2-21-125021/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu menetluses on Osaühingu Ida-Virumaa Autokool (hageja) hagi Arctic Wolf Kostja esitas 15. detsembril 2021 esialgse vastuse hagile, taotluse hageja kohustamiseks kostja
Legislator headnote
AI generated2-21-125021/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: detsembril 2021 esialgse vastuse hagile, taotluse hageja kohustamiseks kostja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R US
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 9. juuni 2022
Tsiviilasja number
2-21-125021
Tsiviilasi
Osaühingu Ida-Virumaa Autokool hagi Arctic Wolf
Service OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maaakohtu 2. mai 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Arctic Wolf Service OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Arctic Wolf Service OÜ
(registrikood 12881951), seaduslik esina Vassili Volk
Vastustaja (hageja): Osaühing Ida-Virumaa Autokool
(registrikood 10518040), lepinguline esiindaja Aleksei
Naumkin
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Arctic Wolf Service OÜ määruskaebus
käesolevas määruses toodud põhjendustel.
2. Tühistada Viru Maakohtu 2. mai 2022. a määrus osas,
milles maakohus jättis Arctic Wolf Service OÜ-le riigi
õigusabi andmata jätmise vaidlustamise menetlusse
võtmata.
Saata Arctic Wolf Service OÜ 30. märtsi 2022. a
määruskaebus osas, millega Arctic Wolf Service OÜ
vaidlustab riigi õigusabi andmata jätmist, tagasi
maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab
kindlaks maakohus asja lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
ASJAOLUD
1. Viru Maakohtu menetluses on Osaühingu Ida-Virumaa Autokool (hageja) hagi Arctic Wolf
Service OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Kostja esitas 15. detsembril 2021 esialgse vastuse hagile, taotluse hageja kohustamiseks kostja
eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks, hagiavalduse kirjaliku vastuse tähtaja
pikendamiseks ning taotluse riigi õigusabi saamiseks. Maakohus jättis kostja taotlused
21. detsembri 2021. a määrusega rahuldamata.
Kostja esitas 27. jaanuaril 2022 määruskaebuse maakohtu 21. detsembri 2021. a määrusele.
Kostja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise otsustuse puhul on tegemist kostjat
diskrimineeriva tegevusega. Kostja vaidlustas ka kostja taotluse hageja kohustamiseks tagatise
andmiseks ja vastamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata jätmist. Kohtunik ei ole olnud
erapooletu.
Maakohus kohustas kostjat 1. veebruari 2022. a määrusega kõrvaldama määruskaebuse
puudused, s.o tasuma riigilõivu ja esitama selge põhistatud taotluse kohtuniku taanduse osas.
Kostja esitas 25. veebruaril 2022 uue määruskaebuse maakohtu 1. veebruari 2022. a määruse
peale, mille sisu on sama, mis oli 27. jaanuari 2022. a määruskaebuses.
Maakohus keeldus 7. märtsi 2022. a määrusega kostja 27. jaanuari 2022. a ja 25. veebruari
2022. a määruskaebuste menetlusse võtmisest, sest 27. jaanuari 2022. a määruskaebus esitati
puudustega, kuid määruskaebuse esitaja puuduseid kohtu määratud ajaks ei kõrvaldanud ning
1. veebruari 2022. a määrus ei ole kaevatav.
Kostja esitas 30. märtsil 2022 määruskaebuse 7. märtsi 2022. a määruse peale. Maakohus
nõudis 7. aprilli 2022. a määruses määruskaebuse puuduste kõrvaldamist, s.o riigilõivu
tasumist.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Viru Maakohus keeldus 2. mai 2022. a määrusega kostja 30. märtsi 2022. a määruskaebuse
menetlusse võtmisest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 kohaselt otsustab maakohus
määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus
kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus
on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse
menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise
kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 3401 lg 1 alusel kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei
vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui
tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab
menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt, kui
kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus
menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga
jäetakse läbi vaatamata.
Kostja 30. märtsi 2022. a määruskaebus on esitatud puudustega ja kaebuse esitaja ei ole kohtu
7. aprilli 2022. a määruses toodud puudust kõrvaldanud. TsMS § 147 lg 1 ja § 637 lg 1 p 3
kohaselt ei võta kohus kaebust menetlusse, kui kaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kuivõrd
esitatud määruskaebuselt on tasumata riigilõiv, keeldus maakohus kaebuse menetlusse
võtmisest.
MÄÄRUSKAEBUS
3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 2. mai
2022. a määruse tühistamist.
Määruskaebuse kohaselt esitas kostja 15. detsembril 2021 kohtule esialgse vastuse
hagiavaldusele, palus kohustada hagejat andma tagatise kostja eeldatavate menetluskulude
katteks, pikendada hagile vastamise tähtaja ning võimaldada kostjale riigi õigusabi. Viru
Maakohus jättis 21. detsembri 2021. a määrusega kõik kostja taotlused rahuldamata, märkides,
et kohtumääruse resolutsiooni p 2 osas (riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine) võib esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse
kättetoimetamisest ning et ülejäänud osas ei kuulu kohtumäärus edasikaebamisele. Kostja
hinnangul peaks maakohtu 21. detsembri 2021. a määrus olema tervikuna vaidlustatav. Kõik
kohtumäärusega lahendamata jäetud küsimused on kostja jaoks elulise tähtsusega ning omavad
konkreetset mõju menetluse kulgemisele ja tulemusele. Kostja taotluste tähelepanuta jätmine
on kostja põhiseaduslike õiguste räige rikkumine.
Kostja esitas koos vastusega hagile ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Maakohus asus
seisukohale, et kostja ei ole õigustatud riigi õigusabi saamiseks. Tegemist on kostjat
diskrimineeriva kohtu tegevusega. Maakohus keeldus 7. märtsi 2022. a määrusega kostja
määruskaebuse menetlemisest, kuna kostja ei tasunud riigilõivu. Seega kostja, kes taotles
menetlus- ja riigi õigusabi, jäi riigilõivu tõttu piisava kaitseta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Hageja ei ole määruskaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise
rikkumise tõttu ning saata asi kaebuse osas, millega kostja vaidlustab riigi õigusabi andmata
jätmist, menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2).
Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.
6. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, § 147 lg 1 ja § 637 lg 1
p 3 alusel põhjusel, et määruskaebuselt ei ole tasutud riigilõivu ja kostja ei ole kohtu määratud
tähtajaks puuduseid kõrvaldanud.
Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 15. detsembril 2021 esialgse vastuse hagile,
taotluse hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks,
hagiavalduse kirjaliku vastuse tähtaja pikendamiseks ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.
Maakohus jättis kostja taotlused, sh kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks 21. detsembri
2021. a määrusega rahuldamata. Maakohus selgitas 21. detsembri 2021. a määruses, et määruse
peale võib esitada määruskaebuse ainult selle resolutsiooni p 2 peale, s.o osas, millega
maakohus jättis kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kostja esitaski maakohtu
määruse peale määruskaebuse, vaidlustades sisuliselt ka riigi õigusabi taotluse rahuldamata
jätmist.
Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu
menetlusabi taotluse läbivaatamisel ja selles asjas määruskaebuse esitamisel. Ka TsMS § 139
lg 6 sätestab, et riigilõivu ei tasuta menetlusabi taotluselt. Riigi õigusabi on TsMS § 180 lg 1 p
3 järgi üks menetlusabi liike, millelt ei tule eespoolöeldust tulenevalt riigilõivu tasuda, sh
määruskaebuse esitamisel.
Kuivõrd maakohtu 21. detsembri 2021. a määruse peale võis esitada kaebuse üksnes riigi
õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas ning selle määruskaebuse esitamisel ei pidanud
kostja riigilõivu tasuma, nõudis maakohus põhjendamatult kostja kaebustelt riigilõivu tasumist
ning keeldus kaebuste menetlusse võtmisest riigilõivu tasumata jätmise tõttu.
Kuivõrd maakohtu 2. mai 2022. a määrusest ei nähtu, et maakohus oleks keeldunud
määruskaebuse menetlusse võtmisest mõnel muul alusel lisaks riigilõivu tasumata jätmisele
ning ringkonnakohus tuvastas eespool, et kaebuselt ei tulnud riigilõivu tasuda, tuleb tsiviilasi
saata maakohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks osas, mis puudutab riigi
õigusabi andmata jätmise vaidlustamist.
7. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese
lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. Menetluskulude
jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke