4-10-3476/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ä R A K I R I

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-10-3476 Otsuse tegemise aeg ja koht 11.10.2010, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Väärteoasi G.Z süüdistuses liiklusseaduse § 74

19 lg 2 ja § 7422 lg 2 järgi. Menetlusalune isik

G.Z, isikukood xxx, elukoht xxxx, xxxx, varem väärtegude toimepanemise eest karistatud, Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Kohtuotsuse lõpposa Juhindudes V™S § 107 lg 1 p 1; § 108; § 111; § 136 ja § 137, kohus

O t s u s t a s:

G.Z süüdi tunnistada liiklusseaduse § 74 19 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 10 (kümme) päeva.

G.Z süüdi tunnistada liiklusseaduse § 74 22

lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 3 kohaldamisega, mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva.

Aresti kandmise algust arvestada alates tema V™S § 44 lg 1 p 3, 4 alusel kinnipidamisest, so alates 10.10.2010. Liiklusseaduse § 7419 lg 3 p 1 alusel kohaldada G.Z suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul,

alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest

loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

VÄÄRTEO ASJAOLUD, MENETLUSALUSE ISIKU SELGITUSED JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

10.10.2010 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem väärteoprotokolli nr AB 976908 selle kohta, et G.Z 10.10.2010 kell 16.30 Lääne-Virumaal

2 Väike-Maarja vallas Triigi külas, suunaga Väike-Maarja poole, juhtis mootorsõidukit xxxx, reg nr xxxx ning kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga LION Intoxilyzer 8000, nr 80004515 mõõdeti

juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,25 mg/l, seega alkoholipiirmäära ületamine mitte

vähem kui 0,25 mg/l. Juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, sõites kiirusega 74+/-3 km/h (lubatud sõidukiirus 50 km/h) Mõõdetud seadmega Ultra Lyte nr UX014775, taatlemistunnistus nr TTRSS-88/00016. Juhile näit tutvustatud. Oma tegevusega rikkus G.Z LE § 76 p 1, § 47 lg 2 ja LS § 20 lg 4 nõudeid, pannes seega toime liiklusseaduse LS § 7419 lg 2 ja § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Juhindudes V™S § 84 sätetest saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasja materjalid G.Z süüdistuses arutamiseks maakohtule. 11.10.2010 kohtuistungil selgitas kohus menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused V™S § 19 järgi. Kohtuvälise menetleja esindaja õiguste selgitamist ei vajanud, kinnitades, et on teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei esitatud.

Menetlusalune isik G.Z kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärteos täielikult süüdi, kinnitades enda poolt menetlusaluse isiku

ülekuulamiseprotokollis antud ütlusi. G.Z seletas, et 09.10.2010 oli tema koos sõpradega Jänedal peol, kus kamba peale jõid ära paar pudelit viina. Tarvitas alkoholi umbes kella 03.00ni öösel, mil sõitsid koju, kus heitis umbes kella 15ni magama. Peale seda sõitis venna autoga oma emale Avispeale järele. Tundis end enda arvates normaalselt, kuid see oli vaid sisetunne. Millegiga objektiivselt oma seisundit ei kontrollinud. Tunnistab, et tagasisõidul koos emaga Avispealt ületas Triigi külas kiirust. Selgitas, et märki enda arvates ei näinud, kuid arvas, et lubatud on 70km/h, kuigi sai aru et tegemist on asulaga. Politsei pidas ta kinni ja tuvastas ka joobe, mis leidis hiljem kinnitust ka politseijaoskonnas tõendusliku alkomeetriga. Kohus uuris ka väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid:

- Tõendusliku alkomeetri LION Intoxilyzer 8000, nr 80-004518 kasutamise protokoll /tl 5/,

mille kohaselt G.Z tuvastati alkoholijoove lõpliku mõõtetulemusega 0,25 mg/l;

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /tl 6/;

- Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt kiirusmõõteseadmega Ultra Lyte

nr UX014775, taatlemistunnistus nr TTRSS-88/00016, millega tuvastati lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 21 km/h /tl 7/;

- Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll /tl 8/;

- V™S § 44 alusel isiku kinnipidamise protokoll 10.10.2010 /tl 10/;

- Karistusregistri väljavõte /tl 11/, mille kohaselt G.Z on korduvalt väärteokorras

liiklusalaste õigusrikkumiste eest karistatud.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles G.Z karistamist arestiga, kuna isik on varem

korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud ja rahatrahvid ei ole mõju avaldanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

V™S § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. LE § 76 p 1 sätete kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt LS §

20 lg 3 on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

LS § 7419

lg 2, sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on

alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kirjeldatud rikkumise eest võimaldab seaduseandja karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega

3 kuni ühe aastani. Tõendusliku alkomeetriga LION Intoxilyzer 8000, nr 80-004515 tuvastati G.Z tuvastati alkoholijoove lõpliku mõõtetulemusega 0,25 milligrammi ühes liitris väljahingatavas õhus. LE § 124 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga on tõendatud, et G.Z poolt

juhitud sõiduauto xxxx liikumiskiiruseks oli asulasisesel teel 74 +/- 3 km/h, mistõttu ta ületas

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h ja pani sellega toime LS § 7422

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus ära kuulanud menetlusaluse isiku G.Z selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et G.Z on toime pannud LS § 74 19 lg 2 ja § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tema süü on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel

arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 järgi. Menetlusaluse isiku G.Z käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Liiklusseaduse LS § 7419

lg 2 ja § 7422

lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod, so joobes juhtimine ja kiiruse ületamine kuuluvad riigi poolt karmilt karistatavate süütegude hulka.

G.Z isik on isik, keda on varem väärtegude toimepanemise, sealhulgas liiklusalase rikkumise eest rahatrahvidega karistatud, kuid need ei ole suutnud mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. G.Z on õpilane ja ülalpeetav, kellel puudub iseseisev rahaline sissetulek, seega ei pea kohus mõistlikuks kaaluda tema suhtes rahatrahvi kohaldamist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige väärtegude suurt ühiskonnaohtlikkust ning seda, et seda laadi õigusrikkumiste eest

on põhjendatud määrata ranged karistused, et mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma..

Kohus leiab, et menetlusalust isikut G.Z on põhjendatud karistada mõlema väärteo

toimepanemise eest arestiga alla selle keskmise määra, mis sunniks teda edaspidi hoiduma

väärtegude toimepanemisest ning et vabadust piiravat karistust alla selle keskmise määra saab pidada proportsionaalseks tema poolt toimepanud süüteoga.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada G.Z suhtes liiklusseaduse § 74 19 lg 3 p 1 alusel

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine selle miinimummääras, so kolmeks kuuks, et mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 03.11.2010.

Kohtunik:

/allkiri/

Anu Ammer

Ärakiri õige

№oremreferent

Lea Herne /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus jõustus

18. novembril 2010. a.

№oremreferent

Lea Herne