2-20-4747/79 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-4747

Kohtuasi

X hagi osaühingu Primos vastu kinnistusraamatu

kande

kustutamiseks

nõusoleku

andmiseks

kohustamiseks

ja

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.06.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

9500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv

Kostja

Osaühing

Primos

(registrikood

10775765),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 04.05.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Osaühingu Primos 11.03.2022 vastuses apellatsioonkaebusele

esitatud taotlus hagi osaliseks läbivaatamata jätmiseks.

2. Muuta Harju Maakohtu 08.06.2021 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni

muutmata.

3. Tühistada Harju Maakohtu 02.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

5. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta X kanda.

2-20-4747

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 27.03.2020 Harju Maakohtule hagi (26.03.2021 hagi terviktekst) osaühingu

Primos (kostja) vastu kinnistusraamatust hüpoteegi kande kustutamiseks tahteavalduse

andmiseks kohustamiseks (nõue 1) ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (nõue 2).

Alternatiivselt palus hageja nõude 1 osas hüpoteegikande parandamiseks kostjat kohustada

nõusoleku andmiseks viisil, et hüpoteek ei koormaks hageja kaasomandiosa, vaid jääks

koormama üksnes Y kaasomandiosa.

2. Hageja ja Y abiellusid 03.07.1982 ning neile kuulus alates 13.12.1995 Tallinnas XXX asuv

kinnistu (registriosa nr XXXXX). Tallinna Ringkonnakohus tegi 11.03.2016 tsiviilasjas nr 2-

13-14310 lahendi, millega luges kinnistu ühisvaraks, jagas selle ja jättis kinnistust 479/1000

hagejale ja 521/1000 Y-le ning välistas Y pankrotivarast hageja mõttelise osa.

3. Kinnistut koormab kohtulik hüpoteek kostja kasuks, mis on tsiviilasjas nr 2-08-90998 tehtud

kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse kantud 23.01.2009. Hüpoteek tagab Y lahusvaraks

olevat kohustust, milline tuleneb Harju Maakohtu 28.05.2009 tagaseljaotsusest.

4. Harju Maakohtu 27.09.2011 määrusega kuulutati välja Y pankrot. Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus ja Y pankrotihaldur Urmas Ustav müüvad kinnistut ühisel elektroonilisel

enampakkumisel, sest Y võlausaldajad, sh hüpoteegipidaja, andsid haldurile nõusoleku

kinnisasja võõrandamiseks.

5. Kostja ei andnud nõusolekut hüpoteegikande kustutamiseks. Hüpoteek tuleb kustutada

mõlemalt kaasomandi osalt. Kanne on ebaõige tervikuna, sest kohtulik hüpoteek on valesti

seatud. Ühisvaraks olnud kinnistule hageja nõusolekuta seatud kohtulik hüpoteek ei saa

koormata hageja lahusvaraks olevat kaasomandi osa. Kostjal ei ole nõudeid hageja vastu ning

puudub ka tagatiskokkulepe. Hageja kaasomandiosa on pankrotimenetluses pankrotivarast

välistatud, mistõttu ei saa pankrotihaldur seda pankrotimenetluses ega täitemenetluses

võõrandada. Pankrotivara koosseisus on üksnes Y mõtteline osa kinnistust. Täitedokumendiks

on kohtuotsus Y suhtes, mitte hageja suhtes.

6. Sundtäitmine on kohtuliku hüpoteegi alusel hageja vara suhtes lubamatu sõltumata selle

lubatavusest Y ja tema vara osas.

7. Hageja ei nõustu kostjaga, et ühisvara jagamise järgselt ei saa esitada kohtuliku hüpoteegi

osas samu nõudeid, mida saanuks esitada ühisvara vararežiimi kehtivuse ajal. Asjaolu, et

2-20-4747

kinnistu on jagatud kaasomandisse, ei mõjuta hüpoteegikande õigusvastasust, sest asjaõigused

tekivad kinnistusraamatu kande tegemise hetkel ning nende aluseks olevaid asjaolusid

(notariaalne leping või kohtumäärus) ei saa tagantjärgi muuta. See, et asjaolud võivad hiljem

muutuda, ei tähenda, et varasem kanne oleks õiguspärane.

8. Istungil märkis hageja, et ta sai kinnistu omanikuks 03.03.2017. Vara välistati pankrotivarast

kohtulahendiga. Kuna hüpoteeki pole varem realiseeritud, ei saanud hageja esitada sellele

eelnevalt vastuväiteid. Hagi esitamise tingis see, et kostja on pööranud hüpoteegi hageja suhtes

täitmisele. Kuna kanne oli algusest peale vale, siis ei saa tugineda hüpoteegi tekkimisest

möödunud ajale. Kanne ei saa iseenesest muutuda õigeks.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata või läbivaatamata osas, mis puudutab Y lahusvara

(521/1000 kinnistu kaasomandist).

10. Kohtuliku hüpoteegiga ei saa tavapäraselt koormata abikaasade ühisvara hulka kuuluvat

kinnisasja, kui puuduvad nõuded mõlema abikaasa vastu või võlgnikuks mitteolev abikaasa ei

anna hüpoteegi seadmiseks nõusolekut, kuid antud juhul ei ole tegemist tüüpilise juhtumiga.

Praegusel juhul on ühisomand lõppenud ja ühisvara on jagatud. Eelnev tähendab, et vara

jagamise korral on kummagi abikaasa varaline huvi ning varaline sfäär selgelt piiritletud.

Ühisvara jagamise järgselt ei saa esitada samu nõudeid, mida saanuks esitada ühisvara

vararežiimi kehtivuse ajal. Asjaolu, et kinnistu on muudetud hageja ja Y lahusvaraks, mõjutab

asja lahendamist ning välistab hagi rahuldamise hageja taotletud kujul ja ulatuses. Isik saab

kohtusse pöörduda üksnes seoses enda subjektiivsete õiguste kaitse vajadusega ja hageja

subjektiivne huvi ja õigus piirdub üksnes hagejale kuuluva mõttelise osaga kinnistust.

Olukorras, kus abikaasade ühisvara on jagatud, saab hageja taotleda hüpoteegi kustutamist

üksnes pärast ühisvara jagamist hagejale kuuluvalt kinnistu mõtteliselt osalt. Hagejal puudub

nõudeõigus Y-le kuuluvat mõttelist osa koormava hüpoteegi osas.

11. Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa esitab hagi kohtuliku hüpoteegi kustutamiseks (kas siis

AÕS § 65 lg 1 või TMS § 222 lg 1 alusel), on võlausaldajal õigus esitada hagi ning nõuda

ühisvara jagamist (Riigikohtu 27.11.2012 üldkogu määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p-d 44-

45). Erinevalt eelnevalt viidatud kohtupraktikast, jagati praegusel juhul hageja ning Y ühisvara

enne hageja poolt hagi esitamist. Kostja pole saanudki võimalust ega ka pidanud esitama

ühisvara jagamise hagi. Kostja hinnangul peab kostja positsioon Y suhtes säilima.

12. Hageja on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt ning on minetanud nõudeõiguse kostja

vastu VÕS § 6 lg 2 alusel. Hageja on käitunud kostja suhtes vastuoluliselt. Eelkõige võib hageja

poolt nõude esitamine olla vastuolus hea usu põhimõttega, kui hageja varasemast käitumisest

võib järeldada, et ta ei kavatse kostja vastu nõuet kunagi esitada. Hüpoteek, mille täielikku

kustutamist kinnistusraamatust hageja taotleb, seati kinnistule 15.01.2009 hagi tagamise

määruse alusel. Hageja esitas hagi alles 27.03.2020. Seega, enam kui kümme aastat ei ole

kinnistule seatud hüpoteek hageja õigusi rikkunud ega hagejat seganud. Hageja ei ole oma

õigusi realiseerinud ega oma õiguste väidetavast rikkumisest kostjat informeerinud.

13. Alternatiivselt, hageja on igal juhul minetanud õiguse tugineda hüpoteegi esmase kande

ebaseaduslikkusele ning võiks maksimaalselt taotleda hüpoteegi kustutamist üksnes hagejale

kuuluvalt mõtteliselt osalt.

2-20-4747

14. Hageja taotlus kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamise kohta on alusetu ja

täielikult põhjendamata. Vajalik on tagatise nõudmine.

15. Hüpoteek seati kinnistule 23.01.2009. Hageja oleks pidanud teadma, et tal on tekkinud

seadusest tulenev nõue juba nimetatud ajal, kuid hagi esitati 27.03.2020. Kohus andis

05.03.2021 istungil hagejale tähtaja esitada aegumise osas seisukoht. Hageja seda ei teinud,

mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu.

Maakohtu otsus

16. Maakohus jättis 08.06.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja anda.

17. Maakohus asus seisukohale, et vaidlusalune hüpoteegi kanne on ebaõige, kuna hagi

tagamise korras on ühe abikaasa nimele kinnistatud ühisvaraks olevale kinnistule seatud

kohtulik hüpoteek kinnistusraamatust mittenähtuva teise abikaasa nõusolekuta, kelle suhtes ei

olnud tehtud kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 7 p-s 1 märgitud kohtulahendit ning kellel

puudusid hüpoteegiga soodustatud isiku ees kohustused. Eeltoodust tulenevalt selline ebaõige

hüpoteegikanne rikub hageja omandiõigust. Kohtu hinnangul on kostja kui hüpoteegipidaja

puhul tegemist õige AÕS § 65 lg-s 1 nimetatud isikuga, kelle õigusi kande parandamine

puudutab. Seega põhimõtteliselt võiks hagi kuuluda rahuldamisele.

18. Maakohus leidis, et hageja nõue on aegunud. Hageja kande parandamise nõue tuleneb

otseselt seadusest, mistõttu kohaldub TsÜS § 149, mille kohaselt on seadusest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Kohtule ei ole teada õigusnormi, mis välistaks AÕS § 65 lg-s 1 nimetatud

nõude aegumise. Kuivõrd hagejal tekkis kande parandamise nõudeõigus kande tegemise

järgselt ning kanne on tehtud 23.01.2009, aegus hageja nõue 23.01.2019 (TsÜS § 147 lg-d 1 ja

2). Hageja on kohtule hagi esitanud 27.03.2020. Seega on kostjal õigus keelduda nõusoleku

andmise kohustuse täitmisest. Kohtu hinnangul ei väära aegumistähtaja algust ning kulgemist

asjaolu, et vahepeal on abikaasade ühisvara jagatud ning tehtud on sellekohase kohtulahendi

alusel uued omanikukanded.

19. Nõude aegumine annab kohustatud isikule õiguse kohustuse täitmisest keeldumiseks.

Kohus märkis, et nõude aegumine on ette nähtud selleks, et distsiplineerida õigustatud isikut –

kui soovitakse nõuet maksma panna, tuleb seda teha teatud tähtaja jooksul, vastasel korral on

kohustatud isikul õigus täitmisest keelduda ning kohtult ei ole võimalik enam kaitset saada, kui

kohustatud isik esitab kohtus aegumise vastuväite. Kuivõrd nõue on aegunud, on kostja

kohustus anda nõusolek kande parandamiseks küll jätkuvalt olemas, kuid hagejal ei ole enam

võimalik selle maksmapanekul riigilt kaitset saada.

20. Lisaks leidis maakohus, et hageja on nõudeõiguse minetanud hea usu põhimõttest

tulenevalt, olles pika aja jooksul (ca 11 aastat 2 kuud) ebaõige kande suhtes passiivne ning jättes

sellega kostjale mulje kande õigsusest. Olukorras, kus hageja abikaasa võlgnevused ning

pankrotistumine tekitasid õigusvaidlusi juba enam kui 10 aastat tagasi, pidanuks hageja oma

õiguste kaitsel aktiivsust üles näitama, et vältida käesolevas vaidluses esile toodud asjaolude ja

olukorra ilmnemist. Hageja on ebaõigesti passiivselt oodanud, mil realiseerub ebaõigest

kandest tulenev risk.

21. Kuivõrd nõue oli aegunud ning ühtlasi oli hageja nõudeõiguse minetanud, jättis kohus hagi

rahuldamata ja ei analüüsinud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ning kohtuotsuse

viivitamatu täidetavuse temaatikat.

2-20-4747

Apellatsioonkaebus

22. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

23. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga nõude aegumise osas. Kinnistusraamatu kanne

hageja omandit ebaõigesti koormava kohtuliku hüpoteegi kohta ei saanud tekkida enne hageja

omandiõiguse kohta kande tegemist. Vastupidine seisukoht ei ole kooskõlas kinnistusraamatu

loogikaga. Kanne hageja omandiõiguse kohta tehti alles 03.03.2017. Ei ole arusaadav, kuidas

saaks väidetava õiguse omaja, kelle õigust kinnistusraamat ei kajasta, nõuda kinnistusraamatust

omanikukannet vaidlustamata kohtuliku hüpoteegi kustutamist. Igal juhul ei saa arvutada

kohtuliku hüpoteegi kustutamise nõude esitamise tähtaega alates hüpoteegi seadmisest.

24. Hageja ei nõustu, et ta on nõudeõiguse hea usu põhimõttest tulenevalt minetanud, olles

ebaõige kande suhtes passiivne ning jättes sellega kostjale mulje kande õigsusest. Hageja

kaasomandiosa oli pankrotivarast välistatud ning kostjal puudub nõue hageja vastu. Enam

selgemalt ei saa anda kostjale sõnumit, et hageja on oma õiguste kaitsel aktiivsust üles

näidanud, et vältida käesolevas vaidluses esile toodud asjaolude ja olukorra ilmnemist.

Aegunud nõuet ei pea hindama hea usu põhimõttest tulenevalt õiguse minetuse suhtes. Kohus

eksis nii seaduse kohaldamisel kui asjaolude tuvastamisel.

25. Hageja juhib tähelepanu, et kostja menetlusdokumendid ei sisaldanud aegumise

vastuväidet. Võimalikule aegumisele viitas kohus kohtuistungil. Kohus ei saa omaalgatuslikult

aegumisele tugineda. Selliselt ei saanud hageja esitada ka võimalikke aegumise katkemise või

peatumise asjaolusid. Kohtuotsus on aegumisele tuginemise osas kogu esimese nõude osas

üllatuslik ning ebaõige.

26. Hageja leiab, et AÕS § 65 lg-st 1 ja TsÜS § 68 lg-st 5 tulenevale nõudele ei kohaldu TsÜS

§-s 149 sätestatud aegumine. Juhul kui aegumine kohaldub, kohaldas kohus valesti TsÜS § 147

lg-d 1 ja 2 ja määras aegumistähtaja alguse ebaõigesti. Kohtu poolt viidatud BGB § 898

sätestab, et kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõudele ei kohaldata aegumist. See

on ka kinnistusraamatuseaduse üldise loogikaga kooskõlas.

27. Hageja esitas hagi kostja tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks. Kostja keeldus

tahteavalduse andmisest 2020. aastal ning alles seejärel tekkis hagejal alus hagi esitamiseks.

Seega ei ole hagi aegunud.

28. Enne Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2016 lahendi alusel kinnistusraamatusse kande

tegemist hageja omandiõiguse kohta, ei ole õige hageja suhtes aegumist arvestada, sest hageja

ei olnud teadlik kohtuliku hüpoteegi kandest ega saanud tingituna Y pankrotimenetluses võetud

seisukohast, et tegemist ei ole hageja varaga, enda õigusi realiseerida. Ka ei toimunud kostja

hüpoteegi osas täitemenetlust ehk kostja ei püüdnud hageja vara kohtuliku hüpoteegi alusel

võõrandada.

29. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Antud nõue

ei ole aegunud ja hageja ei ole selle esitamise õigust minetanud.

30. Kui puudub norm asjaõigusseaduses ja kinnistusraamatuseaduses kinnistusraamatu kande

parandamise nõude aegumise kohta, siis vastav nõue ei aegu. Maakohus on jätnud arvesse

võtmata hageja väite, et aegumine on hageja kasuks (TsÜS § 157) ja kohtuliku hüpoteegi alusel

täitmist enam nõuda ei saa.

2-20-4747

31. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole seadust aegumise osas valesti

kohaldanud, palub hageja tuvastada, et põhiseadusega on vastuolus seaduse sätte puudumine,

milline, sarnaselt BGB §-le 898, välistab kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõudele

aegumise kohaldamise.

32. Maakohus ei arvestanud hageja väitega, et hea usu põhimõtte vastane on, et abikaasa

nõusolekuta seatud kohtuliku hüpoteegi alusel saab täitedokumendina aegunud kohtuotsuse

alusel pöörata sundtäitmise hageja varale. Aegumise saab hea usu põhimõttest tulenevalt

kohaldamata jätta.

33. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis osa menetlusosaliste väiteid ja tõendeid

otsuses käsitlemata. Lisaks rikkus kohus menetlusõiguse norme, kui jättis sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõude lahendamata. Kohus peab lahendama kõik hageja nõuded, mis

ei ole alternatiivsed.

Vastustaja seisukoht

34. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

35. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel

jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab otsust otsustusega hagi tagamise abinõude

tühistamise kohta.

36. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud taotluse

jätta hageja nõue hüpoteegi kustutamiseks läbivaatamata. TsMS § 423 lg 2 järgi võib kohus

jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste

väidete õigsust (p1) või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada (p2). Hagi läbivaatamata jätmine on kohtu valik ja

kohus võib hagi sisuliselt lahendada. Riigikohus on selgitanud, et õiguslikult keerulise vaidluse

korral tuleb eelistada asja sisulist lahendamist.

37. Hageja esitas maakohtule kaks nõuet: esiteks palus hageja kohustada kostjat andma

nõusolek hüpoteegi kande kustutamiseks kogu kinnistult või alternatiivselt ainult hageja

kaasomandiosalt ning teiseks palus hageja tunnistada lubamatuks hüpoteegi realiseerimiseks

läbiviidav sundtäitmine. Hageja on nõuded esitanud viisil, kus hüpoteegi kustutamise nõude

rahuldamine on muuhulgas üheks eelduseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele.

38. Maakohus leidis, et vaidlusalune hüpoteegi kanne on ebaõige, kuna hageja nõusolekut

hüpoteegi seadmiseks ei olnud. Maakohtu järeldust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud.

Maakohus jättis hageja esimese nõude rahuldamata aegumise tõttu. Pooltel on

apellatsioonimenetluses erimeelsus õiguse kohaldamises seoses aegumisega.

39. Nõude 1 osas kordab hageja apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid, millele

maakohus on piisavalt põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus nõustub nõude 1 lahendamise

osas maakohtu põhjendustega ja selles osas TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendusi

ei korda.

2-20-4747

40. Vastuseks hageja väitele, et kostja ei ole maakohtus menetlusdokumentides aegumise

vastuväidet esitanud, selgitab ringkonnakohus, et õiguspraktikas on jaatatud kostja võimalust

esitada aegumise vastuväide suuliselt kohtuistungil. 17.05.2021 istungi protokollist nähtuvalt

esitas kostja aegumise vastuväite (I kd, tl 151, ajamärk 00:11:22). Aegumise vastuväite aluseks

olevad asjaolud on kostja esile toonud vastuses hagile, selgitades, et hüpoteek seati 2009. aastal

ja hageja pöördus kohtusse alles 2020. aastal (I kd, tl 88). Seega ei ole usutav, et maakohtu

poolt

aegumise

kohaldamine

nõudele

oli

hagejale

üllatuslik.

Hageja

väitis

apellatsioonkaebuses, et kohtuotsuse üllatuslikkuse tõttu ei saanud ta esitada maakohtus

asjaolusid, mis on aluseks aegumistähtaja peatumisele või katkemisele. Eelviidatud asjaolud

oleks saanud hageja esitada apellatsioonkaebuses, kuid hageja neid esitanud ei ole.

41. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et ebaõige kinnistusraamatu kande parandamise

nõudele ei kohaldu aegumine. AÕS § 65 lg 1 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel esitatud ebaõige

hüpoteegikande kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõue on seadusest tulenev

nõue, millele kohaldub TsÜS § 149. Maakohus leidis õigesti, et hagejal tekkis kande

parandamise nõudeõigus alates hüpoteegi sissekandmisest kinnistusraamatusse, ja järeldas

põhjendatult, et hageja nõue hüpoteegi kustutamiseks on TsÜS § 143 ja §149 järgi aegunud

ning kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest.

42. Hageja leiab ekslikult, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 147 ning hageja nõue

muutus sissenõutavaks ajast, kui kostja keeldus hüpoteegi kustutamise tahteavalduse andmisest

2020. aastal või hageja kohta omanikukande tegemisest (03.03.2017). Ringkonnakohus hageja

seisukohta ei jaga. Maakohus arvestas põhjendatult aegumistähtaja algust kohtuliku hüpoteegi

kande tegemisest (23.01.2009). Puudub vaidlus, et hüpoteegiga koormatud vara kuulus

hüpoteegi kande tegemise ajal hageja ja Y ühisvara hulka. Aegumistähtaja arvestamisel ei ole

määrav asjaolu, et kinnistu omanikuna oli kinnistusraamatusse eelnevalt kantud Y ja vara

ühisvara hulka kuulumise üle toimus vaidlus Y pankrotihalduriga. Pankrotihalduri arusaam, et

kinnistu kuulub Y ainuomandisse, ei takistanud hagejal asuda oma õigusi kaitsma. Hageja oli

kinnistu ühisomanik sõltumata sellest, et omandi üle käis kohtuvaidlus. Eeltoodu pigem näitab,

et hageja pidi olema enne tema omanikukannet (03.03.2017) teadlik, et kinnistu kuulub

abikaasade ühisomandisse ja seega ka kinnistut koormavatest asjaõigustest, kuna

kinnistusraamat on avalik. See, et hageja ei olnud hüpoteegi kinnistamise ajal kinnistu

ühisomanikuna kinnistusraamatusse kantud, ei võtnud temalt õigust nõuda ebaõige

hüpoteegikande kustutamist. Samuti ei oma tähtsust see, millal kostja hüpoteegipidajana

keeldus tahteavalduse andmisest hüpoteegi kustutamiseks, nagu hageja ekslikult leiab. Seega

on ebaõige hageja käsitlus, et aegumistähtaja algust tuleks hakata arvestama ajast, millal

hüpoteegipidaja keeldub hüpoteegi kustutamisest, või ajast, millal ta otsustab tagatist

realiseerima hakata.

43. Hageja esitas apellatsioonkaebuses muuhulgas väite, et aegumise kohaldamine ebaõige

kande kustutamise nõudele on vastuolus põhiseadusega. Kehtivas seaduses puudub norm, mis

sätestaks, et ebaõige kande kustutamise nõudele aegumine ei kohaldu. See, et Saksa BGB § 898

välistab kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise nõudele aegumise kohaldamise, ei

tähenda, et sama põhimõte peaks kuuluma kohaldamisele ka Eesti õigussüsteemis.

Ringkonnakohtul ei teki kahtlust, et olukord, kus ei ole välistatud sellise nõude aegumine, on

põhiseadusevastane.

44. Maakohus leidis, et hageja nõue 1 on aegunud, kuid vaatamata sellele asus hindama nõude

esitamise õiguse vastavust hea usu põhimõttega. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus jätab

hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata, ei pea ta tuvastama rohkem asjaolusid, kui on vajalik

aegumise hindamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse põhjendused selles

2-20-4747

osas vastuolulised, mistõttu tuleb otsusest välja jätta maakohtu põhjendused hageja

nõudeõiguse minetamise kohta hea usu põhimõttest tulenevalt.

45. Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue 1 on aegunud,

siis tuleb jätta aegumine kohaldamata VÕS § 6 lg 2 alusel, kuna aegumise kohaldamine on

vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest

tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Ringkonnakohus leiab, et

kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest lähtudes on võimalik järeldada, et kostja poolt

aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal oli võimalus oma nõue

kostja vastu esitada 10 aasta jooksul ja alust ei ole järeldada, et kostja oleks käitunud viisil, mis

oleks hagejat takistanud seda teha.

46. Järgnevalt analüüsib kolleegium hageja nõuet 2 (sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks).

Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus on jätnud sisuliselt

lahendamata hagiavalduse teise nõude tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Maakohus ei ole

nõude rahuldamata jätmist piisavalt põhjendanud, jättes analüüsimata osa hageja esitatud

väiteid, millega maakohus rikkus TsMS § 442 lg 8. Maakohus leidis üksnes, et kuna hageja

nõue hüpoteegi kande kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks on aegunud, tuleb

rahuldamata jätta ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue, jättes tähelepanuta, et

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude võib TMS § 221 lg 3 järgi esitada täitemenetluse

lõpuni ja see nõue ei saa olla aegunud. Ringkonnakohtul on võimalik maakohtu minetus

kõrvaldada ja hageja väidetele vastata.

47. Täitedokumendiks, mille täitmiseks on hageja vara suhtes alustatud täitemenetlus, on Harju

Maakohtu 28.05.2009 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-08-90998, millega mõisteti Y-lt kostja

kasuks välja 2 763 512,60 krooni. Hagi tagamiseks seati tsiviilasjas nr 2-08-90998 15.01.2009

määrusega kinnistule XXX Tallinnas kohtulik hüpoteek kostja kasuks.

48. TMS § 222 lg 1 järgi võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle

sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist

vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle

tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 5 lg 1 järgi on täitemenetluse osalised isik, kes on

täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik),

ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kuna hageja on sundtäitmise eseme

omanik, on ta õigustatud TMS § 222 lg 1 järgi esitama kohtule hagi täitemenetluse lubamatuks

tunnistamiseks, mh ka alustel, mis on toodud TMS § 221 lg-tes 1 ja 2, mille kohaselt võlgnik

võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, ja muu

kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis

esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

49. Esiteks märgib ringkonnakohus, et hageja on hagis palunud tunnistada sundtäitmise

lubamatuks tervikuna, s.t ka Y vara suhtes toimuva täitemenetluse osas. Ringkonnakohus leiab,

et hageja saab esitada hagi täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks üksnes osas, milles

toimub täitemenetlus tema enda vara suhtes. Y vara osas täitemenetluse läbiviimine ei kahjusta

hageja õigusi. Hageja ja Y ühisomand kinnistu Mõtuse 15 b Tallinnas osas on lõppenud ja

vastav kanne on tehtud kinnistusraamatusse 03.03.2017. Seega ei ole hageja isikuks, kes võib

esitada Y-le kuuluva vara osas TMS § 222 järgi hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

2-20-4747

50. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude alusena tõi hageja esile samad asjaolud, mis

hüpoteegi kustutamise nõude puhul. Hageja leiab, et sundtäitmine ei ole lubatud, kuna

hüpoteegi kanne on ebaõige. Selle nõude osas on ringkonnakohus võtnud eelnevalt seisukoha.

51. Apellatsioonkaebuses heidab hageja ette, et maakohus ei võtnud arvesse hageja väidet, et

aegumine on TsÜS § 157 järgi hageja kasuks, s.t ei arvestanud asjaolu, et täitedokumendist

tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, mis on möödunud, ja seega kohtuliku hüpoteegi

alusel tagaseljaotsuse täitmist enam nõuda ei saa.

52. Sundtäidetava nõude puhul on praegusel juhul tegemist kohtulahendist tuleneva Y

pankrotimenetluses tunnustatud nõudega, mis tähendab, et selle aegumine algab

pankrotimenetluse lõppemisest (TsÜS § 157 lg 3). Y pankrotimenetlus ei ole lõppenud. Seega

ei saa sundtäitmisel olev kostja nõue Y vastu olla aegunud. Lisaks viitab ringkonnakohus TsÜS

§ 1451 lg-le 1, mille järgi ei võta pandiga tagatud nõude aegumine pandipidajalt õigust põhivõla

nõude rahuldamisele panditud eseme arvel.

53. Eeltoodut kokku võttes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

lõppjärelduse, et hagi tuli jätta rahuldamata, muutmiseks.

54. Maakohus tagas 02.04.2020 määrusega hagi ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr

02272010/1105. Vaidlustatud otsuses ei ole maakohus võtnud seisukohta hagi tagamise

kehtivuse osas, mis on TsMS § 442 lg 5 rikkumine. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis TsMS §

386 lg 4 järgi tuleb hagi tagamine tühistada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

55. Maakohus on õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud TsMS

§ 171 lg 1 järgi hageja kanda.

56. Maakohus ei ole poolte menetluskulude rahalist suurust vaidlustatud lahendis kindlaks

määranud. TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi tuleb hüvitatavate menetluskulude suurus

kindlaks määrata maakohtul mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtud sisulise lahendi

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)