2-22-2556/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-2556

Tsiviilasi

E. H. (pankrotis) ja FIE E. H. (pankrotis)

pankrotihaldur V. K. hagi H. H. ja H. H. vastu

põllumajandusloomade

võõrandamise

lepingu

tagasivõitmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E. H. (pankrotis, isikukood XXX) ja FIE E. H.

(pankrotis, registrikood 12881589) pankrotihaldur V.

K. , e-post XXX

Kostja I: H. H. , isikukood XXX, e-post XXX

Esindaja: advokaat K. V.

Kostja II: H. H. , isikukood XXX, e-post XXX

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata H. H. vastuväide kohtu tegevusele.

2. Jätta rahuldamata H. H. taotlus menetluse uuendamiseks, tunnistaja ülekuulamiseks

ning menetlusosaliste vande all ülekuulamiseks.

3. Rahuldada hagi.

4. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks E. H. (pankrotis) ja H. H. vahel sõlmitud

kinkeleping põllumajandusloomade kõrvamärgi numbritega XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX võõrandamiseks.

5. Tunnistada kehtetuks H. H. ja H. H. vahel põllumajandusloomade kõrvamärgi

numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX võõrandamise leping.

6. Mõista H. H. lt ja H. H. lt solidaarselt E. H. (pankrotis) kasuks välja rahaline hüvitis

põllumajandusloomade eest summas 23 316 eurot. Hüvitis kuulub 19 698 euro ulatuses

rahuldamisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX selgitusega „tsiviilasi

nr 2-22-2556, hagi tagamise määruse täitmine“ kantud rahaliste vahendite arvelt.

7. Mõista H. H. lt ja H. H. lt solidaarselt E. H. (pankrotis) kasuks välja viivis 3618 eurolt

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni 3618 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

8. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

9. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4235,42 eurot ja mõista see

summa H. H. lt ja H. H. lt solidaarselt E. H. (pankrotis) pankrotivarasse välja.

10. Kostjad peavad hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Määrata hagihinnaks 23 718 eurot.

12. Välja mõista H. H. lt ja H. H. lt solidaarselt riigi tuludesse riigilõiv summas 1260 eurot.

13. Riigilõiv 1260 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates

Maksu-ja Tolliameti arveldusarvele nr XXX (SEB Pank), nr XXX (Swedbank), nr

XXX (Luminor Bank) või nr XXX (LHV Pank). Viitenumbriks tuleb märkida XXX.

14. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,

võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE

1. Hageja palus 17.02.2022. a kohtule esitatud hagis ning 15.03.2022. a hagiavalduse

täisenduses tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks E. H. (pankrotis) ja H. H. vahel

sõlmitud veiste võõrandamise leping (kinkeleping) ning H. H. ja H. H. vahel sõlmitud

veiste võõrandamise leping (müügileping).

Samuti palus hageja hagi tagamise korras arestida veiste kinke- ja müügilepingute esemeks

olnud veised ning määrata nende müük avalikul enampakkumisel. Kohus rahuldas hagi

tagamise taotluse 17.02.2022. a ning 21.02.2022. a kohtumäärustega.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas Maaelu Edendamise Sihtasutus Tartu Maakohtule avalduse

E. H. pankroti väljakuulutamiseks (tsiviilasi nr 2-21-12849). Kohus võttis avalduse

menetlusse 24.08.2021. a määrusega ja nimetas ajutise pankrotihalduri 24.09.2021. a

määrusega. 30.11.2021. a kuulutas Tartu Maakohus välja FIE E. H. ja E. H. pankroti ning

nimetas pankrotihalduriks V. K. . Pankrotihalduri hinnangul kuulus pankrotivarasse 58

veist.

Pankrotiavalduse menetlusse võtmise määruse sai E. H. kätte 08.09.2021. a, seega oli

pankroti väljakuulutamine E. H. le ettenähtav. Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemide

Ameti (PRIA) poolt esitatud registreeritud loomade kohta peetavatest andmetest nähtuvalt

on 28.09.2021. a kuupäevaga registreeritud kokku 58 veise üleandmine (liikumine)

loomapidajale H. H. le, kes on E. H. tütar. Loomade tütre nimele ümberregistreerimise

eesmärgiks oli tõenäoliselt võlgniku pankrotimenetluses loomade müügi vältimine või

raskendamine. Juba 2020. aastal oli võlgnik makseraskustes ning tema vastu olid mitmed

võlausaldajad pöördunud kohtusse.

Võlgniku pankrotimenetluses ei ole tuvastatud, et H. H. oleks loomade eest võlgnikule

tasunud, seega on tehingul kinke iseloom ja tegemist on lähikondsega tehtud tehinguga.

Võlgnik on pankrotimenetluses avaldanud, et kinkis loomad tütrele 2020. aasta märtsis,

kuid PRIA-s jäi muudatus vormistamata. Hageja ei pea sellist selgitust usutavaks.

Teadaolevalt on põllumajandusloomade registreerimine üheks eelduseks loomadega

seotud toetuste maksmisel. Veterinaarseaduse § 35 lg 5 kohaselt tulnuks muudatus

viivitamatult registreerida. Ka on PRIA käsitlenud loomade omanikuna E. H. . Ühtegi

objektiivset tõendit müügilepingu kohta pole esitatud. Ka ei vasta väidetav müügihind

veiste tegelikule väärtusele. Esitatud lepingud on ebausaldusväärsed ja ilmselt vormistaud

pärast käesolevast kohtumenetlusest teadasaamist.

Isegi kui kohus tuvastab, et võlgnik kinkis veised juba 2020. aastal, tuleks tehing

lähikondsega kehtetuks tunnistada. Ka 2020. aastal oli võlgnikul makseraskusi, mitmed

võlausaldajad olid pöördunud kohtusse ning algatatud oli mitmeid täitemenetlusi. Seega

pidi võlgnik ka 2020. aastal olema teadlik makseraskustest. Veiste tütrele kinkimisega

loobus võlgnik vastusoorituseta oma varast ja kahjustas seeläbi võlausaldajate huve. Ka oli

veiste pidamine võlgniku tuluallikas. Veiste võõrandamisega kaotas võlgnik

sissetulekuallika ja muutis võlausaldajate nõuete rahuldamise veelgi raskemaks.

3. H. H. le kingitud veised on PRIA teate kohaselt 17.02.2022. a kell 20:49 esitatud taotluse

järgi edasi H. H. nimele registreeritud. Väidetav liikumine toimus 15.01.2022. a. Loomade

selline ümberregistreerimise alus on vastuolus heade kommetega ja tõenäoliselt ka näilik

ning seetõttu tühine. Loomade võõrandamise eesmärgiks ilmselgelt ei olnud loomade

omandiõiguse üleandmine. E. H. (pankrotis) saades teada tema vastu esitatud

pankrotiavaldusest vormistas veised esmalt oma tütre H. H. nimele. Saades teada

pankrotihalduri poolt esitatud tagasivõitmise hagist vormistati loomad E. H. (pankrotis)

teise tütre, H. H. , nimele. Sellise tegevuse aluseks saab olla vaid soov vältida veiste

võõrandamist E. H. (pankrotis) pankrotimenetluses, ehk sisuliselt soov kahjustada E. H.

(pankrotis) võlausaldajate huve. H. H. ja H. H. on mõlemad ka ise tõsistes makseraskustes,

nendes suhtes on käimas arvukad täitemenetlused. Ilmne, et mõlemal puudavad

materiaalsed võimalused loomade pidamiseks.

4. Hagi tagamise abinõude kohaldamise tõttu õnnestus 49 veist müüa hinnaga 19 698 eurot,

mis teeb ühe veise väärtuseks 402 eurot. H. H. teatel on karjast välja arvatud veis

kõrvmärgi numbriga XXX ning kohtutäituri teatel on kaheksa veise asukoht teadmata

(kõrvamärgi numbrid XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX).

Enampakkumisel saadud rahasumma on hoiustatud Rahandusministeeriumi arveldusarvel.

Üheksa puuduoleva veise eest tuleks pankrotivarasse täiendavalt tasuda veel 3618 eurot (9

veist x 402 eurot).

5. Hageja palub:

5.1. tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks E. H. (pankrotis) ja H. H. vahel sõlmitud

kinkeleping põllumajandusloomade kõrvamärgi numbritega XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX võõrandamiseks.

5.2. Tunnistada kehtetuks H. H. ja H. H. vahel põllumajandusloomade kõrvamärgi

numbritega XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX

võõrandamise leping.

5.3. Mõista H. H. lt ja H. H. lt solidaarselt E. H. (pankrotis) kasuks välja rahaline hüvitis

põllumajandusloomade eest summas 23 316 eurot. Hüvitis kuulub summas 19 698

eurot rahuldamisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX selgitusega

„tsiviilasi nr 2-22-2556, hagi tagamise määruse täitmine“ kantud rahaliste vahendite

arvelt.

5.4. Mõista H. H. lt ja H. H. lt solidaarselt E. H. (pankrotis) kasuks välja edasiulatuv viivis

põhinõude osalt summas 3618 eurot (23 316 - 19 698) alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Hageja ei nõustu H. H. vastuväitega kohtu tegevusele. Vastuväide on esitatud hilinenult.

H. H. väide müügilepingu sõlmimise ja omandiõiguse ülemineku kohta on ilmselge vale.

Kohtule esitatud 01.03.2020. a dateeritud müügilepingu punktis 3 tulenevalt sõltus

omandiõiguse üleminek lepingu allkirjastamise hetkest mitte aga ostuhinna tasumisest,

nagu kostja on väitnud.

KOSTJATE VASTUVÄITED

7. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta see rahuldamata.

Põllumajandusloomad ei kuulunud pankrotivarasse. FIE E. H. müüs veised 01.03.2020. a

oma tütrele H. H. le oma halveneva tervise ja ealisuse tõttu. Loomade omand pidi üle

minema pärast ostuhinna 1500 euro tasumist. Osamaksed summas 100 eurot tasuti iga kuu

10. kuupäevaks sularahas. Kirjalikult sellist maksegraafikut ei vormistatud, sest puudus

teadmine, et lepingut tuleb kellelegi kunagi näidata. Viimase osamakse sooritas H. H.

2021. aasta maikuus. Ostja ja müüja sugulusside ei muuda tehingut kehtetuks.

H. H. on kinkinud 15.01.2022. a veised oma õele H. H. le, kuna suundub ise välisriiki tööle

ning veiste eest hoolitsemine ei ole võimalik.

Hageja väide, et veised vormistati ümber selleks, et takistada loomade pankrotivarasse

nõudmist, ei ole õige. Loomad võõrandati juba 01.03.2020. a, kui ei olnud veel

pankrotimenetlustki ning kostjad ei teadnud E. H. makseraskustest. Seega ei ole tehingud

tühised ega kantud soovist kahjustada võlausaldajate huve. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi

tõendit tehingute näilikkuse või tühisuse tõendamiseks.

Hageja väide, et ka kostjad on makseraskustes, ei seondu kuidagi E. H.

pankrotimenetlusega. Ka on tõendamata hageja väide, justkui puuduks kostjatel

võimalused loomade ülalpidamiseks.

8. H. H. esitas vastuväite kohtu tegevusele seoses eelmenetluse lõppenuks lugemisega.

Kohus ei ole eelmenetluse lõppenuks lugemise võimalikkust pooltega arutanud, mistõttu

on selline menetluse käik kostja jaoks üllatuslik. Kostja on jäetud ilma võimalusest esitada

täiendavaid tõendeid. Kostja palub uuendada menetlus ja kuulata tunnistajana üle kostjate

vanaisa Mart Haga, kes saab kinnitada ostuhinna tasumist osamaksetena ning vande all H.

H. , H. H. ja E. H. .

Hageja viide sellele, et müügilepingus märgitud veiste hind 1500 eurot on määratud

suvaliselt, sest 2022. aastal saadi nende eest oluliselt enam, ei ole asjakohane. Lihaveiste

hind tõusis hüppeliselt 2021. aastal.

H. H. on kohtule esitanud tehinguid tõendavad lepingud. Väide lepingute võltsimise kohta

on tõendamata. Asjaolu, et muudatust registris viivitamatult ei vormistatud, ei muuda

tehinguid tühiseks. Hageja viide, et ka PRIA on ettekirjutusi tehes pidanud loomade

omanikuks E. H. , on õige, sest müügilepingu kohaselt pidigi loomade omandiõigus üle

minema pärast viimase osamakse tasumist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I

Kohtu tegevusele esitatud vastuväite ja taotluste lahendamine

9. Kohus lahendab esmalt H. H. 20.05.2022 esitatud vastuväite kohtu tegevusele ja taotlused

menetluse uuendamiseks, tunnistaja ülekuulamiseks ning menetlusosaliste vande all

ülekuulamiseks.

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 333 lg 1 esimese lause kohaselt võib

menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti

vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete

rikkumise kohta. TsMS § 333 lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet

hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses

kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga

teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada.

11. Kohus võttis hagi menetlusse 15.03.2022 määrusega ning andis kostjatele tähtaja 20 päeva

hagile vastamiseks, kohustades kostjaid mh esitama kõik oma taotlused ja tõendid. Kohus

selgitas ka, et tõendite kohtu määratud esitamata jätmisel menetleb kohus neid üksnes

juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist

või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

12. Kostjad esitasid 17.03.2022 kohtule vastuse, millele on lisatud müügileping ja kinkeleping.

Tõendite kogumise taotlust vastus ei sisalda.

13. 11.04.2022 kohtunõudes juhtis kohus kostjate tähelepanu vastuoludele kostjate

vastuväidete ning teiste menetluses esitatud tõendite vahel. Kohus tegi kostjatele

ettepaneku selgitada vastuolusid ning andis neile tähtaja 10 päeva kohtunõude saamisest

kohtu küsimustele vastamiseks ja tõendite esitamiseks.

H. H. sai kohtunõude kätte 11.04.2022 ning vastas 21.04.2022 e-kirjaga. Ühtegi taotlust

ega tõendit ei esitatud.

H. H. sai kohtunõude kätte 28.04.2022 ning kohtule ei vastanud.

14. 05.05.2022 määrusega määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis

pooltele tähtaja lõplike seisukohade esitamiseks 16.05.2022 ning vastaspoole esitatu osas

vastamiseks 23.05.2022. Sama määrusega määras kohus kohtuotsuse avalikuks tegemise

tähtajaks 10.06.2022. Kohus luges eelmenetluse asjas lõppenuks.

Hageja esitas lõplikud seisukohad 16.05.2022. H. H. pole lõplikke seisukohti esitanud. H.

H. esindaja esitas 18.05.2022 taotluse tähtaja pikendamiseks kuni 20.05.2022, mille kohus

rahuldas.

15. Kohus jätab H. H. vastuväite kohtu tegevusele ning taotluse menetluse uuendamiseks,

tunnistajate ülekuulamiseks ning menetlusosaliste vande all ülekuulamiseks rahuldamata.

H. H. le on olnud alates hagi menetlusse võtmisest teada enda esitatud asjaolude ja

vastuväidete tõendamise vajadus. Kohus on sellele viidanud hagi menetlusse võtmises,

samuti on kohus 11.04.2022 kohtunõudes selgitanud kostjatele tõendamist vajavaid

asjaolusid ning määranud tähtaja tõendite esitamiseks. Seega on kostjatel olnud piisavalt

võimalusi esitada taotlusi ja tõendeid, mida nad ei ole tähtaegselt kasutanud.

Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Asjaolu, et H. H. võttis asjas endale õigusteadmistega

esindaja ning esitas esindaja vahendusel uusi taotlusi alles pärast seda, kui kohus oli

eelmenetluse lõpetanud ning määranud lõppseisukohtade esitamise ja asjas tehtava lahendi

avalikult teatavaks tegemise aja, ei anna alust menetluse uuendamiseks. Ka venitaks sellise

taotluse rahuldamine põhjendamatult menetlust.

II

Haginõude lahendamine

16. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu

tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet

omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13).

TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

17. Hageja tugineb oma nõudes sellele, et E. H. (pankrotis) on võõrandanud pankrotivarasse

kuulunud veised oma tütrele H. H. le võlausaldajate kahjustamise ja vara pankrotivarast

väljaviimise eesmärgil ning H. H. on vara tagasisaamise raskendamise eesmärgil veised

omakorda edasi võõrandanud H. H. le. Tehingud on näilikud ja tühised.

18. Kostjad leiavad, et veiste näol ei ole tegemist pankrotivaraga, need on kehtivalt

võõrandatud juba enne pankrotimenetluse alustamist.

19. Asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

-

kohus nimetas E. H. pankrotimenetluses ajutise pankrotihalduri 24.09.2021. a;

-

kohus on käesoleva kohtumenetluse käigus hagi tagamise korras arestinud 58 veist, mis

pankrotihalduri hinnangul kuuluvad E. H. (pankrotis) pankrotivarasse;

-

kohtutäitur sai arestimistoimingud läbi viia 49 veise osas, sest üheksa veise asukoht ei

ole teada või on nad surnud;

-

49 veist müüdi 18.04.2022. a lõppenud enampakkumisel hinnaga 19 698 eurot;

-

veiste pidajateks on PRIA peetava nimekirja kohaselt olnud E. H. (kuni 28.09.2021.

a), H. H. (perioodil 28.09.2021. a – 17.02.2022. a.) ning alates 17.02.2022. a H. H. ;

-

PRIA nimekiri ei kajasta loomade omanikku, vaid loomapidajat.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas veised peaksid kuuluma E. H. (pankrotis) pankrotivarasse,

st kas veistega tehtud tehingud on kehtivad ja kas tehinguid on võimalik tagasi võita.

21. Pankrotiseaduse (PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-

des 110 – 114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on

tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve.

PankrS § 111 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti ühe

aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni

pankroti väljakuulutamiseni.

22. Kostjad on menetluses asunud seisukohale, et veised on E. H. võõrandanud juba ammu

enne E. H. ajutise pankrotihalduri nimetamist, kuid veised jäid PRIA-s ümber

registreerimata. Kostjad on esitanud selle tõendamiseks ka müügilepingu. Hageja

hinnangul on müügileping vormistatud tagantjärele ning eesmärgiga viia veised

pankrotivarast välja.

23. Kohus nõustub hagejaga, et esitatud müügileping ei ole tõendina usaldusväärne ning on

vastuolus 04.11.2021 pankrotimenetluse kohtuistungil (tsiviilasi nr 2-21-12849) E. H.

enda antud ütlustega, mille kohaselt on ta veised 2020. aasta märtsis kinkinud oma tütrele

H. H. le. Kohus on nimetatud asjaolule juhtinud kostjate tähelepanu ning palunud selgitada

vastuolu esitatud tõendite ja E. H. pankrotimenetluses antud ütluste vahel. Kostjad seda

teinud ei ole.

Puudub mistahes põhjus arvata, et nii E. H. ise kui ka tema tütar H. H. oleksid jätnud

loomade liikumisest õigeaegselt teatamata. Veterinaarseaduse § 35 lg 5 arvestades tuleb

praegusel juhul eeldada, et loomapidaja vahetus (loomade võõrandamise tehing) toimus

kõige varasemalt 21.09.2021. a, so PankrS § 111 lg 1 p-s 1 nimetatud tähtaja jooksul.

Olgugi, et seadus näeb ette loomapidaja isiku vahetumisest viivitamatult teatamise

kohustuse, ei oma selle kohustuse rikkumine käesoleval juhul asjas sisulist tähtsust.

Riigikohus on leidnud (3-2-1-75-07, p 10), et loomapidajaks VÕS § 1060 mõttes on isik,

kes käitub looma peremehena, s.o kes kasutab looma omades võimu tema üle, s.t et

loomapidaja ei pea olema looma omanik.

Kohus nõustub kostjatega, et tehingupoolte omavaheline sugulus iseenesest ei muuda

tehinguid kehtetuks, kuid sõltuvalt asjaoludest võib selline tehing olla kehtetu. Kohus

nõustub hagejaga, et tõenäoliselt registreeriti loomad PRIA-s ümber võlgniku tütre nimele

selleks,

et

vältida

või

teha

keerulisemaks

loomade

realiseerimist

võlgniku

pankrotimenetluses, teadmata seda, et register ei kajasta loomade omanikke õiguslikus

tähenduses. Võlgnik sai pankrotiavalduse menetlusse võtmise määruse kätte 08.09.2021.

a. ning lähiajal pankroti väljakuulutamine oli seega võlgniku jaoks ettenähtav. Loomade

ümberregistreerimine toimus tõenäoliselt tegelikult alles pärast seda, kui E. H. sai teada

tema suhtes menetlusse võetud pankrotiavaldusest. E. H. vastu oli 2020. aastal erinevatel

võlausaldajatel mitmeid nõudeid, sh täitemenetluses. Seega ei saanud makseraskused ja

pankrotioht olla talle teadmata.

24. Hageja on tuginenud ka sellele, et sõlmitud tehingud on näilikud. Tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku

leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid

õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata

tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine.

Tühisel tehingul ei ole TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt algusest peale õiguslikke

tagajärgi.

Kohtu hinnangul näitavad kõik asjaolud kogumis, et loomade tegelikuks omanikuks oli E.

H. . E. H. ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on E. H. esitanud PRIA-le taotlused

toetuste saamiseks, mille osas pidi PRIA tegema otsused alles 2021. aasta detsembris ning

toetuste väljamaksmine pidi toimuma hiljemalt 30.06.2022. a. Seega ei ole usutav, et E. H.

, kes oli väidetavalt loomad võõrandanud juba 2020. aastal, taotles toetusi veel 20.05.2021.

a. Samuti on Põllumajandus- ja Toiduamet teinud FIE E. H. le mitmeid ettekirjutusi,

mistõttu ei ole eluliselt usutav väide, et loomad olid vaid registris ümber registreerimata.

Isegi, kui loomade ümberregistreerimine võis jääda unustusse, ei ole millegagi

põhjendatav, et isik, kellele tegelikult loomad enam ei kuulu, laseb endale teha mitmeid

ettekirjutusi seoses kehtestatud nõuete rikkumisega ega võta midagi ette selleks, et

ettekirjutustes märgitud kohustuste täitmisest vabaneda ja lasta kohustused täita loomade

tegelikul omanikul või nende pidajal.

Kohtule esitatud müügilepingu kohaselt pidi loomade omandiõigus H. H. le üle minema

ostu-müügilepingu allkirjastamisel, H. H. seletuste kohaselt aga pärast viimase osamakse

tasumist. Seega on kostja esitatud tõendid vastuolus kostja ütlustega. Ka on loomad jäänud

loomapidaja E. H. registreeritud tegevuskohta EE38618.

Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolusid ja tõendeid kogumis, samuti sündmuste

kronoloogiat arvestades ilmne, et käesolevas kohtumenetluses kostjate poolt esitatud

dokumendid (müügileping ja kinkeleping) ei ole sõlmitud neil märgitud kuupäevadel ning

on näilikud ja tegelikult vormistatud tagantjärgi eesmärgiga välistada veiste arvamine E.

H. pankrotivara hulka. Kohus märgib, et hagiavaldus esitati kohtule 17.02.2022. a. Kohus

tegi hagi tagamise määruse 17.02.2022. a ning e-toimiku tehnilise vea tõttu sai hagi

tagamise määrus nähtavaks ka E. H. le. Veiste H. H. le ümberregistreerimise taotlus esitati

PRIA-le 17.02.2022. a kell 20:49. E. H. pankrotihaldur nimetati 24.09.2021. a ning veised

registreeriti H. H. nimele 28.09.2021. a. Seega on muudatused loomapidaja isikus tehtud

registrisse alati vahetult pärast kohtu toiminguid. Kostjate selgitused menetluses on olnud

vastuolulised, pealiskaudsed ning tõendamata.

25. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi tehingute tagasivõitmise osas.

Kohus tunnistab tagasivõitmise korras kehtetuks E. H. ja H. H. vahel sõlmitud

kinkelepingu põllumajandusloomade kõrvamärgi numbritega XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX võõrandamiseks. Samuti tunnistab kohus

kehtetuks H. H. ja H. H. vahel põllumajandusloomade kõrvamärgi numbritega XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX võõrandamise leping.

26. TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt

alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja)

midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt

tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem

ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt VÕS § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt

tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise,

kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu

väljaandmist. VÕS § 1032 lg 2 järgi kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või

muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise

õiguse tekkimise ajal.

Kuivõrd kohus on asjas kohaldanud hagi tagamist ja võimaldanud veised müüa

enampakkumisel, ei ole veiste pankrotivarasse tagasisaamine võimalik ning VÕS § 1032

lg 2 järgi tuleb hagi rahuldada ka rahalise hüvitise väljamõistmise osas. H. H. lt ja H. H. lt

solidaarselt tuleb E. H. (pankrotis) kasuks välja mõista rahaline hüvitis

põllumajandusloomade eest summas 23 316 eurot. Hüvitis kuulub 19 698 euro ulatuses

rahuldamisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole enampakkumise tulemusena

laekunud rahaliste vahendite arvelt. Ülejäänud osa, s.o 3618 eurot tuleb H. H. lt ja H. H. lt

solidaarselt hageja kasuks täiendavalt välja mõista.

27. Kostjad on asunud seisukohale, et veiste hind ei ole määratud õigesti. Veise hind aastal

2020 erines väidetavalt oluliselt sellest, mis veise eest saadi 2022. aastal täitemenetluses,

sest veiste hind tõusis hüppeliselt 2021. aastal.

Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit veiste võimaliku hinna ja selle muutumise kohta.

Üksnes väide, et veiste hind on hüppeliselt tõusnud, on paljasõnaline, mistõttu kohus

kostjate väitega nõustuda ei saa.

Täitemenetluses müüakse vara enampakkumise teel. See, milliseks kujuneb lõplik hind,

sõltub lisaks määratud alginnale ka enampakkumisel osalejatest ning sellest, millise

hinnaga on osalejad nõus vara ostma. Võimalikult kõrge enampakkumise tulem vastab

võlgniku ja tema võlausaldajate huvidele, kuivõrd võimaldab katta suuremas ulatuses

võlgnevusi. Asjaolu, et käesoleval juhul tuleb kostjatel täiendavalt hagejale veiste eest

tasuda, tuleneb sellest, et osa veiseid oli arestimise ajaks teadmata asukohas. Seega on

loomapidaja olnud hooletu ega ole taganud loomade säilimist või on teadlikult osa loomi

karjast kõrvaldanud.

28. Vastavalt hageja taotlusele tuleb H. H. lt ja H. H. lt solidaarselt E. H. (pankrotis) kasuks

välja mõista ka edasiulatuv viivis põhinõude osalt summas 3618 eurot alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni 3618 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

III Menetluskulude jaotus

29. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

30. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

31. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja

läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 5 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi

tagamise määruse täitmise kulud

32. PankrS § 65 lg 14 näeb ette, et kui haldur vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218

lõike 1 punktides 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete

tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega

seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt,

kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud.

33. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks

5273,42 eurot, sh 140 eurot riigilõiv, hagi tagamise määruse täitmisega seotud kulud

1443,42 eurot ning hageja õigusabikulud 3690 eurot.

34. Pankrotihaldur on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 2 p 51 kohaselt tagasivõitmise hagi

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 3 esimese lause näeb ette, et

menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise

korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

35. TsMS § 136 lg 1 alusel määrab kohus hagi hinnaks 23 718 eurot, so 58 veise hind

arvestades enampakkumisel ühe veise müügihinnaks kujunenud summat (58 x 402 eurot).

RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 23 718 eurot tasuda riigilõivu 1260

eurot. H. H. lt ja H. H. lt tuleb solidaarselt riigi tuludesse välja mõista riigilõiv 1260 eurot.

Kohus märgib, et kui H. H. ja H. H. ei tasu väljamõistetud riigilõivu riigituludesse otsuse

jõustumisest 30 päeva jooksul, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg 6).

Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamise korral tuleb H. H. l ja H. H. l tasuda

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

36. Hageja on asjas esitanud ka kaks hagi tagamise taotlust, mille kohus on rahuldanud. RLS

§ 59 lg 17 kohaselt on hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks hagi tagamise

riigilõivu osas 140 euro ulatuses põhjendatud.

37. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita

menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1-161-11, p

7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt

uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka

juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi

seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-

13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved,

vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

Hagejal on õigusabile kulunud taotluse kohaselt kokku 20 tundi ja 30 minutit. Kohus ei pea

kogu ajakulu põhjendatuks. Kohtule 17.02.2022. a esitatud hagiavaldus ja hagi tagamise

taotlus, 19.02.2022. a kostja kaasamise taotlus ja hagi tagamise taotlus, 15.03.2022. a

hagiavalduse täiendus ning 16.05.2022. a lõplikud seisukohad sisaldavad olulises osas

kordusi, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks kogu nimetaud toimingutele kulunud aega. Ka

ei ole võimalik kontrollida hageja ajakulu suhtlemisel loomade transportimise ja

hoiustamise osas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühinguga, mistõttu ei pea kohus seda ajakulu

põhjendatuks. Eeltoodu tõttu loeb kohus hageja õigusabile kulunud ajakuluks kokku 17

tundi.

Hageja on õigusabikulude taotluses lähtunud tunnitasust 150 eurot (+käibemaks). Kohus

leiab, et vaidluse asjaolusid ning tehtud toimingute sisu arvestades ei ole hageja sedavõrd

kõrge tunnitasumäär põhjendatud. Kohus peab antud juhul põhjendatuks tunnitasumäära

130 eurot (+käibemaks).

Hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu maha

arvestada. Tuginedes eeltoodule ja TsMS § 174 lõikele 10, tuleb hageja õigusabikulud

hüvitada koos käibemaksuga

38. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hageja õigusabikulusid põhjendatuks 2652 euro ulatuses

(17 tundi x 130 eurot + käibemaks 20%).

39. Kostjatelt tuleb solidaarselt E. H. (pankotis) pankrotivarasse välja mõista hageja

menetluskulud 4235,42 eurot (hagi tagamise riigilõiv 140 eurot + õigusabikulud 2652 eurot

+ hagi tagamise määruse täitmisega seotud kulud 1443,42 eurot).

TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava

taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle.

40. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin