1-10-11993/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2.11.2010. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-11993 Kohtunik

Sekretär

Prokurör Peet Teidearu

Kerli Jaanson

Jane Pajus Süüdistus I.R-i süüdistus KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

Kaitsja I.R eluvõi asukoht: XXXXXXXX XXX XX-XX isikukood: XXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ei ole, kehtivaid väärteokaristusi üks; tõkend: elukohast lahkumise keeld

advokaat Marina Valge (Advokaadibüroost Valge ja Uiga )

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 239-250, § 311, § 313, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada I.R KarS § 169 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS §-st 74 lg 1 alusel jätta I.R-ile mõistetud 4-kuuline vangistus täielikult

täitmisele pööramata kui I.R ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all nõuetekohaselt KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

2

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 6 alusel määrata I.R-ile katseajaks täiendav kohustus täita ülalpidamiskohustust.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata I.R-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistub kohtuotsuse jõustumisest.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista I.R-ilt riigituludesse

sundraha, s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni , määratud kaitsjale

makstud tasu 900 (üheksasada viiskümmend) krooni, postikulu 64(kuuskümmend neli) krooni.

KrMS § 423,§ 424 alusel ajatada I.R-i menetluskulude tasumine ning I.R

tasuda menetluskulud igakuiste võrdsete maksetena ühe aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.

peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 17.09.2010 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris/

I.R-i süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on kuritahtlikult kõrvale hoidunud elatusraha maksmisest alates 16.12.2002. a kuni 20.04.2010. a. Tartu Maakohtu 28.11.2002. a otsusega nr 2-1843/02 on I.R-ilt välja mõistetud K.M. kasuks lapse G.M. ülalpidamiseks

1000 krooni kuus. Tartu Maakohtu 05.10.2009. a otsusega nr 2-09-22193 on Tartu Maakohtu

3

28.novembri 2002. a otsusega määratud elatist suurendatud 2631,75 kroonini kuus alates

15.maist 2008. a kuni G.M. täisealiseks saamiseni 04.08.2016. a ja mitte vähem kui pool vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega tema, vanemana kuritahtlikult kõrvale hoidudes oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisena kvalifitseeritava kuriteo.

Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt kaitsja tasu advokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest prokuratuuris 600 krooni.

KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav I.R-ile

karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui I.R ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Lisaks määrata I.R-ile KarS § 75 lg 2 p 6 nimetatud kohustus täita ülalpidamiskohustust.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse

sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 2.11.2010. a kohtuistungil prokurör Jane Pajus avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde. Süüdistatav I.R tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 169 järgi ja jäi

sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Ta selgitas, et kõik

menetluses toimunu on temale olnud arusaadav ning ta teab kõiki tema vastu esitatud süütõendeid.

Kaitsja advokaat Marina Valge kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud

kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava I.R-i vaba tahte avaldus ja kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad I.R-i süüdistust. Seega tuleb I.R süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 169 järgi ja mõista talle karistus vastavuses Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 17.09.2010. a sõlmitud kokkuleppega. Kohus nõustub prokuröri poolt valitud karistuse liigi ja määraga.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

4

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5

kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu, s.o 900 krooni, postikulu 64 krooni. Kohus nõustub I.R-i ja kaitsja Marina Valge taotlusega menetluskulude ajatamiseks, sest I.R on praegu ametlikult töötu ning eelkõige peab ta täitma lapse ülalpidamiskohustuse.

KrMS § 423,§ 424 alusel ajatada I.R-i menetluskulude tasumine ning I.R

tasuda menetluskulud igakuiste võrdsete maksetena ühe aasta jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Kohtunik