3-22-1237/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 10.06.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1237 Haldusasi

X kaebus rahvusvahelise kaitse taotleja 02.06.2022 vestluse kui menetlustoimingu õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X on 06.06.2022 esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb: 1) tunnistada 02.06.2022 ülekuulamine õigusvastaseks ja mitte arvestada sellega rahvusvahelise kaitse menetluses; 2) korraldada korduv intervjuu kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega, advokaadi juuresolekul; 3) Justiitsministeeriumil kontrollida menetleja Erki Vääna meelsust. Kaebuse kohaselt toimus 02.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotleja intervjuu (vestlus), kuhu ei kutsutud advokaati ning ei teavitatud intervjuust ette 3 päeva. Kaebus on venekeelne ning tasumata on riigilõiv. KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus ei pea vajalikuks jätta kaebust käiguta, kuna seda ei saa menetlusse võtta tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg-st 3. Selle sätte kohaselt saab menetlustoimingu peale ilma lõplikku haldusakti vaidlustamata (antud juhul otsus rahvusvahelise kaitse andmise või sellest keeldumise peale) esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumatult lõplikust haldusaktist või tingiks menetlustoimingu õigusvastasus vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise. Kohus selgitab kaebajale, et rahvusvahelise kaitse menetlus on haldusmenetlus ja selle raames taotlejaga korraldatud vestlus haldusmenetluse toiming, mitte kriminaalmenetluse uurimistoiming.

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 18 lg 4 kohaselt, rahvusvahelise kaitse taotluse menetleja viib taotlejaga läbi vestluse, mille käigus on taotlejal võimalik esitada fakte ja anda seletusi oma rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas asjaolude kohta, mis takistavad tema riigist väljasaatmist. Vestluse võib ära jätta üksnes mõjuval põhjusel (eelkõige inimese püsivalt halb terviseseisund), mis ei võimalda küsitlemist (VRKS § 18 lg 6) või kui eeldatavalt jääb taotlus sisuliselt läbi vaatamata (VRKS § 18 lg 7).

VRKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt on taotlejal õigus vestlusele ning sama paragrahvi lõige 3 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus kasutada rahvusvahelise kaitse menetluses esindajat, välja arvatud seletuste andmisel ja muus menetlustoimingus, mida selle olemusest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Taotleja vestlus on aga justnimelt selline menetlustoiming, mis tuleb taotlejal teha isiklikult. Riigil pole kohustust tagada taotlejale advokaati (esindajat) varjupaigataotleja vestluseks (või menetluseks tervikuna), v.a kui tegemist on saatjata alaealisega (VRKS § 17 lg 9).

Vestlusest etteteavitamine võiks olla osa heast haldustavast. Kui taotlejal jäi ettevalmistamise aja lühiduse tõttu vestlusel midagi olulist rääkimata, saab ta taotleda uut vestlust või esitada oma seisukohad kirjalikult. Menetleja taktika valik vestluse läbiviimisel (küsimuste valikul) on menetleja kaalutlusõiguse küsimus ja sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ning sellest pole vaja teha järeldusi ametniku meelsuse kohta. Kuna kaebuses pole ära toodud ühtegi mittemenetluslikku rikkumist ning vaidlustatud menetlustoiming ei too kaasa vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist, tuleb kaebust pidada lubamatuks ja tagastada.

Kõik kaebaja pretensioonid menetlustoimingutega seoses saab esitada kaebuses, juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlust ei rahuldata ja kaebajal tekib vajadus pöörduda selle vaidlustamiseks kohtusse. Kohtusse pöördumiseks on seejuures õigus taotleda riigi õigusabi (VRKS § 10 lg 2 p 9).

/allkirjastatud digitaalselt/