2-21-143518/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Indrek Soots

Määruse kuupäev

10. juuni 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-143518

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS-i hagi X vastu laenulepingust

tulenevas nõudes. Hagi menetlusse võtmisest

keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 19. mai 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

PlusPlus Capital AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): PlusPlus Capital AS,

lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentide (maakohtu

määrus, esindusõiguse dokumendid) korduvalt toimikusse võtmiseks.

2. Harju Maakohtu 19. mai 2022 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 70 eurot vastavalt maksekorraldusel märgitud andmetele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 29. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu laenulepingust tulenevas nõudes. Maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 45 eurot. Kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut kätte toimetada, mistõttu anti asi üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus)

lahendamiseks hagimenetluses.

2. Maakohus andis 22. veebruari 2022 määrusega hagejale tähtaja esitada oma nõue ja selle

põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 2. märtsil 2022 ja

tasus täiendava riigilõivu 155 eurot. Maakohus leidis 10. märtsi ja 12. aprilli 2022 kirjades, et

kokku tasutud 200 eurot pole piisav, sest alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva riigilõivuseaduse

(RLS) lisa 1 järgi tuleks hageja nimetatud hinnaga hagilt maksta lõivu 280 eurot. Hageja

täiendavat lõivu ei maksnud.

2 (3)

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus keeldus 19. mai 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast. Maakohus viitas keeldumise alusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401

lg-le 2 ja oma varasematele kirjadele. Menetluskulude jaotust kohus ei otsustanud, aga selgitas,

et hagejal on õigus esitada seni tasutud riigilõivu tagastamise taotlus.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja asja menetlust

jätkata. Ta leiab jätkuvalt, et 2021. aastal alanud maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda hagilt

riigilõivu tasumist alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate määrade järgi. Hageja tugineb TsMS

§ 486 lg-le 2 ja Riigikohtu 8. detsembri 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-117829 p-le 13.

5. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 7. juunil 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus ja selles sisalduv

riigilõivu tagastamise taotlus rahuldatakse, aga rahuldamata jääb hageja taotlus kaebusele

lisatud dokumentide korduvalt toimikusse võtmiseks.

7. Hageja esitas koos kaebusega vaidlustatud määruse ning esindaja esindusõigust ja haridust

tõendavad dokumendid (kaebuse lisad nr 1 ja 3). Need on toimikus varem olemas ja TsMS

§ 238 lg 1 p 2 mõtte kohaselt pole vaja neid korduvalt vastu võtta. Dokumentide elektroonilise

esitamise tõttu pole vaja neid tagastada.

8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud määrus pole piisavalt põhjendatud. Hagi

menetlusse võtmisest keeldumisel ei ole piisav viidata TsMS § 3401 lg-le 2, vaid määrusest

peab nähtuma konkreetne alus ja sellega seotud normiviide, mis võimaldab hagi menetlusse

võtmisest keelduda. Koostoimes maakohtu varasemate kirjadega on aru saada, et maakohus

keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel. Lisaks jättis maakohus

kontrollimata, kas hagi oleks saanud menetleda osaliselt, sest hageja on tasunud riigilõivu

rohkem kui RLS lisas 1 ette nähtud miinimum.

9. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arusaamaga, et maksekäsu üleminekul hagi-

menetlusse tuleb hagilt tasutava riigilõivu summa määrata hagi esitamise aja seisuga, kui hagis

ei esitata uusi nõudeid võrreldes maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. See toob kaasa

vaidlustatud määruse tühistamise ja maakohus peab uuesti otsustama hagi menetlusse võtmise.

Põhjendused on järgmised.

9.1. TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Ringkonnakohus leiab, et seda sätet tuleb

kohaldada ka hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summa määramisel. Kui maksekäsu

kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks ühel TsMS § 486 lg-s 1 märgitud juhtudest, siis saab

nii tsiviilasja hinna määramise ajana (TsMS § 123) kui ka hagiavalduselt tasumisele kuuluva

riigilõivu summa määramise ajana käsitleda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aega.

9.2. Eelnev ei ole vastuolus Riigikohtu tõlgendusega, et RLS sätteid ja TsMS § 137 lg 1 tuleb

koostoimes lugeda nii, et varalise vaidluse puhul on tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse

esitamisel sama kui maakohtus, kuid konkreetne riigilõivu määr kaebuse esitamisel tuleb

arvestada RLS lisaks oleva tabeli alusel selle seisuga, mis kehtib kaebuse esitamise ajal

(29. jaanuari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 30 teine lõik). Maksekäsu kiir-

menetluselt hagimenetlusele üleminek on reguleeritud eelmises alapunktis viidatud

erinormidega ega ole piisavalt sarnane kaebemenetlusega järgmises kohtuastmes.

3 (3)

9.3. Ühtlasi on ringkonnakohtu käsitlus kooskõlas põhimõttega, et RLS tuleb tõlgendada

kohustatud isiku kasuks (Riigikohtu 10. aprilli 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-07, p 9).

Vastupidisel juhul ei järgitaks ka TsMS eesmärki soosida väiksemate nõuete esitamist

maksekäsu kiirmenetluses.

9.4. Ringkonnakohus märgib, et eespool esitatud põhjendused järgivad maakohtute senist

praktikat (vt nt Viru Maakohtu 6. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-141441; Harju

Maakohtu 12. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-142106; Viru Maakohtu 14. aprilli 2022

otsus tsiviilasjas nr 2-21-140190; Tartu Maakohtu 22. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-

141332; Tartu Maakohtu 25. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-140136).

9.5. Hageja märgitud hinnaga hagilt tuli enne 1. jaanuari 2022 kehtinud RLS lisa 1 järgi

tasuda riigilõivu 200 eurot, mille hageja ka tasus. Seega ei saa hagi menetlusse võtmisest

keelduda TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.

10. Hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamisel peab maakohus kontrollima, kas selleks

vajalikud muud eeldused on täidetud, sh kas vaidlus allub Eesti kohtule. Rahvastikuregistri

andmetel pole kostjal Eestis kehtivat elukohta, ta on Ukraina kodanik ning tal puudub kehtiv

elamisloakaart ja elamisluba Eestis. Varasemas maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et Politsei-

ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed kostja viibimis- või elukoha kohta. Kostjaga

seotud Tallinna aadressidel XXX ega XXX kostjat ei tunta ning aadressil XXX asuv maja on

olnud kasutusel Airbnb majutuse pakkumisel (dtl 12–13). Kirjeldatud olukorras on kaheldav,

kas kostjal on Eesti territooriumil elukoht Eesti Vabariigi ja Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 1

tähenduses. Kui kostjal sellist elukohta pole, siis ei tarvitse vaidlus alluda Eesti kohtule.

11. Hageja palus kaebuse rahuldamise korral tagastada sellelt makstud riigilõivu (70 eurot).

Taotlus on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle. Sarnaselt

maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks, et kostja osaleks määruskaebemenetluses.

12. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1, kui jättis

vaidlustatud määruses menetluskulud jaotamata. Seegi puudus tuleb asja uuel läbivaatamisel

kõrvaldada.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määrus-

kaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese

lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja

esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata. Samuti ei saa kaevata kaebuse lisade vastu võtmata jätmise ega riigilõivu tagastamise

peale.

(allkirjastatud digitaalselt)