2-21-125021/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 9. juuni 2022

Tsiviilasja number

2-21-125021

Tsiviilasi

Osaühingu Ida-Virumaa Autokool hagi Arctic Wolf

Service OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maaakohtu 2. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arctic Wolf Service OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Arctic Wolf Service OÜ

(registrikood 12881951), seaduslik esina Vassili Volk

Vastustaja (hageja): Osaühing Ida-Virumaa Autokool

(registrikood 10518040), lepinguline esiindaja Aleksei

Naumkin

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Arctic Wolf Service OÜ määruskaebus

käesolevas määruses toodud põhjendustel.

2. Tühistada Viru Maakohtu 2. mai 2022. a määrus osas,

milles maakohus jättis Arctic Wolf Service OÜ-le riigi

õigusabi andmata jätmise vaidlustamise menetlusse

võtmata.

Saata Arctic Wolf Service OÜ 30. märtsi 2022. a

määruskaebus osas, millega Arctic Wolf Service OÜ

vaidlustab riigi õigusabi andmata jätmist, tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asja lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses on Osaühingu Ida-Virumaa Autokool (hageja) hagi Arctic Wolf

Service OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Kostja esitas 15. detsembril 2021 esialgse vastuse hagile, taotluse hageja kohustamiseks kostja

eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks, hagiavalduse kirjaliku vastuse tähtaja

pikendamiseks ning taotluse riigi õigusabi saamiseks. Maakohus jättis kostja taotlused

21. detsembri 2021. a määrusega rahuldamata.

Kostja esitas 27. jaanuaril 2022 määruskaebuse maakohtu 21. detsembri 2021. a määrusele.

Kostja riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise otsustuse puhul on tegemist kostjat

diskrimineeriva tegevusega. Kostja vaidlustas ka kostja taotluse hageja kohustamiseks tagatise

andmiseks ja vastamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata jätmist. Kohtunik ei ole olnud

erapooletu.

Maakohus kohustas kostjat 1. veebruari 2022. a määrusega kõrvaldama määruskaebuse

puudused, s.o tasuma riigilõivu ja esitama selge põhistatud taotluse kohtuniku taanduse osas.

Kostja esitas 25. veebruaril 2022 uue määruskaebuse maakohtu 1. veebruari 2022. a määruse

peale, mille sisu on sama, mis oli 27. jaanuari 2022. a määruskaebuses.

Maakohus keeldus 7. märtsi 2022. a määrusega kostja 27. jaanuari 2022. a ja 25. veebruari

2022. a määruskaebuste menetlusse võtmisest, sest 27. jaanuari 2022. a määruskaebus esitati

puudustega, kuid määruskaebuse esitaja puuduseid kohtu määratud ajaks ei kõrvaldanud ning

1. veebruari 2022. a määrus ei ole kaevatav.

Kostja esitas 30. märtsil 2022 määruskaebuse 7. märtsi 2022. a määruse peale. Maakohus

nõudis 7. aprilli 2022. a määruses määruskaebuse puuduste kõrvaldamist, s.o riigilõivu

tasumist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 2. mai 2022. a määrusega kostja 30. märtsi 2022. a määruskaebuse

menetlusse võtmisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 kohaselt otsustab maakohus

määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus

kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus

on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse

menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise

kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 3401 lg 1 alusel kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei

vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui

tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab

menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt, kui

kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus

menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga

jäetakse läbi vaatamata.

Kostja 30. märtsi 2022. a määruskaebus on esitatud puudustega ja kaebuse esitaja ei ole kohtu

7. aprilli 2022. a määruses toodud puudust kõrvaldanud. TsMS § 147 lg 1 ja § 637 lg 1 p 3

kohaselt ei võta kohus kaebust menetlusse, kui kaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Kuivõrd

esitatud määruskaebuselt on tasumata riigilõiv, keeldus maakohus kaebuse menetlusse

võtmisest.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu 2. mai

2022. a määruse tühistamist.

Määruskaebuse kohaselt esitas kostja 15. detsembril 2021 kohtule esialgse vastuse

hagiavaldusele, palus kohustada hagejat andma tagatise kostja eeldatavate menetluskulude

katteks, pikendada hagile vastamise tähtaja ning võimaldada kostjale riigi õigusabi. Viru

Maakohus jättis 21. detsembri 2021. a määrusega kõik kostja taotlused rahuldamata, märkides,

et kohtumääruse resolutsiooni p 2 osas (riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine) võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse

kättetoimetamisest ning et ülejäänud osas ei kuulu kohtumäärus edasikaebamisele. Kostja

hinnangul peaks maakohtu 21. detsembri 2021. a määrus olema tervikuna vaidlustatav. Kõik

kohtumäärusega lahendamata jäetud küsimused on kostja jaoks elulise tähtsusega ning omavad

konkreetset mõju menetluse kulgemisele ja tulemusele. Kostja taotluste tähelepanuta jätmine

on kostja põhiseaduslike õiguste räige rikkumine.

Kostja esitas koos vastusega hagile ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Maakohus asus

seisukohale, et kostja ei ole õigustatud riigi õigusabi saamiseks. Tegemist on kostjat

diskrimineeriva kohtu tegevusega. Maakohus keeldus 7. märtsi 2022. a määrusega kostja

määruskaebuse menetlemisest, kuna kostja ei tasunud riigilõivu. Seega kostja, kes taotles

menetlus- ja riigi õigusabi, jäi riigilõivu tõttu piisava kaitseta.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Hageja ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ning saata asi kaebuse osas, millega kostja vaidlustab riigi õigusabi andmata

jätmist, menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule (TsMS § 667 lg 2).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

6. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2, § 147 lg 1 ja § 637 lg 1

p 3 alusel põhjusel, et määruskaebuselt ei ole tasutud riigilõivu ja kostja ei ole kohtu määratud

tähtajaks puuduseid kõrvaldanud.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas kostja 15. detsembril 2021 esialgse vastuse hagile,

taotluse hageja kohustamiseks kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmiseks,

hagiavalduse kirjaliku vastuse tähtaja pikendamiseks ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.

Maakohus jättis kostja taotlused, sh kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks 21. detsembri

2021. a määrusega rahuldamata. Maakohus selgitas 21. detsembri 2021. a määruses, et määruse

peale võib esitada määruskaebuse ainult selle resolutsiooni p 2 peale, s.o osas, millega

maakohus jättis kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kostja esitaski maakohtu

määruse peale määruskaebuse, vaidlustades sisuliselt ka riigi õigusabi taotluse rahuldamata

jätmist.

Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu

menetlusabi taotluse läbivaatamisel ja selles asjas määruskaebuse esitamisel. Ka TsMS § 139

lg 6 sätestab, et riigilõivu ei tasuta menetlusabi taotluselt. Riigi õigusabi on TsMS § 180 lg 1 p

3 järgi üks menetlusabi liike, millelt ei tule eespoolöeldust tulenevalt riigilõivu tasuda, sh

määruskaebuse esitamisel.

Kuivõrd maakohtu 21. detsembri 2021. a määruse peale võis esitada kaebuse üksnes riigi

õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas ning selle määruskaebuse esitamisel ei pidanud

kostja riigilõivu tasuma, nõudis maakohus põhjendamatult kostja kaebustelt riigilõivu tasumist

ning keeldus kaebuste menetlusse võtmisest riigilõivu tasumata jätmise tõttu.

Kuivõrd maakohtu 2. mai 2022. a määrusest ei nähtu, et maakohus oleks keeldunud

määruskaebuse menetlusse võtmisest mõnel muul alusel lisaks riigilõivu tasumata jätmisele

ning ringkonnakohus tuvastas eespool, et kaebuselt ei tulnud riigilõivu tasuda, tuleb tsiviilasi

saata maakohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks osas, mis puudutab riigi

õigusabi andmata jätmise vaidlustamist.

7. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese

lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. Menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke