2-21-139310/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-139310

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi K. S. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1072 eurot 50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht

A. Weizenbergi tn 20, Tallinn 10150, Harju maakond.

Hageja esindaja: I. M.-V.; e-post XXX

Kostja: K. S. , isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi K. S. vastu võla väljamõistmiseks.

2. Mõista K. S. lt (S.) OÜ Aktiva Finants kasuks välja

2.1. 984 eurot 38 senti (sealhulgas põhivõlg 605 eurot 50 senti, intress 71 eurot 82 senti ja

viivis alates 28. oktoobrist 2020 kuni 13. jaanuarini 2022 summas 307 eurot 6 senti),

2.2. viivis põhivõla 605 euro 50 sendi tasumisega viivitamise eest alates

14. jaanuarist 2022 kuni põhivõla 605 euro 50 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta OÜ Aktiva Finants hagi K. S. vastu rahuldamata osas, milles OÜ Aktiva Finants

palub mõista K. S. lt OÜ Aktiva Finants kasuks välja suurema põhivõla kui 605 eurot 50

senti, perioodi 28. oktoober 2020 kuni 13. jaanuar 2022 eest suurema viivise kui 307 eurot

6 senti ning alates 14. jaanuarist 2022 kuni põhivõla tasumiseni viivise suuremalt põhivõla

summalt kui 605 eurot 50 senti.

4. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 96% K. S. ja 4% OÜ Aktiva Finants kanda.

6. Mõista K. S. lt (S.) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 326 eurot 40 senti.

7. Mõista K. S. lt (S.) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Määrata, et K. S. l puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 51010, Tartu; e-post

tarturk.menetlus@kohus.ee)

apellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on

selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse

normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit

(TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale K. S. (kostja) vastu

hagi. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 487 eurot 55 senti, intressi 71

eurot 82 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 247 eurot 25 senti ning viivise alates

14. jaanuarist 2022 kuni põhinõude 487 euro 55 sendi täitmiseni lepingujärgses määras 41,8%

aastas. Hageja muutis 4. aprilli 2022 menetlusdokumendis oma nõudeid. Hageja palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 630 eurot 50 senti, intressi 71 eurot 82 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 319 eurot 74 senti ning viivise alates 14. jaanuarist 2022 kuni

põhinõude 630 euro 50 sendi täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 13. juulil 2020 laenulepingu nr XXX

(edaspidi: leping). Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbjakrediidilepinguga. Kostja sai

lepingu alusel 700 eurot laenu. Kostja kohustus laenus koos intressidega maksegraafiku alusel

tagasi maksma. Intressimäär oli 41,8% aastas. Kostja ei tasunud laenuandjale laenu

tagasimakseid ega intressi. Kostja oli 12. oktoobri 2020 seisuga võlgnevuses kolme järjestikuse

osamakse tasumisega.

BB Finance OÜ saatis 12. oktoobril 2020 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. BB Finance

OÜ üles 27. oktoobril 2020 lepingu üles. BB Finance OÜ loovutas 10. märtsil 2021 kostja

vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõude loovutamise teade saadeti

kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.

Kostja tasus hagejale 4. märtsil 2021 49 eurot 50 senti, 8. mail 2021 25 eurot, 8. juulil 2021

25 eurot ja 7. jaanuaril 2022 10 eurot, kokku 109 eurot 50 senti. Hageja arvestas laekunud

summad 40 euro ulatuses võla sissenõudmise kulude katteks ja 69 euro 50 sendi ulatuses

põhivõla katteks. Põhivõlg on seega 630 eurot 50 senti. Intressi võlg on lepingu ülesütlemise

seisuga 71 eurot 82 senti.

Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt 630 eurolt 50 sendilt lepingus kokku lepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 41,8% kooskõlas VÕS § 113 lg 1

kolmanda lausega alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast (s.o alates 28. oktoober 2020)

kuni hagi esitamiseni (s.o 13. jaanuar 2022) kokku 319 eurot 74 senti. Hageja nõuab edaspidi

viivist põhinõudelt 630 eurolt 50 eurot alates 14. jaanurist 2022 kuni selle kohase tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Kohus toimetas hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 23. veebruaril 2022 kätte

(tl 76). Kostja ei vastanud hagile ega esitanud menetluse jooksul muid seisukohti.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Hageja palus algses hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 487 eurot

55 senti, intressi 71 eurot 82 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 247 eurot 25 senti ning

viivise alates 14. jaanuarist 2022 kuni põhinõude 487 euro 55 sendi täitmiseni lepingujärgses

määras 41,8% aastas. Hageja palus 4. aprilli 2022 menetlusdokumendis mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 630 eurot 50 senti, intressi 71 eurot 82 senti, sissenõutavaks muutunud

viivise 319 eurot 74 senti ning viivise alates 14. jaanuarist 2022 kuni põhinõude 630 euro

50 sendi täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

VÕS § 376 lg 4 punktist 2 tulenevalt ei ole tegemist hagi muutmisega. Hagejal ei olnud oma

nõuete muutmiseks seega vaja kohtu ega kostja nõusolekut. Kostja ei vaielnud nõuete

muutmisele ka vastu.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 13. juulil 2020 laenulepingu

nr XXX. Lepingust nähtub, et BB Finance OÜ kohustus andma kostjale laenu 700 eurot. Kostja

kohustus laenu koos intressidega igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel tagasi maksma.

Intressimäär oli 41,8% aastas. Krediidikulukuse määr oli 56,40% aastas (dtl 97 – 99). Kostja ei

esitanud lepingu sõlmimise ega selle tingimuste kohta vastuväiteid. Hagiavaldusele lisatud

panga väljavõttelt nähtub, et 13. juulil 2020 kanti kostja lepingus märgitud pangakontole 700

eurot selgitusega „Laen XXX“ (tl 122). Kostja ei esitanud laenu saamise kohta vastuväiteid.

BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid seega VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepingu. Lepingu

tühisuse aluseid ei nähtu. Leping on kehtiv.

5. Kostja kohustus lepingu üldtingimuste p 8.1 ja maksegraafiku (dtl 98 - 99) kohaselt tasuma

esimese osamakse 12. augustil 2020 ja viimase osamakse 28. veebruaril 2023. Hageja väitel ei

tasunud kostja BB Finance OÜ-le ühtegi maksegraafikujärgset osamakset. Kostja ei vaielnud

sellele vastu. BB Finance OÜ saatis 12. oktoobril 2020 kostjale võlateatise ja lepingu

ülesütlemise hoiatuse (dtl 120). Kostja ei vaielnud võlateatise ja lepingu ülesütlemise hoiatuse

saamisele vastu. Kostja oli 12. oktoobril 2020, s.o ajal, mil BB Finance OÜ saatis kostjale

võlateatise ja lepingu ülesütlemise hoiatuse, võlgnevuses kolme üksteisele järgneva

maksegraafikujärgse osamakse tasumisega. BB Finance OÜ palus 12. oktoobri 2020

võlateatises ja lepingu ülesütlemise hoiatuses kostjal tasuda võlgnevus viivitamatult, ent mitte

hiljem kui 26. oktoobril 2020. BB Finance OÜ palus kokkuleppe saavutamiseks ühendust võta.

BB Finance OÜ hoiatas kostjat, et kui võlgnevust ei ole eelnimetatud kuupäevaks likvideeritud

või selle tasumise osas kokkuleppele jõutud, loetakse leping alates 27. oktoobrist 2020

ülesöelduks. BB Finance OÜ ütles lepingu VÕS § 416 lõikes 1 sätestatud korda järgides

27. oktoobril 2020 üles.

6. Lepingu ülesütlemise tõttu tekkis kostjal VÕS § 416 lg 3 ning § 195 lg 2 ja 5 alusel kohustus

maksta BB Finance OÜ-le tagasi lepingu alusel saadud laenusumma ja tasuda alates

12. augustist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud intressimakseid.

Kohus tuvastas ülal, et kostja sai laenu 700 eurot. Maksegraafiku järgi oli intress alates

12. augustist 2020 kuni 11. oktoobrini 2020 kokku 71 eurot 82 senti (dtl 98). Hagiavalduse

kohaselt loovutas BB Finance OÜ 10. märtsil 2021 kostja vastase nõude hagejale. Hageja väitel

saadeti nõude loovutamise teade (tl 121) kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.

Kostja ei vaielnud nõude loovutamisele vastu. Nõude loovutamisega astus hageja

VÕS § 164 lg 2 ja § 170 kohaselt seega BB Finance OÜ asemele. Hageja võib seega nõuda

kostjalt laenusumma tagastamist ja intressi maksmist.

Hageja väitel tasus kostja lepingust tulenevate kohustuste katteks 4. märtsil 2021 49 eurot

50 senti, 8. mail 2021 25 eurot, 8. juulil 2021 25 eurot ja 7. jaanuaril 2022 10 eurot, kokku

109 eurot 50 senti. Kui tarbija teeb tarbijakrediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi

sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse VÕS § 415 lg 2 kohaselt

esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks ja neljandas järjekorras muude

kohustuste katteks. Hageja arvestas kostja poolt tasutud maksetest 40 eurot võla

sissenõudmiskulude ja 69 eurot 50 senti põhivõla katteks.

Hageja väitel saatis BB Finance OÜ kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi. Kostjale saadetud

tasuta meeldetuletuste väljavõttelt nähtub, et kostjale saadeti tasuta meeldetuletused

alljärgnevatel kuupäevadel: 15. augusti 2020, 1. september 2020, 5. september 2020,

15. september 2020, 27. september 2020, 1. oktoober 2020 ja 8. oktoober 2020 (dtl 87 – 88).

Kostjale saadeti lisaks kolm korduvat võlateatist 19. augustil 2020, 18. septembril 2020 ja

12. oktoobril 2020 (dtl 89 – 91). Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja VÕS § 1132 lg 1 kohaselt nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja

eest summas kuni 5 eurot. Võlausaldajal on VÕS § 1132 lõikes 1 nimetatud hüvitist õigus nõuda

ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Võla

sissenõudmiskulud on VÕS § 1132 lg 1 alusel seega põhjendatud 15 euro ulatuses.

Hageja ei toonud välja asjaolusid, millest nähtuks, et kostjale oleks saadetud pärast lepingu

ülesütlemist

meeldetuletuskirju,

ega

asjaolusid,

millest

nähtuks

muude

võla

sissenõudmiskulude kandmine. Hageja saab VÕS § 1132 lg 2 sõnastusest tulenevalt kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda juhul, kui hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud

kostjale tasulisi meeldetuletuskirju või teinud muid võla sissenõudmisega seotud kulutusi.

Tegemist ei ole sissenõudmiskulude hüvitamise nõude iseseisva alusega, vaid sättega, mis näeb

ette tarbijast võlgnikult võla sissenõudmiseks tehtavate kulutuste väljamõistmise ülempiiri (vt

P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, § 1132, p 4). Hagejal ei

VÕS § 115 lg 1 ja § 1132 lg 2 järgi seega tekkinud kostja vastu nõuet pärast lepingu ülesütlemist

kantud võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

Hageja võla sissenõudmiskulude nõue on seega kokku põhjendatud 15 euro ulatuses. Kostja

poolt tasutud 109 eurost 50 sendist tuleb VÕS § 415 lg 2 alusel lugeda 15 eurot tasutuks võla

sissenõudmiskulude katteks ja 94 eurot 50 senti põhivõla katteks. Põhivõlg, s.o kostja poolt

tagastamata laenusumma, on seega 605 eurot 50 senti (700 – 94,50). Kostjalt tuleb seega hageja

kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 605 eurot 50 senti ja tasumata intress 71 eurot 82

senti. Hagi tuleb selles ulatuses rahuldada.

7. Tarbijalt ei või VÕS § 415 lg 1 järgi võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu järgi on intressimäär 41,8% aastas (dtl 97).

Hageja viivise nõue põhivõla (605 eurot 50 senti) tasumisega viivitamise eest tuleb VÕS § 415

lg 1 ja § 113 lg 1 alusel seega alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

28. oktoobrist 2020 kuni 13. jaanuarini 2022 rahuldada summas 307 eurot 6 senti. Hageja

edasiulatuva viivisenõue tuleb TsMS § 367 ja VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel rahuldada

põhivõla (605 eurot 50 senti) tasumisega viivitamise eest alates 14. jaanuarist 2022 kuni

põhivõla 605 euro 50 sendi tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja

viivise nõue jääb ülejäänud osas rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Hagi rahuldati ligikaudu 96% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

96% ulatuses kostja ja 4% ulatuses hageja kanda.

9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 280 eurot ja

esindajatasu 480 eurot (käibemaksuta) (dtl 124).

10. Asja materjalide ning TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 1072 eurot

50 senti. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30. novembril 2021. Hagi loetakse

TsMS § 486 lg 2 järgi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest. Hagiavalduse esitamise aeg on seega 30. november 2021. Tsiviilasja

menetlustoiming tehakse TsMS § 6 kohaselt toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagi

esitamise ajal, s.o 30. novembril 2021, kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa

1 järgi tuli alates 1001 kuni 1500 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 200 eurot.

Hageja pidi hagiavalduse eest tasuma riigilõivu seega 200 eurot.

Asja materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu 80 euro võrra ettenähtust enam. Hagejal

on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Enamtasutud

riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine ei ole seega põhjendatud. Enamtasutud

riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb

märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise

nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja

menetluskulud

summas

eurot.

Maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja esitas hagi

laenulepingust tuleneva laenu, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Tegemist ei ole õiguslikult

keerulise asjaga. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole asi ka mahukas. Hageja poolt

hagi täpsustamise vajadus tekkis seetõttu, et hageja ei esitanud esimesel korral korrektset

hagiavaldust. Hagi täpsustamisega seotud menetluskulud tekkisid seega hageja enda käitumise

tõttu. Neid ei ole seega põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esindajakulu

on pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu teostatud toimingute osas seega vajalik ja

põhjendatud 120 euro ulatuses (käibemaksuta).

11. Hageja menetluskulud on seega kokku 340 eurot (200 + 20 + 120 eurot). Kuna

menetluskulud jäid 96% ulatuses kostja kanda, tuleb hageja menetluskuludest 326 eurot

40 senti (340 *0,96) kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 96) ja

TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja ei osalenud menetluses. Kostjal ei saa seega olla tekkinud hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik