2-21-123936/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-123936

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi Wotton OÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. juuni 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Wotton OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716), seaduslik

esindaja JB

Kostja Wotton OÜ (registrikood 14287933), seaduslik

esindaja TS

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda tsiviilasjas nr 2-21-123936 tehtud Harju Maakohtu 3. juuni 2022. a otsuse

peale esitatud Wotton OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Wotton OÜ kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. PARKIT OÜ (hageja) esitas 4. augustil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Wotton OÜ-lt (kostja) 92 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetas Pärnu

Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 22. septembril 2021 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 17,52 eurot, võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise ja sissenõudmiskulud 2 eurot. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

2 (4)

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks parkimislepingu rikkumine sõiduki XXXXXX

parkimisega 17. juunil 2021 (leppetrahv nr 21290016424) ning 28. augustil 2021 (leppetrahv

nr 21290022023) Korteriühistu Kärberi 11 juures asuvasse parklasse, kus on kehtestatud

parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine K. Kärberi tn 11 territooriumil lubatud üksnes

sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval

kohal. Sõidukil XXXXXX parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja tõi välja, et parkla

territooriumile on paigaldatud parkimistahvel, kust nähtuvad parkimistingimused. Vastavalt

võlaõigusseadusele võib võlasuhe tekkida lepingust ning leping sõlmitakse pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Hageja on selgesõnaliselt avaldanud

parkimistahvlil oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki juht auto paklasse pargib. Kostja

avaldas nõustumist lepingu sõlmimiseks, kui sisenes parklasse. Hageja on kasutanud

trahviteadete edastamiseks mõistlikku viisi paigaldades trahviteated sõiduki esiklaasile

kojamehe vahele.

Hageja hinnangul ei ole nõue aegunud, kohaldama peaks tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 147 lg 3 teist lauset.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata, kuivõrd hageja nõue on

aegunud.

Kostja ei tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja

ühtegi lepingut hagejaga allkirjastanud ja pole ühtegi leppetrahvinõuet kätte saanud. Kostja

väitel puudus enne territooriumile sisenemist parkimistahvel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 3. juuni 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 9,04

eurot, põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni selle täitmiseni seadusjärgse viivise ning

sissenõudmiskulu 2 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata

jätmiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

75 eurot, mis koosnes hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on sõiduki XXXXXX parkimine 17. juunil 2021 ning

28. augustil 2021 hageja opereeritaval parkimisalal K. Kärberi tn 11, Tallinn asuva korterelamu

juures fotodega tõendatud. Parkimisalal oli lihtsasti märgatavalt esitatud parkimistahvel

parkimistasu ja parkimistingimustega. Hageja parkimistingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse

sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel leping, mille kohaselt

kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustele vastavalt. Tingimuste p 2 kohaselt

peab olema parkimist lubav dokument nähtaval kohal ning p 5 kohaselt on parklakorraldajal

õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 35 eurot. Sõiduki parkimisega

sõlmiti poolte vahel parkimisleping, millel on VÕS § 271 tunnused (Riigikohtu 26. jaanuari

2017. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 158 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi

tasumist.

Kostja pole vaidlustanud, et parkimistasu oli maksmata ning et ta oli 17. juunil 2021 ning

28. augustil 2021 sõiduki XXXXXX vastutav kasutaja. Ka pole kostja väitnud ega tõendanud,

et sõidukit parkis keegi teine. Kostja pole vaidlustanud asjaolu, et sõiduk oli pargitud K. Kärberi

tn 11 asuva korterelamu parkimisalas. Maakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et viidatud

korterelamu parkimisala ees oli parkimistahvel tingimustega. Kostja sisenes parklasse ning

tema kohustus oli tutvuda parkimistingimustega. Fotolt on näha, et trahvinõue paigutati sõiduki

esiklaasile, mis on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis.

Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto ei ole tehtud

sõidukist XXXXXX.

3 (4)

Seoses kostja aegumise vastuväitega märkis maakohus, et kohaldama peab TsÜS § 147 lg-t 1

ja lg-t 2. Maakohus leidis, et hageja esitatud leppetrahv nr 21290016424 on aegunud. Vastavalt

TsÜS § 147 lg-le 2 algas aegumistähtaeg leppetrahvi maksmise tähtpäevale järgneval päeval.

Leppetrahv nr 21290016424 esitati 17. juunil 2018. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva.

Seega tuli leppetrahv tasuda 1. juulil 2018 ning 2. juulil 2018 muutus nõue sissenõutavaks.

Leppetrahvi nõue aegus 2. juulil 2021. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud

4. augustil 2021. Leppetrahvi nr 21290022023 osas leidis maakohus, et leppetrahv muutus

sissenõutavaks 12. septembril 2018 ning seega oleks aegunud 12. septembril 2021. Nõude

aegumine peatus 4. augustil 2021 hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega.

Hageja 2 euro suuruse sissenõudmiskulude kohta märkis maakohus, et hageja peab

Maanteeametile tasuma iga leppetrahvi kohta rahasumma (1 euro) selle eest, et saada

liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja kohta. Maakohtu hinnangul on see

mõistlik kohtuväline kulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 144 mõttes.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub võtta vastu kostja poolt esitatud

dokumentaalsed tõendid, tunnistada tühiseks leppetrahvid ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei tunnista kostja tema vastu esitatud nõudeid. Kostja väitis, et

enne territooriumile sisenemist parkimistahvel puudus. 28. augustil 2019 oli päev pilvine ja

vihmane, asfalt oli märg, aga hageja esitatud pilt parkimistahvlist on tehtud päikesepaistelisel

päeval. Tegemist ei olnud fotodega, vaid väljavõtetega Google Maps rakendusest, mistõttu

hageja ei suutnud tõendada sel päeval parkimistrahvi olemasolu. Kostja ei ole ühtegi

trahviteadet kätte saanud, vihm ja kerge tuuleiil võivad trahviteate ära viia.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637

lg 2¹

alusel

koosmõjus

TsMS § 405

lg-ga 1

keelduda.

Ringkonnakohus

lähtub

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses

valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste

kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise

üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel

ülemääraseid menetluskulusid.

7. Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole,

menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid (TsMS § 405 lg 1 redaktsioon hagi esitamise ajal).

Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja põhivõla 70 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 17,52 eurot, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise ja sissenõudmiskulud 2

eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue ega kõrvalnõuded ülal nimetatud piirmääru hagi esitamise

ajal, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.

8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Kohtupraktikas on leitud, et eeltoodust hoolimata peab

ringkonnakohus võtma apellatsioonkaebuse menetlusse, kui menetlusosaline vaidlustab

apellatsioonkaebuses ka menetluskulude rahalise suuruse ja täidetud on TsMS § 178 lg-s 2

sätestatud eeldus ehk vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (Riigikohtu

10. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13363/52, p-d 17 ja 18).

4 (4)

9. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Maakohtu kindlaksmääratud ja

kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summa ei ületa 280 eurot (TsMS § 178

lg 2 redaktsioon alates 1. jaanuarist 2022). Apellatsioonkaebuses esitatud taotlusest võib aru

saada nii, et kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega hagi rahuldamata

jätmist.

10. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid ei

ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse.

Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates

asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.

10.1. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda

maakohtu otsuses märgitust teistsugustele järeldustele. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus

ei pea apellatsioonkaebust menetlusse võtma ainuüksi seetõttu, et õigusnorme on ebaõigesti

kohaldatud, kui see ei mõjutanud asja lahendust. Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes

kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole ilmselgelt edulootust (vt Riigikohtu 27. veebruari

2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 13). Kuigi maakohus on sissenõudmiskulu

väljamõistmise alusena märkinud TsMS § 144 (menetluskulud), ei anna see alust maakohtu

otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue kuulub

rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

10.2. Apellatsioonkaebuses vaidlustab kostja maakohtu poolt kahe asjaolu tuvastamist –

parkimistahvli olemasolu ning leppetrahvinõudest teavitamine. Kolleegiumi hinnangul ei anna

kostja kaebuses esitatud väited alust kahelda hageja esitatud dokumentaalsete tõendite (fotode)

usaldusväärsuses. Maakohus on hageja esitatud fotosid hinnanud ja võrrelnud ning esitanud

järeldused ammendavalt vaidlustatavas otsuses. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega

ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti

kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

11. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust

menetleda.

12. Veel märgib kolleegium järgmist. Kostja ei ole tasunud apellatsioonkaebuse esitamise eest

riigilõivu. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ei nõua ringkonnakohus kostjalt riigilõivu

tasumist, kuivõrd tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-st 2 tagastatakse apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise korral apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi kostja kanda. Ringkonnakohtus kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

14. Ringkonnakohus ei toimeta apellatsioonkaebust hagejale kätte (TsMS § 638 lg 4). Kuna

dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid kostjale füüsiliselt tagastada.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

15. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)