2-20-7340/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10.juunil 2022 Lubja

4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-7340

Kohtuasi

B4B osaühingu hagi K Zi vastu kahjuhüvitise 8684,35 euro

ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

9379,09 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: B4B osaühing (registrikood 10951469, asuukoht

Tulika

tn

19,

10613

Tallinn)

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Kostja: K Z (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Sven Sillar

Resolutsioon

Jätta B4B osaühingu hagi K Zi vastu kahjuhüvitise 8684,35

euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud B4B osaühingu kanda ja määrata

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Haginõue

1. B4B osaühing (edaspidi hageja) palus K Zi (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista

kostjalt hageja kasuks 8684,35 eurot ja viivis protsendina põhinõudelt (8684,35 eurot) alates

21.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja ja kostja sõlmisid 21.01.2019 töölepingu, mille alusel asus kostja tööle müügijuhi

ametikohale. 20.06.2019 avaldusega ütles kostja korraliselt töölepingu üles ja tööleping lõppes

18.07.2019 TLS § 85 lg 1 alusel. 12.02.2019 soetas hageja Venemaal asuvalt xxx“ kuuse

saematerjali, kogumaht 45,231m3. Soetatud kaup toimetati Eestisse 18.02.2019 ning ladustati

OÜ-le xxx kuuluvas laos aadressil xxx. xxx suri hageja ainuke juhatuse liige ja ainuosanik A G.

04.07.2019 viidi kostja korraldusel kaup (kuuse saematerjal kogumahtus 45,231 m3) laost välja

autoga xxx, registrimärk xxx. Kostja teatel müüs ta kauba OÜ-le xxx väidetavalt 24.05.2019

sõlmitud müügilepingu alusel. Kostja palus hageja töötajal sekretär O Vl esitada OÜ-le xxx arve

maksetähtaja edasi lükkamisega. Arve nr 05072019/1 esitati OÜ-le Jxxx 05.07.2019

kogusummas 8684,35 eurot, maksetähtajaga 26.07.2019. OÜ xxx ei tasunud arvet 05072019/1

arves märgitud kuupäeval.

3. 22.08.2019, xxx asuvast hageja kontorist leiti kostja kiri, milles ta teatab, et OÜ F laost välja

viidud kauba müüs kostja OÜ-le S. Kirjas teatab kostja, et kauba müügist saadud raha võttis ta

endale ning lubas üle kanda raha hageja arveldusarvele või hageja surnud juhatuse liikme

abikaasale hiljemalt 12.08.2019. 23.08.2019 võttis O.V ühendust OÜ XXX esindajaga, kes

kinnitas, et ei ole hageja 05.07.2019 arves märgitud kaupa kätte saanud. 23.08.2019 võttis O.V

ühendust OÜ S esindajaga, kes kinnitas telefonivestluses, et OÜ S on kätte saanud kostjalt OÜ F

laost välja viidud kauba (kuuse saematerjal kogumahtus 45,231 m3) ning tasus kostjalt saadud

kauba eest XXX OÜ-le. OÜ S esindaja teatel ei ole kostja kauba üleandmisel teatanud, et kaup

kuulub hagejale. Hageja ei ole seisuga 21.05.2020 kostja poolt realiseeritud kauba eest raha

saanud. Hagejal puuduvad andmed, et OÜ S oleks teadnud kauba üleandmise ajal, et kaup

tegelikult kuulub hagejale, mitte XXX OÜ-le, kellele ta kauba omandamise eest tasunud.

4. Kostja käsutas hagejale kuuluvat vara, kuid võõrandatud kauba eest ei ole hageja vastusooritust

saanud. Kostja omas juurdepääsu hageja varale poolte vahel kehtinud töösuhte tõttu, mistõttu on

kostja tegevus käsitatav töötaja töölepingust tulenevate kohustuste (VÕS § 620 ja TLS § 16 lg 1)

rikkumisena. Kostja toimingud viitavad tahtlikule tegevusele, kuna ta andis hageja kauba üle

OÜ-le S, varjas ostja eest kauba omanikku esitades ostjale ebaõigeid andmeid kauba müüja

kohta. TLS § 74 lg 1 järgi kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise

tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kauba väärtuseks on 05.07.2019 arve nr

05072019/1 järgi 8684,35 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama täies ulatuses ja maksma

viivist alates 21.05.2020.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

5. Kostja ei tunnista hagi ja palub selle rahuldamata jätta. Kostja müüs hageja nimel 45,231 m3

kuuse saematerjali OÜ-le S 6000 euro eest. Kostjal oli hageja juhatuse liikme A.Giga

kokkulepe, et lisaks igakuisele palgale, saab kostja lisatasuks 20% iga tema poolt teostatud

tehingu summalt. OÜ-s B4B töötamise ajal tegi kostja tehinguid AS-iga xxx, AS V, xxx, xxx,

kuid kokkulepitud lisatasu tehingutelt hageja kostjale ei tasunud. Hageja koguvõlgnevuseks

kostja ees jäi 6239,68 eurot. Katseaja lõppedes tõstatas kostja küsimuse kokkulepitud lisatasu

mittemaksmisest, pöördudes vahetult hageja juhatuse liikme A.Gi poole, kes kutsus kostja

tekkinud arusaamatust lahendama. 14.05.2019 kell 10.00 kohtuski kostja A.Giga Venemaal xxx.

Kuna A.Gil kokkulepitud raha kostjale anda ei olnud, siis lepiti kokku, et kostja võis hagis

näidatud puidu võõrandada ja jätta saadud raha hageja kohustuse täitmiseks endale. Kuigi

kostjaga kokkulepitud lisatasu ei fikseeritud töölepingus kirjalikult, tuleneb lisatasu otseselt O.V

poolt Facebooki ülespandud töökuulutusest. Hageja esitatud kirja ei ole kostja kunagi A.Gile või

OÜ-le B4B saatnud või üle andnud.

Kohtuotsuse põhjendused

6. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 21.01.2019 töölepingu, mille alusel asus

kostja tööle müügijuhi ametikohale, et 20.06.2019 avaldusega ütles kostja korraliselt töölepingu

üles, et tööleping lõppes 18.07.2019 TLS § 85 lg 1 alusel, et 12.02.2019 soetas hageja Venemaal

asuvalt xxxx“ kuuse saematerjali, kogumahuga 45,231 m3, mis ladustati OÜ-le F kuuluvas laos

aadressil xxx, et kostja müüs kauba OÜ-le S ning, et hageja ei ole realiseeritud kauba eest raha

saanud.

7. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja on kostjale kahju tekitanud.

8. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on

rikkumises süüdi. Riigikohtu praktikast (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-151-15, 3-2-1-56-17, 2-

19-2497) tulenevalt peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema üldjuhul

täidetud järgmised üldised eeldused: töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS

§ 72); tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); töötaja on

rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse

või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2); kahju on

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise

võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult

või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §

127 lg 4).

9. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks süüliselt rikkunud töölepingust

tulenevat kohustust, et hagejale on tekkinud kahju 8684,35 euro ulatuses ning, et rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos. Kostjaga 21.01.2019 sõlmitud töölepingu järgi asus kostja tööle

müügijuhi ametikohale (lk 3-4). Seega oli kostja tööks kauba müük ja kuuse saematerjali

müümisega täitis kostja oma lepingus sätestatud tööülesandeid. Hageja ei ole esitanud kohtule

tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjale andnud juhiseid või korraldusi selle kohta, kellele kaup

müüa, järelikult võis kostja müüa kauba tema valitud ostjale. Kostja tööülesandeks ei olnud

töölepingu järgi kauba ostjatele arvete koostamine ega esitamine.

10. Hageja heidab kostjale ette, et kostja eksitas hagejat sellega, et väitis kauba müümist xxx OÜ-le

ja andes hagejale kuuluva kauba üle OÜ-le S, varjas ostja eest kauba omanikku esitades ostjale

ebaõigeid andmeid kauba müüja kohta, mistõttu ei ole hageja kauba müügi eest raha saanud.

11. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

12. Hagiavaldusest nähtuvalt sai hageja töötaja O V kauba müügiga seotud asjaoludest teada

23.08.2019, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks esitanud

müügiarve kauba tegelikule saajale OÜ-le S või nõude xxx OÜ-le saematerjali müügist saadud

raha üleandmiseks hagejale, juhul kui see maksti xxx OÜ-le. Seega ei ole hageja teinud

mõistlikke pingutusi, et kätte saada kauba müügist saadud raha ega tõendanud kostja vastu

esitatud hagis, et tal ei olnud kas täies ulatuses või osaliselt võimalik OÜ-lt S või xxx OÜ-lt

müüdud kauba eest raha saada. Seega ei ole kahju tekkimine hageja märgitud summas ning

põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejal kahju tekkimisega tõendatud.

13. Hageja esitatud kirjal (lk 14), mille ta omistab kostjale puudub allkiri ning kostja ei ole kirja

kirjutamist omaks võtnud. Ka ei ole kostja hageja väidetud tegusid, s.o kauba müügist saadud

raha omastamist, omaks võtnud vastuses hageja 16.09.2019 pretensioonile 28.09.2019 saadetud

e-kirjas. Järelikult ei ole tõendite puudumise tõttu kauba müügist saadud raha omastamine kostja

poolt tõendatud. Kuna hageja ei ole tõendatud põhinõuet summas 8684,35 eurot, siis tuleb jätta

rahuldamata ka VÕS § 113 lg 1 alusel esitatud põhikohustuse täitmisega viivitamise nõue.

Järelikult tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.

15. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb määrata kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga