3-22-200/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2022, Tartu Haldusasja number 3-22-200 Haldusasi Deniss Bodnja kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 160 000 eurot väljamõistmiseks Menetluse alus ringkonnakohtus Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Deniss Bodnja Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Deniss Bodnja määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kinnipeetav Deniss Bodnja esitas 19. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 160 000 eurot väljamõistmiseks. Kaebajale tekitati mittevaralist kahju perearsti ja pereõe tegevusega kaebaja kartserisse paigutamisel ja seal hoidmisel. Kuigi kaebajal on seljaprobleemid, leidsid meditsiinitöötajad, et ta võib kartseris viibida madratsita ning külmal pinnal. Neuroloog soovitas teha harjutusi matil, kuid perearst matti ette ei näe. Kartseris olles ei osutatud kaebajale meditsiiniabi, samuti pole võimaldatud neuroloogi vastuvõttu. Kaebaja esitas vanglale kaks kahju hüvitamise taotlust, mida ei vaadatud õigusvastaselt läbi. Kaebaja taotleb kaebuse esitamisel enda riigilõivu tasumise kohutusest vabastamist. 2. Tartu Halduskohus tagastas 28. veebruari 2022. a määrusega D. Bodnja kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2).

2 Halduskohus leidis, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saa läbituks lugeda ja kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Vangla tagastas kaebaja kahjunõuded nr 6-16/279-1 ja nr 6-16/281-1, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks kahjunõuetes puudusi ega esitanud nende eestikeelset tõlget. Vangla on veendumusel, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt. Kaebaja on läbinud eesti keele kursuse B1 tasemel positiivse tulemusega. Kaebaja keeleoskustaset arvestades peaks ta suutma oma mõtteid eesti keeles kirjalikult väljendada sellisel tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab see, et kaebaja on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi, mille sisu on arusaadav. Nimetatud pöördumistest nähtuvalt on kaebaja keeleoskustase selline, mis võimaldab tal esitada piisavate põhjendustega ja raskusteta mõistetavaid pöördumisi. Kaebajal ei saa olla takistusi lihtsas eesti keeles kahjunõude koostamisel. Vangla tagastas kahjunõuded õiguspäraselt, sest kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne kahjunõue. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jääb riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata. 3. D. Bodnja esitas Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et erinevaid pöördumisi aitasid koostada teised kinnipeetavad, kuna kaebaja tegelikult ei oska eesti keelt. Eesti keele B1 taseme eksami kirjutas kaebaja maha, et saada eksami eest raha. Vangla keeldus tõlkimast ja seda võimalust isegi selgitamast. Kaebaja selgitas kontaktisikutele, et ei oska eesti keelt vajalikul määral. Kaebaja palub võtta kaebus menetlusse ja lugeda kohtueelne menetlus läbituks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 5. Halduskohus asus seisukohale, et kahjunõuete osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Viru Vangla tagastas õiguspäraselt kaebaja kahjunõuded, kuna nendes esines puudusi, mida kaebaja ei kõrvaldanud, s.t ei esitanud kahjunõudeid eesti keeles. Määruskaebuse kohaselt ei oska kaebaja eesti keelt ning vangla keeldus kahjunõuete tõlkimisest. 6. Viru Vangla kinnitusel on kaebaja läbinud eesti keele B1 taseme kursuse ja sooritanud eksami positiivsele tulemusele. Mõistetav on, et kui inimene läbib B1 taseme keelekursuse ja sooritab eksami positiivsele tulemusele, siis ta oskab mingil määral õpitud keelt. Eesti keele oskust kinnitavad kaebaja poolt vanglale esitatud eestikeelsed pöördumised, mis on olnud vangla jaoks arusaadava sisuga. Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla kaebaja väide, et ta kirjutas eksami raha saamise eesmärgil maha. Eesti keele kursuse ja eksami läbimise järgselt pidi kaebaja arvestama sellega, et vangla võib edaspidi nõuda võõrkeelsete pöördumiste esitamist eesti keeles. 7. Kaebajale on teada, et Eesti riigiasutustes, s.h vanglates on haldusmenetluse keeleks eesti keel ning pöördumised tuleb esitada eesti keeles. Viru Vangla märkis 14. veebruari 2022. a vastuses nr 1-8/30512-10 halduskohtu kohtunõudele, et kaebaja on viimastel kuudel esitanud vanglale ligi 80 eestikeelset pöördumist ning ametnike hinnangul on D. Bodnja võimeline suhtlema eesti keeles ja ennast arusaadavalt väljendama. Seega ei saa nõustuda väitega, et kaebaja ei oska eesti keelt piisavalt, et esitada vanglale kahjunõudeid eesti keeles. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millised takistused esinevad kaebajal kõigi pöördumiste esitamiseks eesti keeles. Kaebaja ei ole kohtule ka selgitanud, millest oleneb vanglale eestivõi venekeelse kahjunõude esitamine. 8. Määruskaebuse kohaselt on kaebaja aru saanud, et tal on võimalus lasta võõrkeelsed pöördumised tõlkida eesti keelde ka enda vahendite arvelt nagu näeb ette vangla sisekorraeeskirja § 491. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vajadus lasta kaebaja esitatud võõrkeelsete kahjunõuete tõlke eest tasuda vanglal, kuna kaebaja eesti keele oskus on piisav

3 eestikeelsete kahjunõuete esitamiseks ning tal esineb võimalus tasuda tõlketeenuse eest enda vahendite arvelt. 9. Eeltoodud asjaolusid arvestades, jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2022. a määruse peale rahuldamata ning halduskohtu määruse kaebuse tagastamise ja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)