2-22-400/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

9. juuni 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-400

Tsiviilasi

V. N. hagi E. N. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1530 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V. N. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-

post XXX)

Kostja: E. N. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja seaduslik esindaja: T. S. (isikukood XXX,

elukoht XXX. e-post XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V. N. hagi E. N. vastu elatise vähendamiseks.

2. Vähendada

alates

11. jaanuarist

2022

Tartu

Maakohtu

XX.XX.XXXX

kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX V. N. E. N. kasuks välja mõistetud elatist null

euroni.

3. Toimetada otsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2/9

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on V. N. hagi E. N. vastu elatise vähendamiseks null

euroni. Hageja nõudis 11. jaanuaril 2022 esitatud hagiavalduses elatise vähendamist

null euroni tagasiulatuvalt alates 1. novembrist 2021. Hageja muutis oma nõuet 22.

aprillil 2022 esitatud avalduses ning tema nõudeks jäi: vähendada E. N.

väljamaksmisele määratud elatist kuni null euroni hagiavalduse esitamise päevast.

Tartu Maakohus kinnitas XX.XX.XXXX tsiviilasjas nr XXX kompromissi, millega

kohustati V. N. tasuma E. N. kasuks elatist perioodi 1. septembrist 2018 kuni 31.

augustini 2019 eest summas 150 eurot kuus, samuti kohustati tasuma tagasiulatuvalt

elatist summas 375 eurot. Alates 1. septembrist 2019 kohustati V. N. tasuma E. N.

kasuks elatist 170 eurot kuus. Käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud. Tartu

Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX on kinnitatud

kokkulepe lapsega suhtlemise korra kohta ning alates kohtumääruse jõustumisest

viibib laps XXX mõlema vanema juures. Elatis on mõeldud lapse ülalpidamiseks ning

kui isa teeb kulutusi lapsele ning laps elab XXX isa juures, puudub vajadus kanda

elatisraha lapse ema kontole. Lapsel on XXX ja XXX mõlema vanema juures. Lapsel

on isa juures kõik vajalik olemas, samuti on tagatud lapsele isa juures elades täielik

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX. Lapsel on isa kodus XXX, XXX ja XXX. Ostetud on

XXX, olemas on XXX, XXX, XXX. Samuti on lapse isa nõus tasuma lapse XXX. Isa

on suhtluskorrast tulenevalt võtnud enda kanda transpordi XXX oluliselt suuremas

mahus.

Kuigi kostja ema väidab, et elab kostjaga korteris XXX, on tegelikkuses korterisse

registreeritud ka kostja XXX. Kostja ei ole seotud kostja XXX XXX. Ema poolt

nimetatud asju (XXX, XXX) kasutab kostja ainult ema juures olles. Hageja juures on

kostjal teine XXX ja XXX. Kostja emal puudub ülevaade hageja poolt kostjale ostetud

XXX, XXX ja muudest kuludest ajal, kui laps viibib isa juures. Hageja on ostnud

XXX jaoks XXX, XXX, XXX, sh XXX, XXX jpm vajalikku. Laps tuleb ja läheb

ühest kodust üldjuhul ainult XXX. Hageja ei saada last XXX ilma raha andmata või

XXX, kui on vaja XXX eest tasuda. Emal puuduvad lapsega seotud XXX - laps saab

XXX kooli ja trenni. Hageja minimaalne kulu transpordile kostjaga seoses on XXX

kuus (XXX päevas XXpäeva kuus), mis teeb autokütteks umbes 100 eurot kuus.

Hageja reisib kostjaga igal aastal. XX.XX.XXXX reisiti XXX XXX. Külastati XXX,

XXX, XXX, XXX jpm. XX.XX.XXXX alguses külastati spaad. Lapsel on vajadused

mõlemas kodus nii ema kui isa juures võrdsel määral ja mõlemad vanemad peaks

panustama ja võtma vajalikud kulud enda peale.

Kostja esindaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja esindaja kulutab lapsele

rohkem kui hageja. Kostja esindaja esitatud kontoväljavõttelt ei saa lapse XXX-,

XXX-, XXX, XXX kuludena arvestada kulusid, mis on tasutud sel ajal, kui laps viibis

hageja juures. Samuti ei ole kohtule esitatud ostuarveid.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on 2021. a jätnud lapsele elatise tasumata summas

520 eurot. 15. märtsi 2022 seisuga on hageja võlg kostja ees 850 eurot. Lapse ema

tasub kõik lapsega seotud püsikulud, XXX, XXX, XXX sinna juurde kuuluva XXX.

Varem maksis kostja ema XXX eest. Kostja ema maksab lapse kooli XXX, kõik kooli

XXX, XXX, XXX ja XXX kingituste rahad. Kõik riided ja jalanõud on kostja ema

ostetud, samuti igapäevased sõiduauto küttekulud, mis on otseselt seotud lapse

viimisega XXX ja XXX. Lisaks jõuludeks XXX 443 eurot. Kostja ema on ainuke

3/9

perekonnas XXX inimene ja lisaks lapsele kuluvale rahale tuleb maksta ka

eluasemelaen, elekter ja kommunaalkulud. Detsembris 2021. a oli eluasemelaen

326,65 eurot, küte ja vesi 235,99 eurot, elekter 163,18 eurot, kokku eluase 725,82

eurot. Ühe inimese kulu on 362,91 eurot ja kui laps on osa ajast hageja juures, siis

lapse eluasemekulu kuus on 181,45 eurot. Igapäevast toiduraha panustab kumbki

vanem ise. Kostja ema on kasutanud kostjale mõeldud raha sihipäraselt ja vähemaga

hakkama ei saa, et säilitada lapse tavapärane heaolu, tervis ja huviringid.

Kuni 2021.a lõpuni kehtis suhtluskord: XXX päeva emaga ja XXX päeva isaga kuus.

Elatise nõudmisel miinimumulatuses ei ole vaja lapse kulusid eraldi põhjendada ega

tõendada. Seetõttu ei ole kostja ema tšekke alles hoidnud. Lapse ülalpidamise ulatust

määrates tuleb arvestada lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust,

kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas

eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kostja esindaja on

teinud kalkulatsiooni lapse minimaalsete kulutuste kohta ühes kuus, mille kohaselt

miinimumelatise summaks tuleb 269,08 eurot. Hageja esitatud arved, mille sisuks on

restoran ja hotell-spaa ei ole kostja kulud, vaid hageja isiklikud kulud.

KOHTU SEISUKOHT

3. V. N. (hageja) esitas XX.XX.XXXX hagiavalduses E. N. (kostja) vastu nõude

vähendada E. N. väljamaksmiseks määratud elatist kuni null euroni tagasiulatuvalt

alates 1. novembrist 2021. 22. aprillil 2022 esitatud avalduses palus hageja vähendada

E. N. väljamaksmisele määratud elatist kuni null euroni hagiavalduse esitamise

päevast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2 kohaselt ei peeta

hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või

kitsendamist hagi muutmiseks ning seetõttu ei pea sellele olema kostja või kohtu

nõusolekut (TsMS § 376 lg 1). Hageja nõudeks on seega: vähendada E. N.

väljamaksmisele määratud elatist kuni null euroni alates hagiavalduse esitamise

päevast.

4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud

oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu

8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-17, p 18). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt Riigikohtu 24. oktoobri

2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

35-17, p 18). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti

vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele

perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 19). Kohus

võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena,

määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Ülalpidamise ulatus

määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse

kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Kohtul tuleb elatist

välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult

4/9

vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib

(vt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23).

6. V. N. ja T. S. ühine laps E. N. on sündinud XX.XX.XXXX (rahvastikuregistri

väljavõte, tl 5-7 pöördel).

7. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX (tl 8-8 pöördel)

kinnitati V. N. ja E. N. vahel sõlmitud kompromiss, millega pooled leppisid kokku, et

V. N. tasub tütre E. N. kasuks elatist perioodil 1. septembrist 2018 kuni 31. augustini

2019 summas 150 eurot kuus; alates 1. septembrist 2019 tasub V. N. E. N. kasuks

elatist 170 eurot kuus; V. N. tasub hiljemalt 1. oktoobriks 2018 E. N. kasuks

tagasiulatuvalt elatist perioodi eest 1. jaanuarist 2018 kuni 31. augustini 2018 summas

375 eurot; T. S. tasub alates 1. septembrist 2018 E. N. lasteaiamaksu; alates E. N.

kooliminekust on pooltel õigus elatise suurust kokkuleppel muuta ning kokkuleppe

mittesaavutamisel elatise suuruse muutmiseks kohtusse pöörduda.

8. Hageja taotleb väljamõistetud elatise vähendamist null euroni, kuna asjaolud on

oluliselt muutunud ning lapsel on väljakujunenud XXX elukoht võrdselt mõlema

vanema juures. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et kostja seaduslik esindaja

maksab suurema osa lapsega seotud kuludest ning lapse kulud on tegelikkuses veelgi

suuremad kui kompromissi sõlmimise ajal.

9. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel

õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1)

oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS 459 lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates

uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse

muutmist ka tagasiulatuvalt.

Seega, elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks

eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et

annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel

peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited

või vastuväited tuginevad.

10. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kompromissimäärusest ei nähtu, millised asjaolud on

elatise suuruse määramisel aluseks olnud. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui

elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise

väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb

toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud

asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks.

Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused

kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja

eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt 20. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-67-17, p 11; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-17, p 37.1).

11. Pooled

ei

vaidle

selle

üle,

et

pärast

Tartu

Maakohtu

XX.XX.XXXX

kompromissimääruse tegemist on muutunud hageja ja kostja suhtlemise kord ning

kostja viibib hageja juures oluliselt rohkem kui elatise väljamõistmise menetluse ja

Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kompromissimääruse tegemise ajal.

5/9

12. Asja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega

tsiviilasjas nr XXX on rahuldatud V. N. avaldus XX.XX.XXXX määrusega kinnitatud

suhtlemise korra muutmiseks osaliselt (tl 9-14).

Viidatud kohtumääruse põhjendustest ilmneb, et XX.XX.XXXX kohtumääruse

tegemise ajal käis laps E. N. lasteaias ning suhtluskord oli XX.XX.XXXX

kohtumäärusega määratud selliselt, et laps viibis isa juures paarisnädalate

nädavahetustel (reede õhtust esmaspäeva hommikuni) ja paaritutel nädalatel teisipäeva

õhtust neljapäeva hommikuni; juulikuus viibis laps üle nädala võrdselt nii ema kui isa

juures; emadepäeva veetis laps emaga ja isadepäeva isaga; 23. detsembril ja 24.

detsembril 2018 oli laps isaga, 25. detsembril ja 26. detsembril emaga ning 2018. aasta

aastalõpu veetis laps emaga ja järgnevatel aastatel vaheldumisi. Siit järeldub, et laps

veetis elatise väljamõistmise menetluse ning Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX

kompromissimääruse tegemise ajal isaga maksimaalselt 10,5 päeva kuus (kui võtta

aluseks viienädalane kuu ning lugeda paarisnädala reeded ja paaritu nädala teisipäevad

poole päevana), välja arvatud juulikuus, kui laps viibis mõlema vanema juures

võrdselt.

13. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega muudeti XX.XX.XXXX määrusega

kindlaksmääratud suhtlemise korda ja määrati kindlaks lapse E. N. suhtlemine isa V.

N. järgmiselt:

2.1. Kooli ajal viibib laps isa juures paarisnädala reedest kuni paaritu nädala reede

hommikuni. Isa võtab lapse reedel ema elukohast kell 15.00-16.00 ning viib lapse

järgmise nädala reede hommikul kooli tundide alguseks või kontaktõppe puudumisel

ema elukohta hiljemalt kell 15.00. Ema võtab reedel lapse koolist pärast õppetundide

lõppemist.

2.2. Laps viibib sügisvaheaja (I koolivaheaeg) isaga ning kevadvaheajad (III, IV

koolivaheaeg) emaga.

2.3. Suvevaheaja (V koolivaheaeg) viibib laps nädala kaupa vaheldumisi isa ja ema

juures. Lapse üleandmine teisele vanemale toimub reedeti kell 17.00-19.00, kusjuures

vanema elukohta, kelle juures laps viibib, läheb lapsele järele suhtluskorra järgi

õigustatud vanem ja teatab teisele vanemale järeletulemise täpse aja vähemalt kaks

tundi ette.

2.4. Paarisaastatel viibib laps jõululaupäeva ja esimese jõulupüha (24. detsembri kella

12.00-st kuni 25. detsembri kella 16.00-ni) ning aastavahetuse (31. detsembri kella

12.00-st kuni 1. jaanuari kella 16.00-ni) ning võidupüha ja jaanipäeva (23. juuni kella

12.00-st kuni 24. juuni kella 16.00-ni) isaga ning esimese ja teise jõulupüha (25.

detsembri kella 16.00-st kuni 26. detsembri kella 20.00-ni) emaga. Vanema elukohta,

kelle juures laps viibib, läheb lapsele järele suhtluskorra järgi õigustatud vanem, kui

vanemate vahel ei lepita kokku teisiti.

2.5. Paaritutel aastatel viibib laps jõululaupäeva ja esimese jõulupüha (24. detsembri

kella 12.00-st kuni 25. detsembri kella 16.00-ni) ning aastavahetuse (31. detsembri

kella 12.00-st kuni 1. jaanuari kella 16.00-ni) ning võidupüha ja jaanipäeva (23. juuni

kella 12.00-st kuni 24. juuni kella 16.00-ni) emaga ning esimese ja teise jõulupüha (25.

detsembri kella 16.00-st kuni 26. detsembri kella 20.00-ni) isaga. Vanema elukohta,

kelle juures laps viibib, läheb lapsele järele suhtluskorra järgi õigustatud vanem, kui

vanemate vahel ei lepita kokku teisiti.

2.6. Isadepäeval ja isa sünnipäeval viibib laps alates kella 10.00-st ja sellele järgneva

öö isaga ning emadepäeval ja ema sünnipäeval viibib laps alates kella 10.00-st ja

sellele järgneva öö emaga. Kui vanema juures veedetavale tähtpäevale järgnev päev on

6/9

kontaktõppe päev, viib vanem lapse järgmise päeva hommikul õppetundide alguseks

kooli, kontaktõppe puudumisel või vabal päeval aga teise vanema juurde tagasi kella

14.00-ks.

2.7. Oma sünnipäeval viibib laps alates kella 10.00-st ja sünnipäevale järgneva öö

paarisaastatel emaga ning paaritutel aastatel isaga. Kui vastavalt suhtluskorrale veedab

laps sünnipäevale järgneva päeva vanemaga, kelle juures ta oma sünnipäeval ei

viibinud, toimub lapse üleandmine sünnipäevale järgneval päeval kell 14.00.

2.8. Vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgselt viibib, võimaldab lapsel osaleda

perekondlikel sündmustel (õdede, vendade või vanavanemate sünnipäevad; matus;

pulm; suguvõsa kokkutulek), kusjuures lapse võtab ja viib tagasi vanema elukohta

vanem, kellega vastav perekondlik sündmus on seotud.

2.9. Mõlemal vanemal on õigus veeta lapsega puhkus ja reisida välisriiki kaheks

nädalaks järjest üks kord kalendriaastas. Vanem teavitab teist vanemat reisist ette

vähemalt 14 päeva ja kooskõlastab reisi koha ja kestuse. Vanemal on õigus lapsega

reisida välisriiki ka ajal, mil laps on temaga kindlaksmääratud suhtluskorra ajal.

2.10. Käesolevas suhtluskorras reguleerimata tingimuste korral ja vanemate teistsuguse

kokkuleppe puudumisel võtab suhtluskorra järgi suhtlema õigustatud vanem lapse tema

viibimiskohast ja toimetab tagasi lähtekohta vastavalt suhtlustingimuste algus- või

lõpptähtaja saabumisele.

2.11. Juhul, kui suhtluskorra järgselt lapsega suhtlema õigustatud vanemal ei ole

objektiivsetel põhjustel võimalik suhtlusõigust vahetult realiseerida, pakub ta võimalust

olla sel ajal lapsega esimeses järjekorras teisele vanemale. Vanemast või lapsest

tulenevatel põhjustel, sh haigestumine vms, suhtluskordade ärajäämist ei asendata.

2.12. Igapäevaseid lapse elukorraldusega seotud küsimusi lahendavad vanemad

sidevahendite abil. Sõltumata sellest kumma vanema juures laps parasjagu viibib, on

lapsel õigus teise vanemaga telefoni või muude kommunikatsioonivahendite teel

suhelda ja teine lapsevanem ei tohi lapsele seda keelata või takistada.

2.13. Vanemate vahelisel kokkuleppel võib suhtluskorras kõike muuta. Kokkulepe

loetakse sõlmituks, kui selle tingimusega nõustumist on kinnitanud mõlemad vanemad

kirjalikult taasesitatavas vormis, sh e-kiri, SMS vms.

Pooled ei vaidle, et Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärus on jõustunud ning

vastab kostja tegelikule elukorraldusele. Seega oli kostjal hagiavalduse esitamise ajaks

11. jaanuariks 2022 väljakujunenud vahelduv elukoht võrdselt kummagi vanema

juures, st kostja elab nädal-ja-nädal põhimõtte alusel võrdselt nii hageja kui kostja

seadusliku esindaja juures. Sellega on tuvastatud, et elatise väljamõistmise menetluse

ja Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kompromissimääruse tegemise ajal esinenud

faktilised asjaolud (kostja tegelik elukorraldus ja suhtlemise maht isaga) on pärast

kohtumääruse tegemist oluliselt muutunud.

14. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kui laps viibib lahus elava vanema juures

olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus

mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei

tulegi välja mõista.

15. Alates 1. jaanuarist 2022 on jõustunud ka PKS § 101 muudatused elatissumma suuruse

arvutamisel. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel

7/9

aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Arvestades 1. aprillil 2022

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutust,

on elatise baassummaks käesoleval hetkel 209,20 eurot. PKS § 101 lg 4 alusel

lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti

kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 1. aprillil 2022

Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt on Eesti Vabariigi keskmiseks

brutokuupalgaks 1548 eurot. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel. Kostja seadusliku esindaja koostatud kostja kulude ülevaatest

nähtub, et lapsetoetus 60 eurot kuus laekub kostja seaduslikule esindajale (tl 62-62

pöördel). Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta

jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Seega, kui vanemad

kasvatavad last võrdse või ligikaudselt võrdse osa ajast, siis on alates 1. jaanuarist

2022 seadusandlikult reguleeritud, et puudub alus elatise nõudmiseks. Ka

justiitsministeeriumi väljatöötatud elatiskalkulaator arvutab käesoleva vaidluse

asjaoludel elatise suuruseks null eurot (vt just.ee/elatiskalkulaator/).

16. Elatise nõudmiseks on lapse jagatud elukoha puhul alus ainult siis, kui tegelik lapsega

seotud kulutuste jaotus vanemate vahel seda õigustab, s.o siis, kui vaatamata lapse

jagatud elukohale kannab üks vanem suuremal määral lapse kulusid.

17. Hageja väidab, et lapsel on isa juures kõik vajalik olemas ning lapsele on isa juures

elades tagatud täielik ülalpidamine. PKS § 101 lg 6 alusel ning väljakujunenud

kohtupraktika (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23)

kohaselt saab eeldada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, kannab

lahuselav

vanem

lapse

vajaduste

rahuldamiseks

tehtavad

kulud

vahetult

proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last

esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib

lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks

kulutusi tegema. Kohus selgitas 2. märtsi 2022 eelistungil kostja seaduslikule

esindajale, et temal tuleb tõendada, et tema teeb lapsele suuremal määral kulutusi (tl

58 pöördel).

18. Kostja on kohtule esitanud kokkuvõtte lapsega seotud kuludest ühes kuus (tl 62-62

pöördel) järgmises: telefon 19 eurot, elekter 85 eurot, vesi- ja kanalisatsioon 8 eurot,

kaabeltelevisioon 54 eurot, prügivedu 10 eurot, majapidamine ja remont 23 eurot,

toasoe 200 eurot, kindlustus 5 eurot, bensiin 22 eurot, kütus (gaas) 116 eurot, sõiduki

hooldus 50 eurot, toiduained 180 eurot, väljas söömine 40 eurot, muu (kooli tasutud

näitused, muuseumid, kino, õpetaja sünnipäev, jõulupakk) 10 eurot, meditsiinitarbed

15 eurot, sõprade sünnipäevad 40 eurot, taskuraha 40 eurot, kino 8 eurot, kontserdid

10 eurot, spordiüritused 25 eurot, riided 120 eurot, spordiklubi 50 eurot, kokku 1130

eurot.

Kohus märgib, et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad

eelduslikult nende juures oleva lapse esmased kulud, nt söögikulud (toiduained ja

väljas söömine), hügieeni- ja meditsiinitarbed. Mõlemad vanemad kannavad ka

eluasemekulusid ja teisi kulusid lapse majutamiseks, sh kommunaalkulusid nagu

elekter, vesi- ja kanalisatsioon, prügivedu, toasoe. Ka majapidamisele ja remondile

teevad oma elukohtades kulutusi mõlemad vanemad. Sidekulud (telefon, internet) on

samuti mõlemal vanemal (kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et kostjal on

8/9

hageja juures teine telefon ning arvuti). Transpordiga seotud kulud on samuti mõlemal

vanemal, kusjuures arvestades, et hageja elukoht on XXX ning kostja käib koolis ja

trennis XXX, võib eeldada hagejal transpordile (kütus, hooldus, kindlustus) suuremat

kulu kui kostjal XXX asuvast elukohast kooli ja trenni käies. Eelnevalt loetletud

kulusid kannavad mõlemad vanemad ning nende kulude kandmise nõudmine teiselt

vanemalt ei ole põhjendatud, kuna vastasel korral kannaks üks vanem samu kulusid

topelt. Seetõttu jätab kohus otsuse tegemisel tähelepanuta kostja esitatud Eesti Energia

arve (tl 20), XXX kommunaalkulude teate (tl 23), ja kontoväljavõtted korteriga

seonduvate arvete ja Eesti Energia arvete tasumise kohta (tl 93, 96).

Lapsega seotud selliste püsikulude kandmine nagu kulud riietele, koolile (sh kooli

tasutud näitused, muuseumid, kino, õpetaja sünnipäev, jõulupakk), treeningutele,

huvialaringidele, meelelahutusele, reisidele jms ei sõltu eeldatavasti sellest, kumma

vanema juures laps on. Seega oleks vanem, kes neid kulusid kannab, õigustatud

nõudma teiselt vanemalt kulutuste hüvitamist pooles ulatuses.

19. Kostja on küll väitnud, et kõiki lapse püsikulusid kannab tema, kuid kohtul puuduvad

tõendid sellise seisukohaga nõustumiseks. Kostja seadusliku esindaja kontoväljavõtted

(tl 65-97 pöördel) kajastavad küll kulutuste tegemist, kuid ei anna vähimatki

tõenduslikku teavet selle kohta, millised kulud on lapsega seotud. Seetõttu jätab kohus

otsuse tegemisel arvestamata kostja seadusliku esindaja esitatud kontoväljavõtted (tl

65-92, 94-95, 97-97 pöördel).

Kostja on väitnud, et kostja seaduslik esindaja kannab üksi kõik kooliga seotud kulud

(kooli toiduraha, kõik kooli ekskursioonide, näituste, sünnipäevade ja õpetaja

kingituste rahad jms). Kostja väide on ekslik, kuna hageja on osalenud nende kulutuste

kandmises seni elatise tasumise teel (elatise tasumise kohta kontoväljavõte tl 24, 39).

Samuti nähtub kohtule esitatud e-kirjast ja maksekorraldusest, et ka hageja on 14.

detsembril 2021 tasunud kooli jõulupaki eest 18 eurot (tl 49-50). Koolitoit on

algklassilastele tasuta ning pikapäevarühmas kostja enam ei käi (tl 58), seetõttu on

asjakohatu ka kostja tõend kooli toiduraha tasumise kohta (tl 21).

Kostja seaduslik esindaja on XXX XXX kostja trennitasu maksnud 2021.a oktoobris,

novembris, detsembris ja 2022.a jaanuaris, kokku 190 eurot (tl 25). Samal ajal tasus

hageja kostjale ka elatist. 2022.a jaanuaris ja veebruaris on kostja trennitasu maksnud

hageja, kokku 150 eurot (tl 38). Kostja on esitanud kohtule ka 14. mai 2021 ja 4. juuni

2021 maksekorraldused XXX trennitasu maksmise kohta (tl 27-28), kuid jätnud

tähelepanuta, et sel ajal ei olnud lapsel veel vahelduvat elukohta võrdselt mõlema

vanema juures ning hageja osales kulutuste kandmises elatise tasumise kaudu.

Tõendamist ei ole leidnud ka see, et ainult kostja seaduslik esindaja on teinud kulutusi

lapse riietele ja jalanõudele. Hageja esitatud arvetest ja poetšekkidest nähtub, et ka

hageja on paralleelselt elatise tasumisega 2021.a mais, juunis, augustis, oktoobris,

novembris ostnud kostjale riideid ja jalanõusid (tl 45, 47-48, 51-53).

Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja on käinud kostjaga XX.XX.XXXX autoreisil

XXX. Reisiga seotud kulutuste kandmine nähtub ka hageja kontoväljavõttelt (tl 40-

43).

Seega, kostja on küll esitanud loetelu kulutustest, mis tema väidetavalt lapsega seoses

kannab, kuid ei ole tõendanud nende kulutuste tegelikku kandmist ega asjaolu, et tema

kannab kõikidest lapsega seotud kulutustest suurema osa.

20. Kohus on tuvastanud, et kostjal on hagiavalduse esitamise ajaks 11. jaanuariks 2022

väljakujunenud vahelduv elukoht võrdselt kummagi vanema juures ning mõlemad

9/9

vanemad peavad last vahetult ülal. Kostja ei ole tõendanud, et kostja seaduslik

esindaja kannab kostjaga seotud kulutustest suurema osa. Eeltoodust tulenevalt

kuulub V. N. hagi E. N. vastu elatise vähendamiseks rahuldamisele. Kohus leiab, et

tuleb muuta Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärust ning vähendada alates 11.

jaanuarist 2022 Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX

V. N. E. N. kasuks välja mõistetud elatist null euroni.

21. Kohus jätab asja lahendamisel tähelepanuta veel järgmised tõendid: väljavõte

www.elisa.ee (tl 22), välismaksekorraldus 28. septembrist 2021 (tl 26) ja hageja

kontoväljavõtted (tl 44, 46), kuna ei ole aru saada esitatud tõendi seos lapse kuludega.

Menetluskulud

22. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164

lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik