2-18-19678/75 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

09.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-19678

Tsiviilasi

Autopista OÜ hagi V. S.i ja L. O. vastu kahjunõudes,

kasutuseelise hüvitamise nõudes ja viivisenõudes

Tsiviilasja hind

3307,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Autopista OÜ (registrikood 14050183),

lepinguline esindaja Marge Rebane

Kostja 1 V. S. (isikukood xxxx)

Kostja 2 L. O. (isikukood xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja Maia Ploom

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Autopista OÜ hagi V. S.i ja L. O. vastu 2378,64 euro

kahjunõudes, kasutuseelise hüvitamise 684,00 euro nõudes ja viivisenõudes.

Menetluskulud

2. Jätta menetluskulud Autopista OÜ kanda.

3. Määrata kindlaks, et V. S.il ja L. O.l kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt elasid V. S. (kostja 1) koos abikaasaga L. O.ga (kostja 2) alates

2002. aastast korteris aadressil Xxxx. Kostja 1 oli korteri omaniku T. B. vend. Autopista OÜ

(hageja) ostis korteri Xxxx T. B.lt. Hageja kanti kinnistusraamatusse korteri omanikuna sisse

20.09.2018.

2. Korteri ostmise hetkeks oli korteriga seotud kommunaalkulude võlgnevus korteriühistu

ees 2667,75 eurot. Varasem omanik loovutas nõude hagejale. Hageja palus kostjatel korteri

2(5)

valdus üle anda 01.10.2018 või valduse vabastamisel tasuda kasutuseelise eest 360,00 eurot

kuus. Kostjad vabastasid valduse 27.11.2018 täitemenetluses. Selleks ajaks oli korteriga

seotud võlgnevus 2905,11 eurot, sh põhinõue 2378,64 eurot ja viivisenõue 526,48 eurot.

hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist korteri eelmiselt omanikult omandatud nõude

õigusjärglasena. Kostjad tasusid kõik korteriga seotud KÜ arved perioodil 2002 kui juuli

2016. Võlgnevus tekkis perioodil juuni 2016 kuni detsember 2018 eest. Arvete tasumata

jätmisega tekitasid kostjad kahju korteri eelmisele omanikule. Kahju sisuks on otsene

varaline kahju korteri kasutamisega seotud korteri kulude, so tasumata jäetud KÜ arvete näol.

Kahju ei esineks ega oleks tekkinud, kui kostjad oleksid esitatud KÜ arveid edasi maksnud.

Kostja 1 ja varasema omaniku vahel võis olla tasuta kasutamise leping.

3. Hageja nõuab kostjatelt kasutuseelise tasumist summas 684,00 eurot. Hagejale ei tulnud

üle korteri eelmise omaniku ja kostja 1 vahel kehtinud leping ning hageja ja kostjate vahel

puudus üürileping. Kostjate poolt hageja omandi rikkumise läbi perioodil 01.10.2018 kuni

27.11.2018 saadud kasutuseelis on 684,00 eurot. Korter oli nimetatud perioodil ilma

õigusliku aluseta kostjate valduses. Hageja ei saanud korterit üle vaadata ega selle

seisukorraga tutvuda, kuna kostjad seda ei võimaldanud. Hageja tegi päringu korteri

eeldatava üürihinna osas kinnisvaramaaklerile ja sai vastuseks, et: „ilma piltideta keeruline

hinnata... aga Sõle 2-toal rahuldavas seisus, üürihinna vahemik 330,00-380,00 eur/kuus“.

Eeltoodust lähtudes määras hageja korteri kasutuseelise hinnaks 360,00 kuus.

4. 21.03.2022 seisukohas märkis hageja, et alternatiivselt, on kostjad kasutades korterit,

selle kulusid kandmata ((s.o kahju hüvitis) /üüri tasumata (s.o kasutuseelis)) alusetult

rikastunud korteri kulude (s.o kahju hüvitis) ja üüri (s.o kasutuseelis) summa võrra ja

kohustvad andma hagejale välja alusetu rikastumise alusel saadu.

5. Hageja palub kostjatelt välja mõista kasutuseelis 684,00 eurot ja võlgnevusega tekitatud

kahju 2378,64 eurot (KÜ nõuded ilma viiviseta) ja viivis alates hagi esitamisest kuni nõuete

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta

kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUVÄITED

6. Kostja 1 vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt hageja hõivas ebaseaduslikult kostja 1

vara. Seetõttu pidi kostja 1 pöörduma politseisse. Kostja 1 vaidles täiendavalt vastu

korteriühistu võlanõude põhjendatusele.

7. Kostja 2 vaidles hagile vastu ja leidis, et ta pole õige kostja. Kostja 2 pole ammu elanud

ega hoidnud oma vara vaidluse aluseks olevas korteris. Hageja esitas nõude kostja 2 vastu,

et tekitada temale kahju.

8. Kostjad vaidlesid menetluse jooksul ühiselt vastu kahjunõudele põhjusel, et hagist ei

nähtu, missugune kostjate käitumine oli õigusvastane ja missugust seaduse nõuet nad on

rikkunud. Kostjatel ei olnud kohustust maksta KÜ arveid. VÕS § 293 järgi oli korteri

omanikuks olnud T. B. kohustus tasuma korteriga seotud makseid.

9. 20.05.2021 menetlusdokumendis leidis kostja 1, et tal ei saa olla vastuväiteid sellele, et ta

peab tasuma enda poolt kasutatud teenuste eest. muude maksete eest kostja 1 tasuma ei pea.

Hageja ei ole üldse tõendanud, et ta oleks korteriühistule kostjate eest midagi tasunud ning

talle on kahju tekkinud. Kostjale 1 on arusaamatu viivisenõue. Kostja 2 elab alates

01.11.2017 Xxxx.

3(5)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus jätab hagi rahuldamata.

11. Kohus täitis 11.02.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (II kd, tl 154-156).

12. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Kostjad elasid

alates 2002. aastast korteris aadressil Xxxx. Alates 19.04.2012 oli korteri Xxxx omanik T. B.

(I kd, tl 6) Kostja 1 oli korteri omaniku T. B. vend. Autopista OÜ (hageja) ostis korteri Xxxx

T. B.lt (I kd, tl 7-11). Korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 1.5.4 kohaselt

müüjal on korteriühistu ees võlgnevus summas 2667,75 eurot, mille kohustub tasuma ostja

(I kd, tl 7 pöördel). T. B. loovutas 17.09.2018 hagejale kõik kostjate vastu tulenevad nõuded,

sh rahalise nõude, mis tuleneb xxxx korteriühistu poolt korteriomandi Xxxx valdajatele

osutatud majandamis- ja kommunaalteenuste kulutuste kandmisest (alusetu rikastumine,

kahju tekitamine) (I kd, tl 7-11). Hageja kanti kinnistusraamatusse korteri omanikuna sisse

20.09.2018 (tl 6).

13. Vaidluse lahendamiseks peab kohus selgeks tegema, missugune õiguslik suhe oli

kostjate ja varasema omaniku vahel ja millal see õiguslik suhe lõppes. Menetluses esitatud

asjaoludel lubas korteri varasem omanik kostjal 1 kasutada temale kuuluvat korterit. Kohtule

pole esitatud asjaolu, et kasutamise eest oleks kostja 1 pidanud tasuma. Seetõttu vastab kostja

1 ja varasema omaniku vahel sõlmitud leping tasuta kasutamise lepingu tunnustele ning

nende vahelisele suhtele ei kohaldu üürilepingu sätted.

14. Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule

(kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks (VÕS § 389). Kasutaja peab kandma kasutamiseks

antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud (VÕS § 391 lg 1). Kui asja säilitamiseks vajalikud

kulud kannab kasutusse andja, peab kasutaja vastavad kulutused tasuma otse kasutusse

andjale või kolmandale isikule, nt kommunaalkulud tuleb tavaliselt tasuda isikule, kes

vastavaid teenuseid pakub.1 Muude kulude hüvitamist võib kasutaja nõuda üksnes vastavalt

käsundita asjaajamise sätetele (VÕS § 391 lg 2 ls 1). Riigikohus on selgitanud, et erinevalt

üürilepingust ei lähe tasuta kasutamise leping omaniku vahetusel üle uuele omanikule

(RKTKo 3-2-1-122-15, p 20). Vastavalt seaduses sätestatule tekkis seadusest kostjale 1

kohustus tasuda korteriga seotud kulusid. Leping lõppes korteri võõrandamisega. Hagejal tuli

selgitada, missugune õiguslik suhe oli varasemal omanikul kostjaga 2. Hageja ei ole kohtule

selgitanud, missugune õiguslik suhe oli varasemal omanikul kostjaga 2.

15. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) (VÕS § 164 lg 1). Nõude

loovutamisel lähevad uuele võlausaldajale üle ka senise võlausaldaja õigused intressile (VÕS

§ 167 lg 3), sh viivisintressile. Kui eelmisel omanikul on nõue kostja 1 vastu tulenevalt tasuta

kasutamise lepingust, siis võis eelmine omanik nõude loovutada hagejale. Hageja ei ole

tõendanud, et eelmisel omanikul on nõue kostja 1 vastu tulenevalt tasuta kasutamise

lepingust.

16. Hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist. Kahju saab tuleneda lepingulise kohustuse

rikkumisest või lepinguväliselt kaitstud õiguste rikkumisest. Kahjunõude eelduseks mõlemal

alusel on rikkumine, kahju tekkimine ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

17. Kahjunõude esimeseks eelduseks on lepingust tuleneva kohustuse või seadusega

kaitstud lepinguvälise õiguse rikkumine. Kostjad vaidlesid hagile vastu mh põhjusel, et

1 VÕS II komm vlj, § 391, p 3.2

4(5)

hageja ei ole välja toonud, missugust rikkumist hageja kostjatele ette heidab. Hagejal tuli

selgitada, missugust kohustust kostjad hageja arvates rikkunud on. Hageja leiab, et kostjad

on rikkunud korteri kulude kandmise kohustust ning kahju sisuks on otsene varaline kahju

korteri kasutamisega seotud korteri kulude, so tasumata jäetud KÜ arvete summades.

Korteriga seotud arvete tasumise kohustus korteriühistu ees oli korteri endisel omanikul,

mitte kostjatel. Samuti leppisid hageja ja korteri eelmine omanik T. B. 17.09.2018

korteriomandi müügilepingus ja asjaõiguslepingus (lepingu p 1.5.4) kokku, et müüjal (T. B.)

on korteriühistu ees võlgnevus summas 2667,75 eurot, mille kohustub tasuma hageja (I kd,

tl 7 pöördel).

18. Kahjunõude teiseks eelduseks on kahju tekkimine. Otsene varaline kahju hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Hageja ei ole vaatamata kohtu

selgitustele kirjeldada kahjunõude suuruse kujunemist. Samuti on tõendamata kahjunõude

suurus. Seega ei ole täidetud kõik kahjunõude rahuldamise eeldused.

19. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi.

20. Hageja palub kostjalt välja mõista kasutuseelise hüvitis 684,00 eurot perioodi

01.10.2018 kuni 27.11.2018 eest summas 684,00 eurot.

21. Hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue võib tuleneda hageja õiguste rikkumisest.

Hagejale ei läinud üle korteri eelmise omaniku ja kostja 1 vahel sõlmitud tasuta kasutamise

leping. Vaidlus puudub, et hageja ja kostjate vahel puudus üürileping. Õigustatud isiku

nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise või muul viisil

rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku

väärtuse (VÕS § 1037 lg 1). Kohus selgitas, et nõude lahendamisel kehtib kohtu poolt

08.03.2021 määruses selgitatud tõendamiskoormis ehk hageja peab tõendama, et kostjad

kasutasid tema korterit tema nõusolekuta ning missuguses ulatuses on kostjad hageja arvelt

rikastunud.

22. Valduse rikkumise korral on hüvitatavaks kahjuks eelkõige kaotatud kasutuseelised

TsÜS § 62 lg 1 mõttes (vt RKTKo nr 3-2-1-64-05, p-d 15, 16 ja 19 ja RKTKo nr 3-2-1-123-

05, p 28). Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja

võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt RKTKo nr 3-

2-1-64-05, p 16). Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks võib

olla muu hulgas rikkumise teel saadud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 järgi (vt RKTKo nr 3-

2-1-8-08, p 20). Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu

hulgas hoitakse kokku sellega seotud kulusid. Kostjate kasutuseeliseks TsÜS § 62 lg 1

tähenduses saab olla kasu, mida ta nad seetõttu, et ei pidanud teistelt isikutelt elamispinda

üürima. Vaidlus puudub, et korteri kasutamiseks puudus hageja nõusolek. Hageja esitatud

e-kirja kohaselt võib korteriga võrreldavate piirkonnas asuvate rahuldavas seisus 2- toalise

korterite üürihind ühes kalendrikuus jääda turutingimustel välja üürimise käigus vahemikku

340 kuni 380 eurot (aritmeetiline keskmine 360 eurot) (I kd, tl 54).

23. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud missuguses ulatuses on kostjad hageja arvelt

rikastunud. Tõendamata on kostjate poolt perioodil 01.10.2018 kuni 27.11.2018

korteriomandi kasutamine. Hageja ei ole mh ümber lükanud kostja 2 väidet, et kostja 2 elab

alates 01.11.2017 Xxxx. Kinnistusraamatukanne omandi ülemineku kohta hagejale tehti

20.09.2018 (I kd, tl 21). Hageja nõudis samal päeval kostjatelt korteriomandi üleandmist

01.10.2018 (I kd, tl 20 ja 20pöördel). Kostjad esitasid vastuväite, et hageja ei ole tõendanud

5(5)

kasutuseelise nõude kätte toimetamist. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et hageja ei ole

tõendanud kasutuseeliste nõude (sh korteriomandi vabastamise nõude) kostjatele

kättetoimetamist.

24. Hageja esitas kostjate vastu viivisenõude nii kahju hüvitise nõudelt kui ka kasutuseelise

hüvitamise nõudelt. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivisemääraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise

kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu

rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või

esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2

ls 1). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis mõlemad põhinõuded (kahjunõude ja kasutuseelise

hüvitamise nõude) rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

25. Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma lõpplahenduse osas tähtsust.

26. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus jätta täielikult rahuldamata.

MENETLUSKULUD

27. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jätab hagi rahuldamata. Vastavalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjad kohtu poolt

määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Seega puuduvad kostjatel

kindlaksmääratavad menetluskulud ja vastavalt ei ole vaja kindlaks määrata menetluskulude

rahalist suurust.

28. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik