 tõttu reisimine

piiratud ja igapäevaste toimingute tegemiseks oli vaja piisavalt aega.

Kostja lepinguline esindaja sai kohtukutse 22. novembril 2021 ja edastas informatsiooni istungi

kohta uuele juhatusele. Uuel juhatuse liikmel oli ainult 9 tööpäeva, et tõlkida kohtu materjalid,

leida uus esindaja ja võimalus Eestisse tulla. Kostja uuel juhatuse liikmel ei olnud see nii

lühikese aja jooksul võimalik. Kostja senine lepinguline esindaja taotles uue juhatuse liikme

soovil kohtult istungi edasilükkamist ja uue istungiaja määramist. Taotluses oli kirjeldatud

istungi edasilükkamise põhjuseid. Seega ei pidanud maakohus tagaseljaotsust tegema.

TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud mõjuvate põhjuste loetelu ei ole ammendav. Mõjuvaks põhjuseks

võib olla igasugune takistav asjaolu, mis võib kostjalt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides

põhjustada hagile reageerimata jätmise. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus.

2-20-10653

5 (8)

17.2. Maakohus on põhjendamatult väitnud, et kostja ei pakkunud välja alternatiivseid

lahendusi, mh võimalust osaleda istungil videokonverentsi teel. Kostja ei olnud sellisest

võimalusest teadlik. Kohtu enda kohustus on pakkuda välja istungi pidamise variante. Lisaks

ei ole kostja kindel, et ta oleks nii kiiresti leidnud endale tõlgi. Maakohus pidi kostja taotluse

rahuldama ja istungi edasi lükkama.

17.3. Maakohus ei uurinud piisavalt asjas esitatud tõendeid, mis tõi kaasa vale otsuse. Hageja

ei ole täitnud valvesantehniku rolli. Pooled ei ole kokku leppinud, et hageja pidi olema

kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Seega ei ole hageja valveaja tasu nõue

põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata koos viiviste nõudega. Hageja kasutab kummalisi

arvestusmetoodikaid ja tal puuduvad tõendid.

18. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja

kanda.

19. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määruse

resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada määruse põhjendusi. Määruskaebus

jääb rahuldamata ja sellega seonduvad menetluskulud jäävad kostja kanda.

21. TsMS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja

üksnes juhul, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust üksnes TsMS

§ 415 lg 1 teises lauses (p-des 1–3) nimetatud juhtudel.

22. Praegusel juhul tegi maakohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei ilmunud

6. detsembri 2021. a kohtuistungile. Kostja esitas kaja, mille maakohus jättis rahuldamata.

Kolleegium nõustub maakohtuga, et TsMS § 415 lg 1 p 2 praegusel juhul ei kohaldu, kuna 6.

detsembri 2021. a kohtuistungi kutse on kostja tolleaegsele lepingulisele esindajale E.

Schollerile 22. novembril 2021 e-toimiku kaudu kätte toimetatud. Seda kinnitab

määruskaebuses ka kostja ise. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul ka aluseid,

mis oleks takistanud tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 415 lg 1 p 3). Ringkonnakohus ei

tuvastanud, et mõni tagaseljaotsuse tegemise eeldus oleks olnud täitmata. Seega pidi kostja kaja

rahuldamiseks põhistama, et tal oli kohtuistungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus.

23. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust

kohtuistungile ilmumata jätmiseks TsMS § 415 lg 1 esimese lause tähenduses.

23.1. TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks

eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus,

mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. See

loetelu ei ole ammendav. Seega võib kohus lugeda mõjuvaks ka mõne muu põhjuse, miks isik

kohtuistungile ei saa ilmuda. Kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust saab lugeda mõjuvaks,

kui see on objektiivse iseloomuga. Selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja

kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (Riigikohtu 15. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-48-07, p 9).

23.2. Praeguses asjas teatas kostja senine lepinguline esindaja E. Scholler 2. detsembril 2021

maakohtule, et õigusabiteenuse osutamise leping on lõpetatud ja ta ei ole enam kostja esindaja.

2-20-10653

6 (8)

Lisaks andis E. Scholler teada, et kostja juhatus on kaks nädalat tagasi vahetunud ning ettevõtte

uus omanik on Lätist. E. Scholler leidis, et määratud kohtuistung tuleks tühistada, kuna

internetipangale ligipääsu puudumise tõttu peaks kostja uus juhatuse liige asjaajamiseks

Eestisse tulema, mis Covid-19 piirangute tõttu on raskendatud, ning tal ei ole võimalik hetkel

sõlmida kostja esindamiseks õigusteenuse osutamise lepingut.

23.3. Maakohus ei pidanud E. Scholleri välja toodut mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata

jätmiseks, leides, et kostja uus juhatuse liige oleks saanud jätkata senise lepingulise esindajaga

või leida uue esindaja. Samuti tõi maakohus esile, et alates uue juhatuse liikme vahetusest kuni

esindaja volituse lõppemiseni ja kohtuistungini oli piisav aeg, et kostja lepinguline esindaja E.

Scholler oleks saanud viia uue juhatuse liikme kurssi kohtumenetluses toimuvaga.

Ringkonnakohus nõustub nende maakohtu põhjendustega.

24. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

24.1. Äriregistri andmete kohaselt on kostja ainuosanik olnud alates 7. oktoobrist 2008 X .

Ajavahemikul 13. oktoober 2008 kuni 11. november 2021 oli X ka kostja ainus juhatuse liige.

Alates 11. novembrist 2021 on kostja ainus juhatuse liige X . Eelnev tähendab, et erinevalt

kostja endise lepingulise esindaja 2. detsembri 2021. a kirjas märgitust ei ole kostja omanik

vahetunud. Kostja endine juhatuse liige X on end kostja ainuosanikuna ise kostja juhatusest

tagasi kutsunud ja valinud uue juhatuse liikme X i. Määrates juhatuse liikmeks eesti keelt

mitteoskava ja Lätis elava isiku, võttis kostja ise riski, et tema õiguste kaitsmine pooleliolevas

kohtumenetluses võib olla raskendatud.

24.2. Kostja ei ole selgelt esile toonud, millal ja mis põhjusel E. Scholler kostjale õigusabi

osutamise lõpetas. Seega ei ole kostja TsMS § 235 kohaselt põhistanud, et senise lepingulise

esindaja E. Scholleriga õigusabi osutamise lepingu lõppemise näol oli tegemist asjaoluga, mis

ei sõltunud kostjast endast ega olnud talle ettenähtav, vaid oli kostja mõjusfäärist väljas. Juhul,

kui kostja ise lõpetas õigusabiteenuse osutamise lepingu vaid mõned päevad enne kohtuistungit

(E. Scholler teatas oma volituste lõppemisest 2. detsembril, s.o 2 tööpäeva enne 6. detsembri

istungit), oli lepingulisest esindajast ilmajäämine kostja mõjusfääris ja selle tagajärjed kostja

enda risk. Ehkki hageja on väitnud, et kostja endine juhatuse liige X ja endine lepinguline

esindaja E. Scholler on seotud isikud – täpsemalt elukaaslased –, on see väide jäänud

paljasõnaliseks.

24.3. Lisaks ei ole kolleegiumi hinnangul veenvad kostja väited selle kohta, et kostja uuel

juhatuse liikmel ei olnud võimalik enne 6. detsembri 2021. a istungit uut lepingulist esindajat

leida. Arvestades, et juhatuse liikme vahetus toimus äriregistri kohaselt 11. novembril 2021, oli

uuel juhatuse liikmel piisavalt aega, et end 6. detsembril 2021 (s.o 3,5 nädalat hiljem) toimuvaks

istungiks kohtumenetlusega vajalikul määral kurssi viia ja kas uus esindaja leida või vajadusel

otsustada senise esindajaga jätkata. Ehkki kostja endine lepinguline esindaja E. Scholler oli

kohtuistungi kutse saanud kätte 22. novembril 2021, oli asjaolu, et praegune kohtumenetlus on

pooleli, teada juba juhatuse vahetumise ajal 11. novembril 2021 (juba 10. novembril 2021 pidi

toimuma kohtuistung, mis kostja lepingulise esindaja haigestumise tõttu edasi lükati). Juhatuse

liikmete vahetumine on äriühingute puhul tavaline ning see asjaolu iseenesest ei kujuta endast

mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata jätmiseks.

24.4. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja määruskaebuses esitatud väited alust kahelda

maakohtu järelduse, et kostja ei ole põhistanud mõjuvat põhjust kohtuistungile ilmumata

jätmiseks TsMS § 415 lg 1 esimese lause tähenduses, õigsuses.

25. TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse

2-20-10653

7 (8)

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Riigikohus on selgitanud, et hagi

õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul kontrollida omal algatusel nii tagaseljaotsuse tegemisel

kui ka selle peale esitatud kaja või edasises menetluses esitatud määruskaebuse lahendamisel

(vt Riigikohtu 25. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14; 3. mai 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑21‑17, p 18). TsMS § 413 lg 1 järgi lähtub kohus hagi õigusliku

põhjendatuse hindamisel üksnes hageja menetluses esile toodud asjaoludest ja eeldab nende

asjaolude tõendatust. Seejärel kontrollib kohus, kas hageja esile toodud asjaolude kogumile

leidub õigusnorm, mille alusel on võimalik hageja nõue rahuldada. Kostja esile toodud

asjaolusid ning poolte esitatud tõendeid saaks kohus hinnata asja sisulisel lahendamisel, mitte

kaja läbivaatamisel.

26. Maakohus on teinud tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, nagu seda võimaldab

TsMS § 444 lg 3. Hagi õiguslikku põhjendatust käsitles maakohus vaidlustatud määruses kaja

rahuldamata jätmise kohta, leides, et hagi on õiguslikult veenev ning hageja nõuded TLS § 48

lg 1 ja § 70 järgi õiguslikult põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu põhjendused

hagi õigusliku põhjendatuse kohta ebapiisavad, kuna maakohus ei ole subsumeerinud hageja

esitatud asjaolusid maakohtu määruses nimetatud õigusnormide (TLS § 48 ja § 70) alla (vt

Riigikohtu 13. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-12, p 13; 3. mai 2017. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 17). Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi.

26.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5. juunil 2015 töölepingu nr 142, mille hageja

ütles korraliselt üles alates 24. veebruarist 2020. Hageja töötas kostja juures santehnikuna.

Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud valveaja tasu ja hüvitist kasutamata puhkepäevade eest.

26.2. Hagiavalduse kohaselt oli hageja poolte kokkuleppel vähemalt kord 4 päeva jooksul

valves ka õhtu- ja öötundidel ning reageeris sellel ajal kostja dispetšerilt saabunud

väljakutsetele. Kostja ei maksnud hagejale valveaja eest tasu. Hageja nõudis kostjalt

valveajatasu kolme tööaasta eest arvestusega, et ta oli valves igal neljandal päeval. Hageja

arvestuslik töötunnitasu oli 6,7 eurot, millest tulenevalt arvestuslik valveajatasu oli 0,67 eurot

tunnis. Hageja valvepäevade arv oli ajavahemikul 20. veebruar 2017 kuni 19. veebruar 2020

273,75 ööpäeva, s.o valveaeg kokku 6570 tundi, mis teeb valveaja tasu suuruseks

4401,90 eurot.

Maakohus on hageja valveaja tasu nõude rahuldamisel tuginenud õigesti TLS §-le 48, mille

kohaselt kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav

tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega (valveaeg), tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või

olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Seega on hageja valveaja tasu nõue hagi aluseks

olevatel asjaoludel õiguslikult põhjendatud.

26.3. Hageja palus kostjalt välja mõista ka hüvitise 28 kasutamata puhkusepäeva eest

1057,81 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hagejal töölepingu lõppemise seisuga 29,33

kasutamata puhkusepäeva. Hageja võttis puhkusehüvitise arvutamisel aluseks oma 179

kalendripäeva (august 2019 – jaanuar 2020) töötasu 6762,42 eurot, millest tulenevalt on ühe

puhkusepäeva tasu 37,78 eurot. Hageja nõudis hagis kasutamata puhkusepäevade eest hüvitist

1057,81 eurot, mis vastab 28 puhkusepäevale.

TLS § 70 lg 1 järgi on töötajal õigus saada TLS § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud

puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama

töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Seega on hageja kasutamata

puhkusehüvitise nõue TLS § 70 lg 1 ja § 71 alusel õiguslikult põhjendatud.

27. Eeltoodud põhjustel on maakohus jätnud õigesti kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.

Määruskaebus jääb rahuldamata.

2-20-10653

8 (8)

28. Kostja taotles esitatud määruskaebuses ka hagi tagamist ja kostja suhtes algatatud

täitemenetluse täiteasjas nr 025/2021/3824 peatamist.

28.1. Ringkonnakohus selgitab, et kostja ei saa menetluses taotleda hagi tagamist, vaid seda

saab TsMS §-s 377 sätestatud alustel teha hageja. Kostja määruskaebuses esitatud taotluse näol

on tegemist taotlusega viivitamata täitmisele kuuluva lahendi täitmise peatamiseks TsMS § 472

tähenduses. Maakohus tunnistas 6. detsembri 2021. a tagaseljaotsuse vastavalt TsMS § 468 lg

1 p-le 2 tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 472 lg 1 kohaselt võib kohus juhul, kui

viivitamata täitmisele kuuluva lahendi peale esitatakse määruskaebus, põhistatud avalduse

alusel määrata, et lahendi täitmine peatatakse tagatiseta või tagatise vastu, lahendi täitmine võib

jätkuda üksnes tagatise vastu või täitetoiming tühistatakse tagatise vastu.

28.2. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele

esitatakse kaja, lahendab lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus

tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Seega on praegusel juhul kostja taotluse

lahendamiseks pädev maakohus, kes vaatas läbi kostja esitatud kaja (vt ka TsMS § 416 lg 1 ja

§ 417 lg 6). Maakohus on kostja kajaga samas menetlusdokumendis esitatud taotluse

täitemenetluse täiteasjas nr 025/2021/3824 peatamiseks ka lahendanud, jättes selle vaidlustatud

määrusega rahuldamata.

29. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171

lg 1 alusel kostja kanda.

30. Hageja

esitas

30. märtsil

2022

avalduse

määruskaebemenetluse

kulude

kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on hageja lepinguline esindaja kulutanud

määruskaebemenetluses 2,5 tundi määruskaebuse analüüsiks ja vastamiseks ning hageja

lepingulise esindaja tunnitasu on 90 eurot, mis teeb kuludeks kokku 225 eurot. Ringkonnakohus

leiab, et hageja esindaja ajakulu ringkonnakohtus on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja

vajalik. Lepingulise esindaja toimingute ajakulu vastab toimingute sisule. Ka lepingulise

esindaja tunnitasu 90 eurot vastab keskmisele juristi tunnitasumäärale. Kostjalt tuleb seega

hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 225 eurot (2,5×90). Hageja on

menetluskulude nimekirjas märkinud, et menetluskuludele käibemaksu ei lisandu.

31. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg

21 kohaselt kohaldatakse kautsjoni tasumisele ja tagastamisele kuni 2021. a 31. detsembrini

kehtinud TsMS redaktsiooni. Selle redaktsiooni § 149 lg 5 teise lause kohaselt arvatakse kaja

rahuldamata jätmise korral kautsjon riigituludesse. Kuna maakohus ei ole kautsjoniga

seonduvat vaidlustatud määruses lahendanud, arvab ringkonnakohus ise kostja kaja esitamisel

tasutud kautsjoni riigituludesse.

32. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4,

§ 178 lg 1 ja kuni 2021. a 31. detsembrini kehtinud § 149 lg 10 kohaselt saab praeguse määruse

peale määruskaebuse esitada. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2

kohaselt edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa