1-10-13222/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

03. novembril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Peeter Pool kaitsja: Imbi Seimar osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

E.N ik. xxx, eesti keel, Eesti vabariigi kodanik, keskharidus, õpib

juuksuriks, ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistamata

Viibis vahi all alates 21.08.2009 a. kuni 22.08.2010 a., alates 09.06.2010 a. kuni 10.06.2010 a. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

E.N on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 21.08.2009 a. kella 23.20 ajal

juhtis Pärnu mnt.-Juurdeveo tn ristmikul Tallinnas mootorsõidukit MB reg. nr. xxx, olles narkojoobes; samuti tema 09.06.2010 a. kella 15.15 ajal juhtis Tallinnas Pärnu mnt.- Männiku tee ristmikul mootorsõidukit BMW reg. nr. xxx, olles narkojoobes.

Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega E.N pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav E.N tunnistab end talle inkrimineeritud kahes kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on

seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud.

Süüdistatav E.N ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et 21.08.2009 a tarvitas kokaiini ning kella 23 ajal läks autoga sõitma. Ei oska selgitada sõitma minemise põhjust. Sai sõita umbes 15 minutit ja seejärel politseinike märguandel peatas sõiduki. Ta puhus alkomeetrisse ja seejärel toimetati Wismari haiglasse ekspertiisi. Kahetseb juhtunut; Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 13222

samuti kinnitab ütlusi selles, et 09.06 eneseteadlikult ta narkootilist ainet ei manustanud. Tundis ennast piisavalt adekvaatselt ja otsustas autoga sõitma minna. Politsei märguandel peatas sõiduki ja ta toimetati ekspertiisi. Tunnistab enda süüd ka selles episoodis ja kahetseb. Tunnistaja Priit Põdra poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 21.08.2009 a. ta oli politseipatrullis ja kella 23.15. ajal märkas Swedbanki hoone lähedal sõitmas sõidukit MB reg.

nr. xxx, mis vasakpoolses reas liikus ühest reast teise ja takistas teiste sõidukite liikumist. Liivalaia ja Pärnu mnt. ristmikul märguandel sõiduk peatus, juht ei suutnud akent avada. Juht tundus ebaadekvaatsena ja esitas dokumendid E.N nimele. Alkomeetrisse puhumise näit oli 0, 00 mg/l. Isik toimetati narkoekspertiisi. Tunnistaja NPpoolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 09.06 ta oli politseipatrullis ja kella 15.10 ajal juhtimiskeskusest laekus info, et Pärnu mnt-l Järve suunas sõidab hele BMW

ja sõitis vastu äärekivi. Kohe sõideti kohale ja nägi politseiauto ees sõitmas seda autot ning

märguandel sõiduk reg. nr. xxx peatus. Sõidukit juhtis E.N. Indi-kaatorvahendisse puhumine näitas 0,00 mg/l. Isiku käitumine oli ebaadekvaatne ja juht toimetati ekspertiisi. Süüdistatava E.N süü on peale tema ja tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt E.N alkoholijoobe 0,00 mg/l, ekspertiisiaktiga ( mille kohaselt tuvastatud isikul uriinis amfetamiini,

kokaiini, kanepi tarvitamise tunnuseid ja temal esineb tuvastamata psühhotroopse aine ning amfetamiini tarvitamise tunnused / t.l. 4, 10 – 14, 44 – 48 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei aktsepteeri tema kahetsust, kuna pärast esimese episoodiga seonduva ülekuulamist ta kahetses juhtunut, kuid veebruaris 2010 a. tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet ja teda karistati selle teo eest rahatrahviga 1200 krooni. Sellest karistusest järeldust tegemata uuesti tarvitab narkootilist ainet ja paneb toime uue tahtliku kuriteo. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, tema ütluste kohaselt õpingute eriala omandamisel, kuid tõenduslikku dokumenti ei esitanud, iseloomustava infoga selles, et varem narkootiliste ainete tarvitamise eest ilma arsti ettekirjutuseta ja väärtegude toimepanemiste eest rahatrahvidega karistamist, narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta ja nende tarvitamise mõjul reaalset võimalust avaliku korra ja kaaskodanike ohtu seadmises, politseinikele elanikelt laekunud info kontrollimist ja aktiivset ning kohusetundlikku suhtumist avaliku korra kaitsel ja E.N kinnipidamisel võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada E.N KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust.

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 3 ( kolm ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust. KarS § 74 lg. 1, 2, 3 alusel mõistetud karistusest kuulub kohesele kandmisele 30 ( kolmkümmend ) päeva vangistust ja 2 ( kaks ) kuud 10 ( kümme ) päeva vangistust jätta täitmisele pööramata kui E.N ei pane kohtu poolt määratud 18 ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Täidab kontrollnõudeid, millised määratud KarS § 75 lg. 1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt. Mõistetud kohesele kandmisele kuuluva 30 päeva vangistust kuulub kandmisele kohtusaalis tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 03. novembrist 2010 a.

Mõistetud kohesele kandmisele kuuluva 30 päeva vangistuse hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 21.08.2009 a. kuni 22.08.2009 a. ja alates 09.06.2010 a. kuni 10.06.2010 a. s.o. 4 ( neli ) päeva

KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel E.N-ilt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus kuni juhilubade lõppemise ajani s.o. kuni 11.12.2010 a. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise ajast ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega alates ajast, mil vabaneb karistuse kandmisest. 2 Välja mõista E.N-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista E.N-ilt kaitsjatasu 1500 krooni 4 Välja mõista E.N-ilt ekspertiisitasu 2339 krooni

Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik