2-19-10498/69 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-10498

Kohtuasi

X

avaldus

alaealise

lapsega

suhtlemise

korra

muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2021 määrus (avalduse läbi

vaatamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Aleksei Forstiman

Puudutatud isikud:

Y (isikukood XXXXXXXX), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa

C (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Andrei Tšerednik

Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu;

registrikood 75016013)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.11.2021 määrus menetluskulude jaotuse osas.

Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus lõppjärelduses muutmata, kuid muuta selle

põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus Harju Maakohtu 25.11.2021 määruse resolutsiooni p 2

vaidlustamise osas läbi vaatamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja

arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti

Vabariigi kanda.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

2-19-10498

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X (avaldaja, lapse isa) esitas 12.07.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta

Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kindlaks määratud lapsega

suhtlemise korda.

Harju Maakohtu 19.04.2021 kohtumäärusega avaldus rahuldati. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 14.09.2021 kohtumäärusega maakohtu 19.04.2021 kohtumääruse ning saatis tsiviilasja

tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks.

Maakohus palus 12.10.2021 kirjas lapse isal teatada, kas ta jääb avalduse juurde muuta

18.10.2018 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi lapsega suhtlemise osas või soovib

lepitusmenetluse läbiviimist. Avaldaja teatas 05.11.2021, et tingituna lapse ema käitumisest on

vajalik algatada lepitusmenetlus 18.10.2018 määruse täitmiseks. Avaldaja esitas 22.11.2021

kohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus jättis 25.11.2021 määrusega avalduse lapsega suhtlemise korra muutmiseks läbi

vaatamata (p 1), määras anda lapse isa 22.11.2021 täpsustatud avaldus lepitusmenetluse

läbiviimiseks menetlemiseks lepitusmenetlusena tsiviilasja nr 2-18-12324 raames (p 2) ning

jättis menetluskulud, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti

Vabariigi kanda, avaldaja kanda (p 3). Määrust põhjendas maakohus kokkuvõtlikult järgmiselt.

4.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 järgi võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita

asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kuivõrd avaldaja täpsustas enda esitatud avaldust ja suhtluskorra muutmise asemel soovib

lepitusmenetluse läbiviimist, jätab kohus avaldaja avalduse suhtlemise korra muutmiseks läbi

vaatamata. 22.11.2021 kohtule esitatud avaldus tuleb anda menetlemiseks lepitusmenetlusena

tsiviilasja nr 2-18-12324 raames.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja menetlust

jätkata. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Maakohtu menetluslik otsustus jätkata lepitusmenetlust tsiviilasja nr 2-18-12324 raames ja

jätta käesolevas asjas avaldus läbi vaatamata, on alusetu. Ehkki menetluse käigus muutus

avalduse ese ja avaldaja täiendas faktilisi asjaolusid, tuleb seda käsitleda avalduse muutmisena

TsMS § 376 mõttes, mis on lubatav. Maakohus pidi jätkama menetlust käesoleva asja raames.

2-19-10498

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja kaebusele

vastamiseks.

6.1. Puudutatud isik C (lapse ema) vaidles kaebusele vastu. Avaldaja muutis kardinaalselt

esialgset avaldust, mille muutmisega lapse ema ei nõustu. Esialgsest avaldusest on avaldaja

loobunud. Lepitusmenetluse läbiviimiseks on olemas nõuetekohane tsiviilasi nr 2-18-12324,

mille raames saab menetlust jätkata. Üheaegselt mõlemat (esialgset ja muudetud) avaldust

menetleda ei ole võimalik.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Vastuseks ringkonnakohtu täpsustavale kirjale märkis avaldaja, et kaebuse eesmärgiks on

tühistada maakohtu alusetu määrus ja menetluskulude jaotus ning jätkata lepitusmenetluse

avalduse lahendamist käesolevas tsiviilasjas. Avalduse läbi vaatamata jätmine ilma avaldaja

vastava taotluseta või seadusest tuleneva aluseta ei ole seaduslik.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2

alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue

määruse, millega jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avalduse läbi vaatamata

jätmise osas jääb maakohtu määrus lõppjärelduses muutmata, kuid ringkonnakohus muudab

määruse põhjendusi. Määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamise osas tuleb kaebus jätta aga läbi

vaatamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse

saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis

maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et

kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab

ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Seaduses ei ole sätestatud

võimalust esitada määruskaebust korraldusliku määruse peale, millega maakohus otsustab

menetluses esitatud uue avalduse menetlemise eraldiseisvas tsiviilasjas vastavalt kohtu

tööjaotusplaanile. Analoogselt TsMS §-s 375 sätestatule on tegemist kohtu vaidlustamatu

diskretsiooniotsusega. Seega on maakohus selles osas määruskaebuse ebaõigesti menetlusse

võtnud ja ringkonnakohtul puudub alus selle läbivaatamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus

avaldaja kaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel osaliselt läbi vaatamata.

Määruskaebuse põhilise etteheite kohaselt puudus maakohtul seaduslik alus avalduse läbi

vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Ehkki sellist alust ei tulene

maakohtu viidatud TsMS § 423 lg-st 3, võib kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477

lg-ga 1 jätta avalduse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et avaldus ei ole esitatud avaldaja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset

või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul on tegemist

sellise olukorraga, kus avaldaja taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Muudetud

avalduse kohaselt ei soovi avaldaja enam suhtlemise korra muutmist, vaid lepitusmenetluse

läbiviimist. Sisuliselt soovis avaldaja aga algusest peale lahendust, mis on saavutatav üksnes

lepitusmenetlusega. Maakohus määras, et avaldaja muudetud avaldus tuleb anda menetlemiseks

tsiviilasja nr 2-18-12324 raames. Seega on tegemist olukorraga, kus lepitusmenetluse aluseks

olevate asjaolude alusel on menetluses kaks tsiviilasja. Ka juhul kui lepitusmenetlus

ebaõnnestub, ei ole võimalik seda menetleda käesoleva asja raames. Nimelt määrab

2-19-10498

TsMS § 563 lg 7 p 2 kohaselt kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel, millises

ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust. Seega saab maakohus lepitusmenetluse

ebaõnnestumisel tsiviilasjas nr 2-18-12324 tegeleda ka suhtlemise korra muutmisega.

Samaaegselt mõlemat (nii avaldaja esialgset kui muudetud) avaldust paralleelsetes menetlustes

menetleda ei ole seega võimalik ning kujunenud olukorras tuleb esialgne avaldus lapsega

suhtlemise korra muutmiseks jätta läbi vaatamata.

Maakohus leidis, et avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud (v.a lapsele

riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) TsMS § 168 lg 2 kohaselt jätta avaldaja kanda.

Kolleegiumi hinnangul ei ole see praeguses asjas põhjendatud. Hagita menetluse põhimõtteid

arvestades oleks maakohus juba avalduse esitamise järgselt pidanud juhtima tähelepanu sellele,

et vajalik oleks läbi viia lepitusmenetlus. Üksnes asjaolu, et avaldaja on pärast kohtu selgitusi

menetluse käigus avaldust muutnud ja asunud taotlema lepitusmenetluse läbiviimist, ei anna

asja sisu ja menetluse käiku arvesse võttes alust jätta kõiki menetluskulusid avaldaja kanda.

Ehkki TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus

jätab avalduse läbi vaatamata, saab praegusel juhul kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4, mille

kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Kuna hagita asja menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele,

saab TsMS § 162 lg-t 4 kohaldada § 477 lg 1 järgi ka hagita menetluses. Eelmärgitud

põhjendustel leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 ja § 477 lg 1 alusel

jätta menetlusosaliste endi kanda.

Samal viisil tuleb TsMS § 162 lg 4 ja § 171 lg 1 alusel jaotada ka määruskaebemenetluse

kulud. Kokkuvõttes kannavad kõik menetlusosalised ise oma kulud, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 kolmandast

lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

Võrreldes kohtu 21.01.2022 kirjaga on muutunud kohtukoosseis. Seoses kohtunik Gaida

Kivinurme emeriteerumisega asendas teda määruskaebuse lahendamisel kohtunik Imbi Sidok-

Toomsalu. Kohus vaatas kaebuse kirjalikus menetluses läbi algusest peale.

TsMS § 427 ja § 643 lg 4 koosmõjus §-ga 659 võimaldavad esitada käesoleva määruse

peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Imbi Sidok-Toomsalu