2-22-100616/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.06.2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-100616

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1424,65 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

Renovum OÜ (registrikood 14042462, aadress

Tartu mnt 50, Tallinn), lepinguline esindaja Aivira

Kollamaa

Kostja

X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx)

Menetlusliik

Kirjalik menetlus - lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista Xlt Renovum OÜ kasuks välja 1106,40 eurot.

3. Mõista Xlt Renovum OÜ kasuks välja viivis arvestatuna põhinõudelt 927,51 eurolt

määraga 30% aastas alates 15.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Määrata menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista Xlt Renovum OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 1080 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada ainult siis,

kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused - maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Nimetatud alustel

võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

2 (6)

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud

1. OÜ Renovum (hageja) esitas 07.01.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja)

vastu, Ühisraha OÜ ja X vahel 02.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXX

tuleneva võlgnevuse nõudes. Kostja esitas vastuväite ja asi anti üle hagimenetlusse.

2. Hageja esitas samal alusel 14.02.2022 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Kostja sai

laenulepingu alusel laenuks 1000 eurot. Kokkulepitud intress oli 30% aastas ja

0,083% päevas. Kostja tagastas laenust 100,41 eurot. Ühisraha OÜ ütles lepingu 18.10.2021

avaldusega üles 02.11.2021 ja loovutas nõuded hagejale.

3. Hageja nõuab kostjalt välja mõista põhivõlg 927,51 eurot, kuni 03.11.2021 maksegraafiku

järgset intressi 81,01 eurot, laenulepingu hooldustasu 6,50 eurot, kokkulepitud

intressimäära 30% aastas järgi arvestatud viivist iga osamaksega viivitamise eest kuni

lepingu ülesütlemiseni ja sealt edasi kuni hagi 14.02.2022 esitamiseni 91,38 eurot, alates

hagi esitamisest põhinõudelt viivist määraga 30% aastas kuni põhivõla tasumiseni,

sissenõudmiskulu 40 eurot ning menetluskulu hüvitamist.

4. Kohus võttis 22.02.2022 määrusega hagi menetlusse ja selgitas, et asi lahendatakse

lihtmenetluses (dtl 62).

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on võtnud omaks kõik hageja nõude aluseks olevad

faktilised asjaolud. Kostja hinnangul rikkus krediidiasutus (esialgne võlausaldaja Ühisraha

OÜ) vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna ei kontrollinud laenulepingu sõlmimisel

kostja maksevõimet (dtl 82).

Kostja nõudis vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

Vaatamata kohtu selgitustele (dtl 389-390) kostja ei esitanud oma väidetava vastunõude alust

ja suurust ega teinud tasaarvestamise avaldust. Kohus jättis asja lahendamisel kostja

tasaarvestamise vastuväitega arvestamata.

6. Kohus selgitas 15.03.2022 ja 16.05.2022 määrustes täiendavalt lihtmenetluse erandite

kohaldamist, küsis ärakuulamise soovi kohta ja teatas otsuse tegemise aja (dtl 39, 413).

Kumbki pool ei teatanud enda ärakuulamise soovist.

Kohtu põhjendused

7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning põhjendab seda alljärgnevaga.

3 (6)

8. Hageja väidetest järelduvalt on tema eriõiguseellase (Ühisraha OÜ) ja kostja vahel sõlmitud

krediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 tähenduses. Hageja on esitanud lepingu

tingimuste tõendamiseks väljatrüki 02.06.2021 laenulepingust nr XXXXXXXX (dtl 27-34).

Selle osaks on maksegraafik kaheteistkümne osamakse kohta, milles on eraldi toodud välja

põhiosa- ja intressimakse ning hooldustasu suurused (dtl 27-28). Kohus loeb tõendatuks

lepingu sõlmimise hageja väidetud tingimustel. Kostja 07.07.2021 tehtud maksest

100,41 eurot järeldub lepingu nr XXXXXXXX sõlmimine ja kostja pole tõendanud, et see

leping sõlmiti hageja väidetust erinevatel tingimustel. Kostja on võtnud omaks kõik hageja

nõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Kohus selgitas kostjale, et omaksvõttu eeldatakse,

kuni kostja ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt (15.03.2022

määrus, dtl 389).

9. Vaidlusalusest lepingust tulenevate nõuete loovutamine hagejale on tõendatud 04.01.2022

nõude loovutamise teatisega (dtl 43).

10. Otsuse punktis 8 loetletud dokumentidega on tõendatud, et kostja pole tagastanud põhivõlga

927,51 eurot (1000 – 72,49). Hageja arvestas laekunud 100,41 eurot esmalt põhiosa (72,49

euro), seejärel intressi (25,42 euro) ja hooldustasu (2,50 euro) katteks (hagiavalduse p 4, dtl

48-49). Kostja on võtnud omaks hageja põhivõla arvestuse ja faktiväited (vt otsuse p 8).

11. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenusumma

927,49 eurot.

12. Otsuse punktis 8 loetletud dokumentidega on tõendatud, et kostja ei ole vastavalt

laenulepingu põhitingimuste p-le 1.10 (intressimäär 30% aastas ja 0,083% päevas) ja

maksegraafikule tasunud intressi nelja osamakse ulatuses: 22,77 eurot 02.08.2021,

21,33 eurot 02.09.2021, 19,43 eurot 02.10.2021 ja 17,48 eurot 02.11.2021, kokku

81,01 eurot (hagiavalduse p 4, dtl 27, 49). Kostja on võtnud omaks intressiarvestuse

(vt otsuse p 8).

13. Kostja esitas hageja nõudele vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväite.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine puudutab kokkulepitud intressimäära kus

rikkumise puhul kohaldatakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast (VÕS § 4034 lg 7). Kohus kontrollib intressinõude

kontekstis, kas hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

14. Kohus ei nõustu kostja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväitega ning

põhjendab seda järgnevaga. Kostja väidab, et tema sissetulek oli vaidlusaluse lepingu

sõlmimise ajal 1159,46 eurot, mis koosneb peretoetusest ja töötasust (dtl 82).

Laenutaotluses märkis kostja aga sissetulekuks 1300 eurot, mis ei ühti hagivastusega.

Samuti ei ühti kostja vastuväites märgitud laenukoormuse suurus 2170,32 eurot

laenutaotluses esitatuga 100 eurot (dtl 395).

Kostja esitas krediidivõime kohta kohtule konto väljavõtte (dtl 162-230). Konto väljavõte

oli esitatud koos laenutaotlusega hagejale. Kostja ei ole kohtule põhjendanud milline

konkreetne toiming tõendab laenulepingute sõlmimist teiste krediidiandjatega. Ehk

millisest konkreetsest pangatoimingust pidi hagejale nähtuma, et kostja ei ole suure

4 (6)

tõenäosusega võimeline täitma võetavat kohustust. Kohus saab lahendada vaidlust üksnes

poolte esitatu põhjal.

Kostja esitas maksehäire raporti 06.03.2022 seisuga (lepingu sõlmimisest pea aasta hiljem),

mis kajastas mitmeid kehtivaid maksehäireid (dtl 72-73). Vastupidiselt aga hageja esitatud

maksehäire raportile seisuga 31.05.2021 (s.o vahetult enne lepingu sõlmimist 02.06.2021)

kehtivad maksehäired, millele kostja tugines, puudusid (dtl 398). Seega sai hageja lähtuda

kostja laenutaotluses esitatud kohustustest ja ajakohasest maksehäire raportist, millised ei

viidanud võimalikele makseraskustele.

Hageja lähtus laenu andmisel kogumispensioni registri andmetest, mille kohaselt seisuga

01.06.2021 oli kostja keskmine brutopalk enne lepingu sõlmimist 1977,63 eurot (hageja

30.03.2022 vastuse p 7, dtl 403, 399). Kostja esitas kogumispensioni registri andmete osas

vastuväite ning esitas väljavõtte Maksu- ja Tolliameti andmetest tööandja XXX

deklareeritud töötasu kohta (dtl 407). Maksu- ja Tolliameti andmed kogumispensioni

registris kajastatud sissetulekut sellises ulatuses ei kinnita. Kogumispensioni registri

andmeid ei kinnita ka laenutaotluses märgitud sissetulek(1300 eurot kuus) ja kostja

pangakonto väljavõte (töötasu suurus vastab Maksu- ja Tolliametis deklareeritud töötasu

suurusele) (dtl 162-230). Kohus loeb Maksu- ja Tolliameti andmetega ja konto väljavõttega

tõendatuks, et kostja töötasu suurus lepingu sõlmimise hetkel ei olnud üle 1300 euro kuus.

Hageja selgitas, et laenude väljastamise poliitika raames lähtutakse printsiibist, et

sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused (hageja 30.03.2022 vastuse

p 15, dtl 404). Kuigi hageja pidi lähtuma laenutaotluses esitatud sissetulekust, olid kostja

igakuised kohustused väiksemad, kui tema sissetulekud (1300-100).

Eeltoodust johtuvalt kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ei kontrollinud piisavalt kostja

võimekust võetud kohustust täita.

15. Hageja sai hinnata kostja krediidivõimelisust laenutaotluses kostja esitatud andmete, konto

väljavõtte ja maksehäirete registri andmetest. Kohtu hinnangul ei saa finantsandmete

mitteammendavat kontrolli hagejale ette heita. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole

hinnanud kostja krediidivõimelisust valesti ega ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

16. Vastutustundliku

laenamise

põhimõtte

järgimiseks

peab

krediidiandja

enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija

krediidivõimelisust ning hindama seda (VÕS § 4034 lg 1). Krediidiandja saab tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet tarbijalt, asjakohastest siseallikatest ja

andmekogudest (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg 1).

17. Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale

infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise

poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. See kohustus kehtis ka laenulepingu ja

selle muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal (VÕS § 14 lg-d 1 ja 2). Vastutustundliku

laenamise põhimõte on kehtestatud heausksete tarbijate kaitseks. Hagejale ebaõigete

andmete esitamisega on kostja käitunud pahauskselt.

18. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi 81,01 eurot.

5 (6)

19. Hagejal oli vastavalt maksegraafikule õigus nõuda hooldustasu 2,50 eurot kuus (dtl 27).

Kostja võlgneb teenustasu (hooldus-) laenulepingu kehtivuse nelja kuu eest 6,50 eurot. Kostja

on võtnud omaks hageja lepingu hooldustasu arvestuse ja faktiväited (vt otsuse p 8).

20. Hagejal oli VÕS § 416 lg 1 alusel õigus leping üles öelda, kuna kostja oli kolme järjestikuse

osamakse tegemisega viivituses ega tasunud võlgnevust pärast täiendava tähtaja andmist.

Laenu tagastamise tähtpäev saabus täiendava tähtaja lõppemise päeval 03.11.2021 (dtl 39-

42).

21. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu põhitingimuste punkti 1.10 (dtl 27) ja üldtingimuste

punkti 3.7 (dtl 33) alusel välja mõista viivis kokkulepitud intressile (30% aastas) vastavas

määras 91,38 eurot. Perioodi 03.08.2021-03.11.2021 eest nõuab hageja viivist osamaksete

sissenõutavaks muutumisest alates ning edasi alates lepingu ülesütlemisest 04.11.2021 kuni

hagi esitamiseni 14.02.2022. Kostja on võtnud omaks hageja viivisearvestuse ja faktiväited

(vt otsuse p 8).

Viivise

arvestuse algus

Viivise

arvestuse lõpp

Võlgnevus,

EUR

Viivitatud päevade

arv

Viivise

summa, EUR

03.08.2021

03.11.2021

74,30

5,76

03.09.2021

03.11.2021

76,16

3,93

03.10.2021

03.11.2021

78,08

2,08

03.11.2021

14.02.2022

927,51

79,61

Kokku

91,38

22. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1).

23. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 91,38 eurot.

24. Hagi esitamise kuupäevale 14.02.2022 järgneva perioodi eest nõuab hageja viivise

väljamõistmist 30% aastas. Vastavalt TsMS §-le 367 mõistabki kohus viivise välja kuni

põhivõla tasumiseni.

25. Hageja nõuab kummagi lepingu kehtivuse ajal kostjale esitatud meeldetuletuskirjade eest

sissenõudmiskulu hüvitamist 40 eurot (hagiavalduse p 4.5, dtl 50). Nimelt kolm võlateatist

(meeldetuletust) (dtl 35-38) (15 eurot), ühe ülesütlemise hoiatuse (sisult meeldetuletuse)

(dtl 35, 39-40) (5 eurot), ühe ülesütlemise teatise (dtl 35, 41-42) (5 eurot), kokku 25 eurot

ning pärast lepingu lõppemist ühe nõude loovutamise teatise (sisuliselt meeldetuletus

tasumiseks) (15 eurot) (dtl 35, 43).

26. VÕS § 1132 lg 1 võib võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist lepingu

kehtivuse ajal summas 5 eurot kui ta on eelnevalt teinud meeldetuletuse. Hageja nõue on

põhjendatud kokku 25 euro (5x5) ulatuses ning kohus mõistab selle summa kostjalt hageja

kasuks välja.

VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda tarbijalt sissenõudmiskulude

hüvitamist pärast lepingu lõppemist kuni 40 eurot, seejuures esimese kirja eest kuni

20 eurot, ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 euro. Kohus rahulda selles osas

hageja nõude ja mõistab kostjalt välja sissenõudmiskulu 15 eurot.

6 (6)

27. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kohus määrab menetluskulud kostja kanda.

28. Hageja menetluskulud on hagilt tasutud riigilõiv 280 eurot, maksekäsumenetluse kulu

20 eurot ja õigusabikulu 7 tunni eest 840 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulusid

vaidlustanud.

29. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu. Maksekäsu menetluskulu 20 eurot

kuulub hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 ls 3 ja § 4842).

30. Hageja menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabi kulude hulgas esitatud kohtueelsete

läbirääkimistega seotud kulud ei kuulu hüvitamisele menetluskuluna. Kohus peab

põhjendamatuks kuluks enne hagi esitamist kostjaga peetud kompromissläbirääkimised

0.5 tunni ulatuses. Hüvitatavad on kulud alates esindaja poolt esimese menetlusdokumendi

tegemisest, mh hagi, hagivastuse, kaebuse või selle vastuse koostamisest (TsMS § 175 lg

1.).

31. Ülejäänud menetluskulude osas ei ole kohus tuvastanud mittevajalikke, põhjendamata või

ülepaisutatud kulusid ega pea vajalikuks kõigi toimingute osas kulu analüüsi pikemalt

esitada.

Eeltoodust johtuvalt loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse

osutamisel kokku 6,5 tundi. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust

120 eurot (ilma käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Hageja ei kinnitanud,

et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (174 lg 10). Õigusabikulud tuleb

hagejale hüvitada ilma käibemaksuta. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on

kokku 780 eurot.

Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1080 eurot.

32. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

33. Vastavalt TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks.

Nimetatud sätte kohaselt võetakse lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Mailend

kohtunik