2-21-15929/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.06.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-15929

Tsiviilasi

TYCOON OÜ hagi CONEX OÜ vastu täiteasjas

nr

034/2021/2414

sundtäitmise

lubamatuse

tuvastamise ja kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

8 418 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: TYCOON OÜ (reg kood 12605197)

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Hannes Olli,

Advokaadibüroo REMOś, e-post hannes@remos.ee

Kostja: CONEX OÜ (reg kood 11452935)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Raiko

Lipstok ja vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik,

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co, e-

post raiko.lipstok@eversheds-sutherland.ee, erko-

andreas.roosik@eversheds-sutherland.ee

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Jätta CONEX OÜ 15.02.2022 ja 02.05.2022 taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks

rahuldamata.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud TYCOON OÜ kanda.

4. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

1. Hagi kohaselt mõisteti tsiviilasjas 2-18-16352 hagejalt kostja kasuks kohtuotsusega välja

464 381,34 eurot. Lõpplahend jõustus 06.09.2021. Hagi kohaselt sai hageja 07.09.2021 kohtutäitur

Kristiina Feinmanilt täitmisteate, et kostja avalduse alusel on algatatud täiteasi nr 034/2021/2414

ning vabatahtliku täitmise tähtaeg on 30 päeva alates täitmisteate saamisest. Vabatahtliku täitmise

tähtaja möödumisel on võlgnetava summa suurus, mis läheb sundtäitmisele koos täitekuludega

472 799,34 eurot. Hageja märgib, et kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 1 699 080 eurot,

mille sissenõudmiseks on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-20-1466. Tsiviilasjas nr 2-18-

16352 tehtud kohtuotsus sündis üksnes seetõttu, et Harju Maakohus ei võtnud selles menetluses

esitatud vastuhagi koos tõenditega samasse menetlusse, vaid algatas eraldi tsiviilasja. Hageja leiab,

et kostjal tekkis hageja vastu nõue 06.09.2021 kui Riigikohus jättis tsiviilasjas nr 2-18-16352

kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2021 otsuse tühistamiseks menetlusse võtmata.

Seega tekkisid hagejal kostja kohtulahendist tuleneva nõude tasaarvestamise põhjused pärast

tsiviilasjas nr 2-18-16352 lõpplahendi jõustumist. Sinnamaani puudus hagejal teadmine, kas kostja

haginõuded leiavad kohtute poolt tunnustamist. Hageja edastas tasaarvestuse avalduse kostjale

11.10.2021. Hageja leiab, et sundtäitmine täiteasi nr 034/2021/2414 oli lubamatu, kuna hageja

tasaarvestas nõude 11.10.2021 tasaarvestuse avaldusega.

Hageja leiab lisaks, et sundtäitmise läbiviimine hageja suhtes oli vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja märgib, et kostja hagi alusel tehtud kohtuotsuse täitmise tagamiseks oli tsiviilasjas nr 2-18-

16352 seatud kohtulikud hüpoteegid hagejale kuuluvale neljale korteriomandile (xxx; xxx; xxx ja

xxx) ja kantud kohtu deposiiti hageja poolt 113 424 eurot. Sellele vaatamata taotles kostja

sundtäitmist hageja muu vara suhtes ning täitemenetluses rahuldati nõue hageja ettemaksu kontol

olevate rahaliste vahendite arvelt Maksu- ja Tolliametis ning SEB pangas. Kostja käsutuses oli

mingil hetkel kohtuotsusest tuleneva nõudega võrreldes 3-4 kordses väärtuses Tycoon OÜ rahalisi

vahendeid. Hageja märgib, et tsiviilasjas nr 2-20-1466 17.09.2021 määrusega keelas kohus hagi

tagamise abinõuna tsiviilasjas nr 2-18-16352 hageja poolt kohtu deposiitkontole kantud summa

113 424 eurot väljamaksmise kostjale ja Tallinnas xxx; xxx; xxx ja xxx korteriomanditele kostja

kasuks seatud hüpoteekide käsutamine ja hüpoteekide arvelt nõuete rahuldamise kuni tsiviilasjas nr

2-20-1466 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud täitma

17.09.2021 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-20-1466 ning jõustunud kohtuotsuse täitmine muu vara

arvelt oli keelatud. Hageja leiab, et kostja rikkus 17.09.2021 määrust tsiviilasjas nr 2-20-1466.

Hageja palub 11.10.2021 esitatud hagi ja 13.01.2022 esitatud täienduse kohaselt:

1.1

tuvastada täiteasja nr 034/2021/2414 menetluse lubamatus;

1.2

alternatiivselt tunnistada täiteasjas nr 034/2021/2414 toimunud sundtäitmine lubamatuks;

1.3

mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 8418 eurot (täitemenetluse kulu).

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi ei tunnista, vaidleb sellele vastu ja palub jätta hagi läbi vaatamata või

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leiab, et hagi õiguslikud alused on ebaselged ja valed. Kuna täitemenetlus on lõpetatud, siis

puudub hagejal õigus esitada hagi nii TMS § 221 lg 2 kui ka TsMS § 368 lg 2 alusel. Hageja poolt

sundtäitmise lubamatuse tuvastamise nõude puhul on tegemist hagi muutmisega, milleks ei ole

kostja ega kohtu nõusolekut. Kostja leiab, et sundtäitmise lubamatuse tuvastamise nõude esitamise

eeldused ei ole täidetud ning tuvastusnõue on perspektiivitu. Kostja leiab, et hagejal puudub

tuvastushuvi. Hageja palub tuvastada sundtäitmise lubamatus tulenevalt täitemenetluses toimunud

rikkumisest, mis ei ole omistatav kostjale vaid kohtutäiturile. Hageja on esitanud tsiviilasjas 2-21-

18260 kaebuse kohtutäituri tegevusele. Seega puudub hagejal tuvastusnõude esitamise jaoks

õiguskaitse vajadus, sest ta on juba kasutanud kohast õiguskaitsevahendit ning esitanud kaebuse

kohtutäituri tegevuse peale. Lisaks puudub hagejal kahju hüvitamise nõude esitamise tõttu hagejal

huvi eraldi sundtäitmise lubamatuse tuvastamise vastu, kuna ta on esitanud samadele asjaoludele

tuginedes kahju hüvitamise nõude. Seetõttu tuleks tuvastusnõue jätta läbi vaatamata.

Kostja leiab, et tuvastusnõue on õiguslikult perspektiivitu. Hageja on 11.10.2021 tasaarvestuses

kasutanud täpselt samu nõudeid, mis ta on esmakordselt esitanud kostja vastu 06.08.2019 ehk 2

aastat ja 1 kuud enne kohtulahendi jõustumist 06.09.2021. Hageja poolt tasaarvestuses kasutatud

nõuded esitas hageja kostjale esmakordselt tsiviilasjas nr 2-18-16352 06.08.2019 esitatud

vastuhagis, mida kohus keeldus menetlemast vastuhagina, mistõttu seda asuti menetlema eraldi

tsiviilasjas nr 2-20-1466. Tsiviilasjas 2-18-16352 ei esitanud hageja tasaarvestuslikku vastuväidet.

Kostja nõuded hageja vastu ei tekkinud tsiviilasjas 2-18-16352 otsuse jõustumisel, vaid hageja

poolsest lepingu rikkumisest, mis leidis aset 2018. Hageja väidetud vastunõuded põhinevad

väidetaval ebakvaliteetsel ehitustööl, mis tehti aastatel 2017 kuni 2018. Seega tekkis

tasaarvestusolukord 2018.aastal või hiljemalt 2019.aastal ehk enne kohtuotsuse jõustumist. Kostja

leiab, et sundtäitmine ei olnud ka vastuolus hea usu põhimõttega ning ei rikutud TMS §-is 53

tulenevat ülearestimise keeldu.

Kostja leiab, et ka kahju hüvitamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata, kuna hageja

taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kostja leiab, et nõude aluseks olevaid faktilisi

asjaolusid ei esine. Väide, et kostja rikkus tsiviilasjas nr2-20-1466 tehtud kohtumäärust, ei vasta

tõele. Kohus ei peatanud 17.09.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-1466 täitemenetlust ega

keelanud teha selles muid toiminguid. Samamoodi ei keelanud kohus kohtutäituril pöörata

sissenõuet hageja ettemaksukontol asuvale rahale. Sellele vaatamata väidab hageja, et tema õigus

esitada praeguses asjas menetletav hagi ja seega tema tuvastushuvi tuleneb sellest, et kostja on

eiranud ja rikkunud tsiviilasjas nr 2-20-1466 tehtud hagi tagamise määrust. See ei vasta tõele.

Seadus näeb ette igaühele õiguse nõuda jõustunud kohtuotsuse täitmist. Täitemenetluse algatamise

taotlemisega ja sissenõude täitmise hageja muu vara arvelt taotlemisega ei ole kostja rikkunud TMS-

i norme ega põhjustanud hagejale kahju. Kostjal puudus muu võimalus nõude rahuldamiseks kui

algatada täitemenetlus ja taotleda sundtäitmist. Kostja leiab, et hüvitisnõue on esitatud vale kostja

vastu. Väidetavate TMS-ist tulenevate nõuete rikkumise alusel saab hagejal olla nõue vaid

kohtutäituri vastu. Hageja oleks saanud täitemenetluse algatamise ära hoida, kui ta oleks koheselt

pärast otsuse jõustumist täitnud kostja nõude. Seega tekkis täitemenetluse kulu üksnes hagejast

endast tuleneva asjaolu tõttu. Tekkinud kahjul puudub põhjuslik seos kostja tegevusega.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kostja on palunud jätta 15.02.2022 ja 02.05.2022 vastustes hagi läbi vaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga

selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Eeltoodust tulenevalt

lahendab kohus käesolevas otsuses esmalt kostja taotluse jätta hagi läbi vaatamata.

Kostja leiab, et hageja on hagi muutnud, milleks ei ole kostja ega kohus nõusolekut andnud. Lisaks

on kostja palunud jätta tuvastusnõude läbi vaatamata, kuna leiab, et hagejal puudub põhjendatud

huvi eraldi tuvastusnõude esitamiseks.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi

täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni.

Hageja esitas TMS § 221 lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks käesolevas

tsiviilasjas 11.10.2021. Puudub vaidlus ning kohus on tuvastanud, et 21.10.2021 tegi kohtutäitur

vaidlusaluse täitemenetluse nr 034/2021/2414 lõpetamise otsuse, kuna nõue sai kohtutäituri

ametialase arveldusarve vahendusel täielikult täidetud (tl 60). Seega esitas hageja käesoleva hagi

enne täitemenetluse lõpetamist. Tallinna Ringkonnakohus on 23.10.2020 otsuse tsiviilasja nr 2-19-

8667 punktis 24 selgitanud, et kohtupraktikas on leitud, et kui kohtu menetluses on hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja kohtutäitur lõpetab menetluse kestel täitemenetluse, saab

hageja TsMS § 376 lg 4 p 3 järgi täpsustada hagi eset selliselt, et nõuab toimunud sundtäitmise

lubamatuse tuvastamist (Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-2498, punkt

7). Samuti on kohtupraktikas leitud, et sellises olukorras saab kohus siiski tunnistada sundtäitmise

lubamatuks ning samal ajal välja mõista sissenõudjalt põhjendamatu täitemenetlusega tekitatud

kahju (Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-4677).

13.01.2022 hagi täpsustuses palus hageja: 1. tuvastada täiteasja nr 034/2021/2414 menetluse

lubamatus; 2. alternatiivselt tunnistada täiteasjas nr 034/2021/2414 toimunud sundtäitmine

lubamatuks; 3. mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 8 418 eurot (täitemenetluse kulu).

Kohus märgib, et on 25.01.2022 määruses selgitanud, et vastavalt eelnevalt viidatud Tallinna

Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr 2-19-8667 ei ole sellisel juhul tegemist hagi muutmisega,

milleks ei ole vajalik kostja ega kohtu nõusolek. Kostja järjepidevad vastuväited hagi muutmise

osas on seega põhjendamatud.

Kohus märgib, et TsMS § 423 lg 2 kohaselt kohus võib, kuid ei pea jätma hagi läbi vaatamata kui

esinevad nimetatud sättes kirjeldatud asjaolud. Kohus leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole

põhjendatud hagi läbi vaatamata jätmine ei tuvastusnõuete ega kahjunõude osas, vaid lahendab

hageja nõuded sisuliselt, võttes arvesse, et nii Tallinna Ringkonnakohus on lahendis 2-19-8667 kui

ka Tartu Ringkonnakohus on lahendis tsiviilasjas nr 2-18-4677 kirjeldatud olukorras leidnud, et

võimalik on tunnistada sundtäitmine lubamatuks ja samal ajal mõista sissenõudjalt välja

põhjendamatu täitemenetlusega tekitatud kahju ehk menetleda nii tuvastus- kui sooritusnõuet samas

menetluses. Samuti on Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-31-10 lahendi punktis 19 märkinud, et

TsMS § 368 lg 1 järgse haginõude saab esitada ka koos TMS § 221 lg 1 järgse hagiga. Antud juhul

on hageja esitanud nii tuvastusnõude tuvastada läbiviidud täitemenetluse lubamatus (TsMS § 368

lg 1) kui ka alternatiivselt palunud tunnistada täitemenetlus lubamatuks (TMS § 221 lg 1). Kohus

peab põhjendatuks lahendada hageja kahju hüvitamise nõue sisuliselt. Riigikohus on määruse 3-2-

1-120-13 p-s 12 selgitanud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi,

mille esitamine on õiguslikult võimatu. Hageja kahjunõue pole õiguslikult võimatu.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotlused hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ja

lahendab asja sisuliselt.

4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti

5. Kohus on tuvastanud ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

Tsiviilasjas nr 2-18-16352 mõistis Tallinna Ringkonnakohus 07.04.2021 otsusega hagejalt

kostja kasuks välja 464 381,34 eurot. Otsus jõustus 06.09.2021 (tl 12-22). ;

-

06.09.2021 esitas kostja kohtutäiturile täitmisavalduse tsiviilasjas 2-18-16352 jõustunud

Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2021 otsuse alusel täitemenetluse alustamiseks.

Kohtutäituri poolt täiteasjas nr 034/2021/2414 hagejale antud vabatahtliku täitmise tähtaeg

lõppes tulemusteta 06.10.2021 (tl 5-6);

-

tsiviilasjas nr 2-18-16352 oli kohus 06.10.2020 määrusega rahuldanud hageja taotluse hagi

tagamise abinõu teistkordseks asendamiseks osaliselt ning seadis hageja taotlusel neljale

hageja korteriomandile (Tallinnas xxx; xxx; xxx ja xxx) kohtulikud hüpoteegid kokku

summas 578 899,23 eurot, tagastas vastavas ulatuses deposiiti tasutud summa hagejale ning

jättis 113 424 euro ulatuses deposiiti tasutud rahasumma kostja nõudeid tagama;

-

11.10.2021 esitas hageja kostjale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas kattuvas

ulatuses

tsiviilasjas

nr

2-18-16352

jõustunud

kohtuotsusest

tuleneva

hageja

tasumiskohustuse summas 464 381,34 eurot väidetava hageja põhinõudega kostja vastu

summas 1 699 080 eurot, mille tasumist nõuab hageja kostjalt tsiviilasjas nr 2-20-1466 (tl

10-11);

-

21.10.2021 tegi kohtutäitur täitemenetluses täiteasjas nr 034/2021/2414 lõpetamise otsuse,

kuna kostja nõue sai kohtutäituri ametialase arveldusarve vahendusel täielikult täidetud (tl

60, tl 69);

-

täitemenetluses täiteasjas nr 034/2021/2414 kujunes kohtutäituri tasuks 8 418 eurot (tl 69);

-

tsiviilasjas nr 2-20-1466 menetleb kohus hageja kahjunõuet kostja vastu;

-

tsiviilasjas nr 2-20-1466 tehtud 17.09.2021 hagi tagamise määrusega keelas kohus

tsiviilasjas nr 2-18-16352 hageja poolt kohtu deposiitkontole kantud summa 113 424 eurot

väljamaksmise kostjale ning Tallinnas xxx; xxx; xxx ja xxx korteriomanditele kostja kasuks

seatud hüpoteekide käsutamise ja hüpoteekide arvelt nõuete rahuldamise kuni tsiviilasjas 2-

20-1466 tehtava kohtuotsuse jõustumiseni (tl 23-25pöördel);

-

vaidlusaluses täitemenetluses 034/2021/2414 rahuldati kostja nõue Maksu- ja Tolliameti

ettemaksukontol asuvate vahendite arvelt ehk tsiviilasjas 2-18-16352 hagi tagamiseks ja

kohtuotsuse täitmiseks kohtu määratud vara täitemenetluse raames ei realiseeritud.

6. Hageja on sundtäitmise lubamatust põhistanud järgmiste väidetega: 1) ta on teinud

tasaarvestuse ja 2) sundtäitmine oli vastuolus hea usu põhimõttega, sest nõue oli tagatud, täitur

rikkus TMS § 53 ülearestimise keeldu, tsiviilasjas 2-20-1466 hagi tagamise määrusega oli keelatud

realiseerida kohtulikke hüpoteeke ja deposiiti ning kostja asus ignoreerima tsiviilasja nr 2-20-1466

menetluses tehtud hagi tagamise kohtumäärust.

7. Kohus märgib, et vaidlusaluses täitemenetluses oli täitedokumendiks 06.09.2021 jõustunud

Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2021 otsus tsiviilasjas 2-18-16352 ehk kohtulahend (TMS § 2 lg 1

p 1). TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221

lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud

üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

8. Hageja tugineb hagis sellele, et on esitanud kostjale tasaarvestusavalduse 11.10.2021 ehk

samal päeval, millal hageja esitas käesolevas asjas hagi. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16

punktis 23 leidnud, et TMS § 221 lg 1 kohaldamisel on määrav tasaarvestusolukorra tekkimise aeg,

mitte tasaarvestusavalduse tegemise aeg ehk tasaarvestusolukord peab olema tekkinud pärast

kohtulahendi jõustumist. Kostja leiab, et hageja on 11.10.2021 tasaarvestuses kasutanud täpselt

samu nõudeid, mis hageja on esmakordselt esitanud kostja vastu 06.08.2019 ehk 2 aastat ja 1 kuud

enne täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kohus märgib, et nimetatud asjaolu nähtub

tsiviilasjas nr 2-18-16352 esitatud vastuhagist (tl 45-53). Kohus leiab, et eelneva põhjal on ilmne,

et tasaarvestuse aluseks olevad faktilised elusündmused ei ole tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-18-

16352 kohtulahendi jõustumist, vaid oluliselt enne seda. Seega puudub hagejal tulenevalt TMS §

221 lg-st 2 võimalus tugineda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes sellele, et hageja on

11.10.2021 avaldusega kostja nõude tasaarvestanud.

9. Järgnevalt hindab kohus seda, kas sundtäitmine oli vastuolus hea usu põhimõttega.

10. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel

tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1

kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.

VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks

hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõtte

funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine

(vt Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16; vt ka 30. novembri

2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, p 25). Lepingust või seadusest tulenevate õiguste

teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu

põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus

käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (vt Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16).

11. Hageja on hagis välja toonud selle, et kostja nõude tagamiseks oli tsiviilasjas nr 2-18-16352

seatud kohtulikud hüpoteegid hagejale kuuluvale neljale korteriomandile (xxx; xxx; xxx ja xxx) ja

kantud kohtu deposiiti hageja poolt 113 424 eurot ning sellele vaatamata taotles kostja sundtäitmist

hageja muu vara suhtes. Hageja leiab, et vajalikud tagatised olid juba antud. Hageja on lisaks

märkinud, et hagi on esitatud põhjusel, et kostja asus ignoreerima tsiviilasja nr 2-20-1466

menetluses tehtud hagi tagamise kohtumäärust. Hageja leiab, et käesolevas tsiviilasjas tuleb hinnata

tsiviilasjas nr 2-18-16352 tehtud kohtuotsuse kui täitedokumendi täitmise õigust koosmõjus

tsiviilasjas nr 2-20-1466 tehtud hagi tagamise kohtumäärusega.

12. Kohus leiab, et kostja ei ole tsiviilasjas nr 2-20-1466 tehtud 17.09.2021 hagi tagamise

määrusest (mis keelas tsiviilasjas nr 2-18-16352 hagi tagamiseks seatud abinõude realiseerimist)

tulenevaid kohustusi rikkunud, kuivõrd vaidlus puudub, et vaidlusaluses täitemenetluses täiteasjas

nr 034/2021/2414 rahuldati kostja nõue Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol asuvate vahendite

arvelt ehk tsiviilasjas nr 2-18-16352 hagi tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks kohtu määratud vara

täitemenetluse raames ei realiseeritud. Samuti ei keelanud tsiviilasjas nr 2-20-1466 17.09.2021 hagi

tagamise määrus kostjal täitemenetluse avalduse esitamist ega peatatud käimasolevat täitemenetlust.

Kohus leiab, et vaatamata olukorrale, kus kohtuotsuse täitmine võis olla hagi tagamise korras

tagatud nii raha kui kinnisvaraga, oli kostjal kui sissenõudjal õigus pöörduda tsiviilasjas nr 2-18-

16352 otsusega välja mõistetud nõude sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kohtu hinnangul ei saa

täitemenetluse algatamise avalduse esitamist pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ega

seda kostjale ette heita olukorras, kus kostja nõuded olid väidetavalt hagi tagamise määrusega

tagatud. Täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamine on võlausaldaja õigus olukorras, kus

võlgnik täitedokumendist tulenevat kohustust vabatahtlikult ei täida. Puudub vaidlus, et hageja ei

täitnud täitedokumenti vabatahtlikult ka kohtutäituri poolt antud tähtaja jooksul.

13. Lisaks on hageja ette heitnud läbi viidud täitemenetluses seda, et rikuti TMS § 48 lg 1 p-i 5

ja TMS § 53 lg-t 1. TMS § 48 lg 1 p 5 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kirjaliku

dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmise vältimiseks vajaliku tagatise andmine. TMS § 53

lg 1 kohaselt arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja

täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole

võimalik.

14. Kohus märgib, et võlgnikul on täitemenetluse läbiviimisel õigus kaevata täituri otsuste ja

tegevuse peale TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras. Kohtupraktikas on selgitatud (vt nt

RKTsKM nr 3-2-1-42-08, p 16; 3-2-1-49-10), et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS

§ 221 lg 1) iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab

täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada

kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel,

s.o täitemenetluse korraldamisel. Seega puudutab kaebus eelkõige kohtutäituri tegevust

täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine jms)

tegemisel.

15. Kohus leiab, et hageja poolt välja toodud etteheited TMS § 48 lg 1 p 5 ja TMS § 53 lg 1

rikkumisele ei ole omistatavad kostjale kui võlausaldajale ega oma materiaalõigusliku vaidluse

iseloomu nõude üle, vaid see puudutab täitemenetluse läbiviimist kohtutäituri poolt. Puudub

vaidlus, et hageja on esitanud ka kaebuse kohtutäituri tegevusele, mida kohus menetleb tsiviilasjas

2-21-18260. Kohus ei saa neid etteheiteid käesoleva asja lahendamisel arvestada, kuivõrd tegemist

ei ole etteheidetega mis puudutaksid materiaalõiguslikku vaidlust võlgniku ja sissenõudja vahel ning

kohus võtab nimetatud väidete osas seisukoha tsiviilasja nr 2-21-18260 lahendamisel.

16. Hageja on lisaks viidanud enda 16.12.2021 hagi täpsustuses TsMS § 368 lg-le 2, kuid samas

ei ole hageja hagis ega selle täienduses TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud nõuet esitanud. TsMS § 368

lg 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib

sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist

tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada

täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on

menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja viide TsMS § 368 lg-

le 2 asjakohane.

17. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja kohtu hinnangul esile toonud asjaolusid, mille alusel

saaks tuvastada, et sundtäitmise läbiviimine vaidlusaluses täiteasjas nr 034/2021/2414 oli lubamatu.

Kohus jätab hageja nõude tuvastada sundtäitmise lubamatus, alternatiivselt sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamata.

18. Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude summas 8 418 eurot ehk nõude täitemenetluse

kulude hüvitamiseks. Muid aluseid või põhjendusi hageja enda kahjunõudes esile toonud ei ole.

Puudub vaidlus ning nõude rahalise täitmise aruandest nähtuvalt oli täiteasjas nr 034/2021/2414

kohtutäituri tasu 8 418 eurot (tl 69). Kuivõrd kohus jättis hageja nõude sundtäitmise lubamatuse

tuvastamiseks, alternatiivselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata, puudub alus

rahuldada hageja kahjunõuet. Puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju

vahel (VÕS § 127 lg 4). Samuti leidis kohus eelnevalt, et kostjale ei saa ette heita tsiviilasjas nr 2-

20-1466 tehtud 17.09.2021 hagi tagamise määruse rikkumist, millele hageja tuginenud on. Kohtu

hinnangul on hageja nõue suunatud pigem täitemenetluses tehtud täituri toimingute õigusvastasuse

tuvastamisele, milline nõue tuleb esitada kaebemenetluse korras TMS § 217 alusel või

kahjuhüvitamise nõudena KTS § 9 lg 1, RvastS § 7 lg 4 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, kuivõrd

hageja väidab, et täitemenetluses toime pandud rikkumiste tõttu on talle tekkinud kahju. Seega jätab

kohus hageja kahjunõude rahuldamata.

19. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi tervikuna rahuldamata. Asja lahendamisel ei ole tähtsust

poolte väidetel, millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

21. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni

kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise

erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus

kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on mõistlik menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul

pärast lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Sacik-Korn

kohtunik