2-21-6621/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Indrek Soots

Määruse kuupäev

10. juuni 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-6621

Tsiviilasi

Q hagi Y vastu elatise

vähendamise nõudes (hagi I)

Y hagi D vastu

elatise nõudes (hagi II)

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 29. aprilli 2022 otsus

Kaebuse esitajad ja liik

Y ja D apellatsioonkaebused

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Hagi I osas 2628 eurot

Hagi II osas 1920,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagi I osas:

Hageja I (isa): Q, lepinguline esindaja: Vladimir

Makarov

Kostja I (tütar, apellant I): Y, seaduslik esindaja D ja

lepinguline esindaja Harland Paas

Hagi II osas:

Hageja II (tütar): Y, seaduslik esindaja Q ja lepinguline

esindaja Vladimir Makarov

Kostja II (ema, apellant II): D, lepinguline esindaja

Harland Paas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Y ja D apellatsioonkaebuste menetlusse võtmisest ja tagastada kaebused

nende esitajatele käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuste menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Kummagi apellandi kaebusega seotud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

4. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

2 (4)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Q (isa, hageja I) ja D (ema, kostja II) on Y (tütar, kostja I, hageja II) vanemad. Samadel

vanematel on ka teine laps F (poeg). Viru Maakohtu 28. veebruari 2011 otsustega tsiviilasjades

nr 2-10-59017 ja 2-10-66346 (edaspidi: varasemad otsused) mõisteti isalt ema kasuks välja

vastavalt tütre ja poja ülalpidamiseks igakuine elatis summas, mis ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuni 28. augustini 2020 elas tütar ema

juures, kuid alates 29. augustist 2020 elab ta alaliselt isa juures ja on isa ülalpidamisel.

2. Isa esitas 27. aprillil 2021 Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) hagi, milles nõudis

varasema otsusega tütre kasuks temalt välja mõistetud elatise vähendamist nullini (hagi I).

Tütar elab isa juures, mistõttu pole varem väljamõistetud elatise tasumine emale enam

põhjendatud. Isa palus elatist vähendada alates hagi esitamisest.

3. Tütar esitas samal ajal ja samas dokumendis hagi ema vastu, milles nõudis elatist 292 eurot

kuus kuni täisealiseks saamiseni (hagi II). Alates tütre isa juurde kolimisest ema talle enam

ülalpidamist ei anna. Tütar esitas 18. veebruaril 2022 hagiavalduse täpsustuse, milles palub, et

kohus mõistaks emalt välja igakuise elatise alates hagi esitamisest kuni 31. detsembrini 2021

summas 292 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2022 kuni tütre täisealiseks saamiseni

(11. märts 2026) elatise baassummas 200 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt bruto-

kuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

4. Ema vaidles tütre nimel vastu hagile I ja enda nimel hagile II. Ta nõustus sellega, et tütar

elab nüüd isa juures. Isal on täitmata varasem elatise maksmise kohustus, mistõttu on algatatud

isa suhtes täitemenetlus. Hagi I ei ole võimalik rahuldada, sest jõustunud kohtulahendit ei saa

muuta ega tühistada. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist

takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Hagi II tuleb jätta

rahuldamata, sest kummagi vanema juures elab üks laps, kellele see vanem annab ülalpidamist.

Hagi II rahuldamisel tekiks olukord, kus isa saaks emalt elatist tütre ülalpidamiseks, aga samas

ei täida enda kohustust poja ülalpidamiseks.

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus tegi 29. aprillil 2022 otsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas mõlemad

hagid. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1

alusel poolte endi kanda, mistõttu puudus vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

5.1. Hagi I lahendades tuvastas maakohus, et alates 29. augustist 2020 elab tütar isa juures ja

isa täidab tema ülalpidamiskohustust vahetult. Seega on varasema otsuse tegemise aluseks

olnud faktilised asjaolud muutunud. TsMS § 459 lg 1 alusel vähendas maakohus varasema

otsusega isalt ema kasuks tütre ülalpidamiseks väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest

summani null eurot kuus.

5.2. Hagi II lahendades tuvastas maakohus, et tütre igakuised vajadused kokku on 584 eurot

(eluasemekulu 120 eurot, toit 240 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, sidekulu 14 eurot,

3 (4)

tervishoiukulu 30 eurot, hügieenitarvete kulu 10 eurot, kulu koolikohustuse täitmiseks 40 eurot

vaba aja veetmise kulu 10 eurot, majapidamistarvete ja kodukeemia kulu 10 eurot,

kodutehnikakulu 10 eurot, huvitegevuse kulu 50 eurot) ja ema ei kanna tütre ülalpidamisega

seotud kulutusi vahetult. Ema ei toonud esile asjaolusid, mis võiks olla mõjuv põhjus elatise

väljamõistmata jätmiseks või välja mõistmiseks alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1

sätestatud määra. Isa ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine poja suhtes ei võta emalt kohustust

tütrele elatist maksta.

Maakohus mõistis kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 alusel emalt tütre kasuks

välja elatise 2374,93 eurot alates 27. aprillist 2021 kuni 31. detsembrini 2021. Alates

1. jaanuarist 2022 tuleb emal tütrele maksta elatist 213,44 eurot kuus, mida indekseeritakse iga

aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning seda kuni tütre täisealiseks saamiseni

11. märtsil 2026. Vastavalt tütre taotlusele tuleb igakuised elatisemaksed tasuda iga kuu

10. päevaks isa arvele.

APELLATSIOONKAEBUSED

6. Ema esitas enda ja tütre (koos edaspidi ka: apellandid) nimel 1. juunil 2022 ühes

dokumendis sisuliselt kaks apellatsioonkaebust, millega taotleb mõlema hagi osas vaidlustatud

otsuse tühistamist ja hagide rahuldamata jätmist. Kaebuse väited on järgmised.

6.1. Esiteks pöördus isa alusetult hagiga I kohtusse, sest ema ei ole kunagi nõudnud isalt tütre

ülalpidamiseks elatist.

6.2. Teiseks rahuldas maakohus hagi I ebaõigesti TsMS § 459 lg 1 alusel. Kui asjaolud pärast

kohtulahendi tegemist on muutunud, sest laps elab koos elatist maksma kohustatud vanemaga,

saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega ja

taotleda hagi tagamise korras täitemenetluse peatamist.

6.3. Kolmandaks puudub maakohtul seadusest tulenevalt õigus ja võimalus muuta varasemat

kohtuotsust. Nii ei saanud maakohus esitatud kujul hagi I rahuldada elatise vähendamiseks kuni

summani null eurot, sest võimalik olnuks teha ainult uus ja teise sisuga kohtulahend.

6.4. Neljandaks jättis maakohus hagi II lahendades tähelepanuta, et ema ülalpidamisel on

poeg, kelle suhtes isa ei ole täitnud ülalpidamiskohustust, kuigi algatatud on täitemenetlus. Ema

ei nõua isalt elatise maksmist poja ülalpidamiseks aja eest, mil tütar läks isa juurde elama, vaid

elatise võla tasumist aja eest, kui mõlemad lapsed elasid ema juures.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuste menetlusse võtmisest ja tagastab kaebused

esitajatele. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Käesoleval juhul

on tegemist sellise olukorraga.

8. Alusetu on ema väide, et ta pole kunagi nõudnud tütre ülalpidamiseks isalt elatist. Viru

Maakohtu 28. veebruari 2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-59017 on isalt ema kasuks välja

mõistetud tütre ülalpidamiseks elatis. See on jõustunud kohtulahend, mille täitmiseks võib ema

igal ajal pöörduda kohtutäituri poole. Isa pöördus õigesti kohtuse hagiga I, et vabaneda

varasemas otsuse kajastatud elatise tasumise kohustusest.

9. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul kohaldub TsMS § 459 lg 1, sest isa nõuab elatise

vähendamist asjaolude muutumise tõttu. Asja ei saa lahendada täitemenetluse lubamatuks

tunnistamise sätete alusel, sest ema kinnituse kohaselt ei ole tütrele elatise nõudes täite-

menetlust algatanud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada juhul, kui nõude

suhtes toimub täitemenetlus. Samas ei takista täitemenetluse seni algatamata jätmine isa

kohtusse pöördumist elatise vähendamise nõudega.

4 (4)

10. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja

täidetav ka muu otsuse tekstita. Seetõttu tuleb juhul, kui nõue lahendatakse TsMS § 459 lg 1

alusel, märkida selguse huvides otsuse resolutsioonis ka andmed otsuse kohta, millega varem

välja mõistetud elatise suurust nüüd muudetakse. Maakohus on vaidlustatud otsuse

resolutsioonis õigesti märkinud, et muudab varasema otsusega väljamõistetud elatise suurust

vähendades seda nullini. Tulenevalt TsMS § 459 lg-st 2 vähendas maakohus varasema otsusega

väljamõistetud elatise suurust alates hagi esitamisest. See ei tähenda varasema otsuse kui

kohtulahendi muutmist ega tühistamist.

11. Maakohus on ka õigesti leidnud, et pojal ja tütrel on kummalgi iseseisvad elatise nõuded

vanemate vastu, ning asjaolu, et üks vanem ühele lapsele elatist ei maksta ei mõjuta teise lapse

õigust nõuda teiselt vanemalt elatist. Samuti ei mõjuta vanemate omavahelised kokkulepped

tütre nõude (hagi II) lahendamist praeguses asjas.

12. Elatise vähendamise ulatust (hagi I) ega elatise väljamõistmise ulatust (hagi II) apellandid

ei vaidlustanud. Seega pole vastavas osas vaja maakohtu põhjendusi kontrollida ega asjaolusid

tuvastada.

13. Ringkonnakohus hindas kaebuste väiteid ja vastas neile. Kumbagi kaebust ei saaks kehtiva

õiguse järgi sisuliselt rahuldada ja selleks pole vaja tuvastada asjaolusid ega hinnata tõendeid.

Menetlusse võtmisel kaebuste perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel

kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne vastaspoole kulusid.

14. Apellantide õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebused oleks menetlusse võetud ja

ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud need rahuldamata. Ringkonnakohus

kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kaebuste väidetele ja koostas sisuliste

põhjendustega lõpplahendi. Pooltele on tagatud kaebeõigus.

15. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kummagi apellandi kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebuseid menetlusse võtmast ega

edastatud seda isale (hagi I osas) ega lapsele (hagi II osas) vastamiseks, mistõttu ei saanud

teistel pooltel apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid

menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Ringkonnakohtu andmetel ei

tasunud apellandid kaebuste esitamisel riigilõivu.

16. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)