3-21-2672/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2022, Tartu

Haldusasja number

3-21-2672

Haldusasi

Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla 13. septembri 2021. a

käskkirja nr 6-3/769-1, 26. oktoobri 2021. a käskkirja nr

6-3/949-1, 4. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-3/821-1,

6. oktoobri

2021.

a

käskkirja

nr

6-3/828-1

ja

12. novembri 2021. a distsiplinaarmenetluse protokolli

nr 7-1/33037-1 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu

28. veebruari 2022. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Deniss Bodnja

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse

peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Deniss Bodnja esitas 14. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru

Vangla 13. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/769-1, 26. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-3/949-

1, 4. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-3/821-1, 6. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-3/828-1 ja

12. novembri 2021. a distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/33037-1 tühistamiseks ning

kahju hüvitamiseks kartseris viibitud aja eest.

Kaebaja leiab, et Viru Vanglas diskrimineeritakse teda selle läbi, et haldusmenetlusse ei kaasata

vene keele tõlki, mistõttu tuleb tühistada eelnimetatud vangla haldusaktid. Kaebaja eesti keele

oskus on A2 tasemel, mitte B1 nagu vangla väidab. Kahjunõue on tingitud kartseris viibimisega

kaasnevatest ebamugavustest ning pikaajaline ilma madratsita kartseris viibimine avaldab mõju

kaebaja tervisele.

Kaebaja taotleb kaebuse esitamisel enda riigilõivu tasumise kohutusest vabastamist.

2. Tartu Halduskohus tagastas 28. veebruari 2022. a määrusega D. Bodnja kaebuse

(resolutsiooni p 1) ning jättis D. Bodnja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi

vaatamata (resolutsiooni p 2).

Halduskohus tagastas kaebuse Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/769-1

tühistamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna sama

nõude on kaebaja juba esitanud halduskohtule ning kaebus on registreeritud kohtus

haldusasjana nr 3-21-2363.

Kaebajal puudub kaebeõigus Viru Vangla 12. novembri 2021. a distsiplinaarmenetluse

protokolli nr 7-1/33037-1 tühistamisnõude esitamiseks ning seetõttu tuleb kaebus selles osas

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Distsiplinaarmenetluse protokoll on menetlustoiming,

mille eraldiseisvalt vaidlustamise võimalused on piiratud ja mis antud juhul ei saa rikkuda

kaebaja mittemenetluslikke õigusi ega tingi vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti

andmist või toimingu tegemist. Kaebaja on haldusasjas 3-21-2835 vaidlustanud kõnealuse

distsiplinaarmenetluse raames Viru Vangla 15. novembri 2021. a käskkirja nr 6-3/1012-1

kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta ehk asjaga seotud vangla lõpliku haldusakti.

Kaebaja vaidlustatud käskkirjade nr 6-3/949-1, nr 6-3/821-1 ja nr 6-3/828-1 tühistamise ning

kahju hüvitamise nõuetes ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning

seetõttu kuulub kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

Vangla tagastas kaebaja vaided ja kahjunõuded seetõttu, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks

vaiete ja kahjunõuete puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget. Vanglal on veendumus, et

kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Kaebusest nähtuvalt ei

nõustu kaebaja vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas. Kaebaja osales 7. oktoober 2019 –

29. juuni 2020 eesti keele B1 taseme kursusel ja lõpetas positiivselt 61 %-ga. Halduskohus

nõustub Viru Vanglaga, et kaebaja keeleoskust arvestades peaks ta suutma oma mõtteid eesti

keeles kirjalikult väljendada tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kaebaja on esitanud

vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on arusaadav. Kohtule esitatud kaebaja

eestikeelsetest pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal

esitada piisavate põhjendustega ja raskusteta mõistetavaid pöördumisi. Seejuures on kaebaja

esitanud eestikeelseid pöördumisi pärast B1 tasemel keelekursusel osalemist ning seega ei vasta

tõele kaebaja väide, et ta pole oma eesti keele oskust praktiseerinud. Lisaks on kaebaja suutnud

esitada haldusasjas nr 3-21-2363 vaidlustatud Viru Vangla 13. septembri 2021. a käskkirja nr

6-3/769-1 peale vaide eesti keeles ning kaebajal ei saanud olla takistusi ka praeguses asjas

vaidlustatud käskkirjade peale eestikeelse vaide ja kahjunõude koostamisel. Viru Vangla

tagastas kaebaja vaide ja kahjunõude õiguspäraselt, sest kaebaja oskab piisaval määral eesti

keelt, et koostada eestikeelne vaie ja kahjunõue.

3. D. Bodnja esitas Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse peale määruskaebuse,

milles märgib, et ta ei valda vajalikul määral eesti keelt ning eestikeelseid avaldusi aitasid

koostada vanglaametnikud ja teised kinnipeetavad. Eesti keele B1 taseme eksami kirjutas

kaebaja maha, et saada eksami eest raha. Kui kaebaja oskaks, siis ta kirjutaks eesti keeles aga

ta ei oska. Kaebaja selgitas kontaktisikutele, et ei oska eesti keelt ja palus tõlki oma raha eest

või tasuta, kuid sellest keelduti. Kaebaja palub võtta kaebus menetlusse, kuna ta hoiatas, et ei

valda eesti keelt. Vangla jätab kaebaja ilma õiguste kaitsmisest ja vaidlustamisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et tuginedes HKMS § 2 lg-le 4 ja määruskaebuse sisule, vaidlustab

kaebaja Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määrust osas, millega tagastati nõuded Viru

Vangla 26. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-3/949-1, 4. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-3/821-1,

6. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-3/828-1 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks. Ülejäänud

halduskohtu määruse vaidlustamiseks määruskaebuses põhjendused puuduvad.

5. Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 28. veebruari

2022. a määruse muutmata.

Halduskohus asus seisukohale, et käskkirjade nr 6-3/949-1, nr 6-3/821-1 ja nr 6-3/828-1 ning

kahjunõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, kuna Viru Vangla tagastas

kaebajale vaided ja kahjunõuded õiguspäraselt. Kaebaja ei kõrvaldanud vaietes ja kahjunõuetes

esinenud puudusi, s.t ei esitanud nimetatud dokumente eesti keeles.

Määruskaebuse kohaselt ei oska kaebaja eesti keelt ning palus vanglalt tõlki nii enda raha eest

kui ka tasuta, kuid sai keelduva vastuse.

6. Viru Vangla kinnitusel on kaebaja läbinud eesti keele B1 taseme kursuse ja sooritanud

eksami positiivsele tulemusele. Keelekursuse läbimise eesmärgiks on keeleoskuse

parandamine. Mõistetav on, et kui inimene läbib B1 taseme keelekursuse ja sooritab eksami

positiivsele tulemusele, siis ta oskab mingil määral õpitud keelt. Eesti keele oskust kinnitavad

kaebaja poolt vanglale esitatud eestikeelsed pöördumised, mis on olnud vangla jaoks

arusaadava sisuga. Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla kaebaja väide, et ta kirjutas

eksami raha saamise eesmärgil maha. Eesti keele kursuse ja eksami läbimise järgselt pidi

kaebaja arvestama sellega, et vangla võib edaspidi nõuda võõrkeelsete pöördumiste esitamist

eesti keeles. Samuti on vangla korduvalt kaebajale tema vaiete ja kahjunõuete tagastamisel

selgitanud, et vaide ja kahjunõude esitamisel ei pea kasutama keeleliselt keerulisi väljendeid,

oluline on arusaadavalt esitada nõue ja põhjendused, kuidas on isiku õigusi rikutud.

7. Viru Vangla märkis 14. veebruari 2022. a vastuses nr 1-8/30512-10 halduskohtu

kohtunõudele, et kaebaja on viimastel kuudel esitanud vanglale ligi 80 eestikeelset pöördumist

ning ametnike hinnangul on D. Bodnja võimeline suhtlema eesti keeles ja ennast arusaadavalt

väljendama. Seega ei saa nõustuda väitega, et kaebaja ei oska eesti keelt piisavalt, et esitada

vanglale dokumente eesti keeles. Kaebajale on teada, et Eesti riigiasutustes, s.h vanglates on

haldusmenetluse keeleks eesti keel ning pöördumised tuleb esitada eesti keeles. Kaebaja ei ole

piisavalt usutavalt põhjendanud, millised takistused esinesid tal Viru Vangla 26. oktoobri

2021. a käskkirja nr 6-3/949-1, 4. oktoobri 2021. a käskkirja nr 6-3/821-1 ja 6. oktoobri 2021. a

käskkirja nr 6-3/828-1 peale vaiete ja nimetatud käskkirjadega seotud kahjunõuete esitamiseks

eesti keeles.

8. Määruskaebuse kohaselt sai kaebaja aru, et tal on võimalus lasta võõrkeelsed pöördumised

tõlkida eesti keelde ka enda vahendite arvelt nagu näeb ette vangla sisekorraeeskirja (VSkE)

§ 491. 13. oktoobril 2021 andis kaebaja allkirja, et ei nõustu võõrkeelse vaide või kahjunõude

tõlketeenuse eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt. VSkE § 491 lg 5 annab vanglale aluse

võõrkeelne pöördumine kinnipeetavale tagastada kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest

ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi

kaitsta. Eeltoodud asjaolusid arvestades puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus lasta

kaebaja esitatud võõrkeelsete vaiete ja kahjunõuete tõlke eest tasuda vanglal, kuna kaebaja eesti

keele oskus on piisav eestikeelsete vaiete ja kahjunõuete esitamiseks ning tal esines võimalus

tasuda tõlketeenuse eest enda vahendite arvelt.

9. Tartu Ringkonnakohus jätab kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. veebruari

2022. a määruse peale rahuldamata ning halduskohtu määruse kaebuse tagastamise osas

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)