3-22-605/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-605

Haldusasi

Politsei-

ja

Piirivalveameti

taotlus

X

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EL

Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud

esindaja v.adv Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. mai 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X menetlusabi taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimise kulude

kandmisest vabastamiseks.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. mai 2022. a määrus

haldusasjas nr 3-22-605 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida prefektuuri piirivalvebüroo Narva piiripunkti saabus 16.06.2021 Venemaa

Föderatsioonist jalgsi Kasahstani Vabariigi kodanik X (sünd. XX.XX.XXXX Usbekistanis).

Isik tuvastati Kasahstani Vabariigi rahvuspassi nr XXXXXXXXXX ja isikutunnistuse nr

XXXXXXX alusel. Isikul puudus Eestisse saabumisel kehtiv viisa ning ta palus piirile saabudes

koheselt rahvusvahelist kaitset. X peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse

(VRKS) § 361 lg 1, lg 2 p-de 4 ja 7, § 361 lg 21, § 362 lg 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidu

seaduse (VSS) § 68 p 8 alusel kuni 48 tunniks kinni ning paigutati Narva arestimajja.

2. Tartu

Halduskohus

lubas

18.06.2021

määrusega

PPA-l

paigutada

X

kinnipidamiskeskusesse kuni 30.06.2021. Tallinna Halduskohus pikendas 30.06.2021

3-22-605

2(5)

määrusega puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses viibimise tähtaega kuni 30.10.2021 ning

28.10.2021 määrusega kuni 27.02.2022.

3. PPA lükkas 26.11.2021 otsusega nr 7002110042-1 X rahvusvahelise kaitse taotluse

tagasi, kohustas teda Eestist lahkuma ja seadis talle sissesõidukeelu. X vaidlustas selle otsuse

halduskohtus (haldusasi nr 3-21-2906).

4. Tallinna Halduskohus pikendas 25.02.2022 määrusega X kinnipidamiskeskuses viibimise

tähtaega kuni 25.06.2022.

5. Tallinna Halduskohus jättis 08.03.2022 otsusega asjas nr 3-21-2906 X kaebuse PPA

26.11.2021 otsuse peale rahuldamata. PPA pidas isiku samal päeval VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1

ning § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.03.2022 määrusega

PPA taotluse isiku VSS § 23 lg 1, § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks ja kinnipidamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 29.04.2022 määrusega X

määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Tallinna Halduskohus rahuldas

22.03.2022 määrusega nr 3-21-2906 X esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning keelas PPA-

l 26.11.2021 otsuse nr 7002110042-1 resolutsiooni p 3 (lahkumisettekirjutus) sunniviisilise

täitmise kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus teeb haldusasjas

nr 3-21-2906 otsuse 15.06.2022.

6. PPA esitas 03.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra VSS § 15 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel. Isiku

sõrmejälgedele saadi vasted Norrast, Šveitsist, Taanist, Saksamaalt, Rootsist ja Soomest, kus

isik on enda sõnul taotlenud rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnul elavad tema lähisugulased

Rootsis ja Hispaanias ning tema soov on liikuda Eestist edasi Rootsi või Hispaaniasse. Isik on

enda sõnade kohaselt enne Eestisse saabumist taotlenud tulutult rahvusvahelist kaitset

Austraalialt, Hispaanialt ja Ameerika Ühendriikidelt. Venemaale saabus ta eesmärgiga jõuda

ükskõik millisesse Euroopa riiki. Eestisse isik jääda ei soovi.

Saksamaalt ja Soomest saadud vastuste kohaselt viibis isik Saksamaal seadusliku aluseta

25.06.2014‒29.07.2014, taotles rahvusvahelist kaitset ja lahkus 20.10.2015. Isik saabus Soome

2015. a-l, kust ta saadeti tagasi Saksamaale 21.01.2016. Isik lahkus Saksamaalt 09.05.2021.

Rootsist saadud vastuse kohaselt on isik omanud Saksamaa elamisluba. PPA ei ole veel saanud

vastuseid Šveitsist ja Norrast.

Isiku puhul esineb põgenemise oht. Isik on varasemalt korduvalt taotlenud rahvusvahelist

kaitset ning loata lahkunud mitmetest liikmesriikidest enne menetluses lõpliku otsuse tegemist

või rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastustavale liikmesriigile üleandmist.

PPA-le teadaolevalt on isik kuues Euroopa riigis taotlenud rahvusvahelist kaitset, teda ei ole

varasemalt taotluse esitamisel kinni peetud. Rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud vaid

selleks, et isikut kinni ei peetaks ja ta saaks lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Isikul on

sugulased teistes liikmesriikides ja ta väitis algselt ise, et ei soovi Eestisse jääda. Päringute

vastuste ja isiku ütluste pinnalt nähtub käitumismuster, kus isik püüab soovitud riigist

rahvusvahelist

kaitset

taotleda

ja

ootamata

menetluse

tulemusi

liigub

teistesse

liikmesriikidesse. Eestist lahkumise tõenäosust suurendab asjaolu, et isikul puuduvad Eestiga

sotsiaalsed, majanduslikud ja isiklikud sidemed ning ta on avaldanud soovi minna Rootsis või

Hispaanias elavate sugulaste juurde. Isik on ka keeldunud osalemast rahvusvahelise kaitse

taotluse tagasilükkamise otsuse selgitaval vestlusel ja teistel menetlustoimingutel. Isik ei ole

koostööaldis. Seega esineb oht, et vabaduses viibides võib isik lahkuda talle sobivasse

liikmesriiki ning ei pruugi väljasaatmise lõpuni olla PPA-le kättesaadav. Põgenemise ohu tõttu

ei ole leebemaid järelevalvemeetmeid võimalik isiku suhtes kohaldada.

3-22-605

3(5)

7. X selgitas koos esindajaga 09.05.2022 kohtuistungil, et ta on kokku viibinud

kinnipidamiskeskuses juba 11 kuud. Isiku suhtes võiks olla võimalik kohaldada analoogia

korras elektroonilist valvet või kautsjoni maksmist. Isiku jätkuval kinnipidamisel peavad ka

asjaolud muutuma kaalukamaks, mistõttu on PPA taotlus ebapiisavalt põhjendatud. Isik võib

elada rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 11.05.2022 määrusega PPA taotluse osaliselt ning

andis loa X kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni,

kuid mitte kauemaks kui 08.09.2022 (k.a).

Halduskohus küll keelas 22.03.2022 määrusega nr 3-21-2906 X väljasaatmise, kuid ei

säilitanud isikule rahvusvahelise kaitse taotleja staatust. Seega ei ole isikul võimalik viibida

vabaduses ka rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses.

Halduskohus nõustus Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2022 määruse põhjendustega. Kuigi

isiku väljasaatmine ei ole kuni haldusasjas nr 3-21-2906 kohtulahendi jõustumiseni võimalik,

ei ole põgenemisoht ära langenud ega väljasaatmine perspektiivitu. Isiku jätkuval

kinnipidamisel tuleb isikule tekkivat üha intensiivsemat riivet kaaluda vabaduse võtmise

põhjuste kaalukusega. Olukorras, kus isiku kinnipidamise kaalutlused on juba esmases taotluses

väga kaalukad, ei pea PPA neid igas järgnevas taotluses täiendama ning asjas ei pea lisanduma

uusi kaalukaid põhjuseid isiku kinnipidamiseks. VSS alusel pikemaks kui 6 kuuks

kinnipidamisel tuleb taotlust täiendavalt põhjendada. Isikust lähtuv põgenemisoht on siiani

piisav, et lugeda isiku jätkuvat kinnipidamist VSS alusel lubatuks. Isiku selgitused istungil ei

veennud kohut, et isik ei asu vabaduses oma varasemat tegutsemismustrit – s.o riigist lahkumine

ilma lõpplahendust ära ootamata – kordama. Arvestades kohtuasjas nr 3-21-2906 seatud

menetluslikke tähtaegu, on võimalik, et kohtuasi leiab lähiajal lahenduse ning isiku

kinnipidamine ei muutu ülemäära pikaks.

Istungil välja pakutud lahendused, et kohus kohaldaks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

analoogia korras isiku suhtes elektroonilist valvet või kautsjoni maksmist (isiku mainitud

deposiit), ei ole võimalikud. VSS § 15 lg-d 1 ja 2 seovad kinnipidamise lubatavuse samas

seaduses sätestatud järelevalvemeetmetega, millest ükski (vt VSS § 10 lg 2) isiku soovitut ei

sätesta.

Isiku jätkuval kinnipidamisel tuleb arvestada VSS § 25 lg-s 2 sätestatut.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X palub 26.05.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 11.05.2022 määrus

ning jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

VSS § 68 p-s 9 sätestatud asjaolud ei ole piisavad põgenemisohu kindlaksmääramiseks. Asjaolu,

et isik on korduvalt ületanud riikide piire, ei anna alust arvata, et tema puhul esineb automaatselt

põgenemise oht. Halduskohus ei ole isikuga seotud asjaolusid piisavalt kaalunud. Argument, et

olukord ei ole muutunud, ei pruugi olla kinnipidamise pikendamiseks piisav (Riigikohtu lahend

nr 3-17-792, p 18.3). Kinnipidamise pikendamise taotlemisel ei ole PPA selgitanud, milliseid

toiminguid vahepealsel ajal asjaolude väljaselgitamiseks on tehtud. Halduskohus ei ole

põhjendanud, et kaebajast lähtuv põgenemisoht on siiani piisav selleks, et lugeda jätkuv

kinnipidamine VSS alusel lubatuks. Kohus ei ole arvestanud isiku kohtuistungil antud

selgitustega. Kinnipidamistähtaja pikendamiseks ei anna alust kohtu arvamus, et haldusasi nr

3-21-2906 võib saada lähiajal lahenduse. Isiku puhul võiks olla humaanseks alternatiiviks

elektroonilise valve kasutamine või kautsjoni maksmine. Isikul on piisavalt rahalisi vahendeid

3-22-605

4(5)

endale eluaseme üürimiseks, kus elades saaks kohaldada elektroonilist valvet. Kautsjoni summa

oleks isikule suur raha ning mõjuv argument mitte põgenemiseks. Vabaduses viibides ei

hoiduks isik väljasaatmisest kõrvale. Puudutatud isik palub vabastada end tõlgete kulude

kandmisest.

10. PPA palub 03.06.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohus ei ole põgenemisohu osas teinud automaatset järeldust. Kui isik läheb teise

liikmesriiki ajal, mil tal on esimeses liikmesriigis menetlus pooleli, siis näitab see, et isikut ei

saa usaldada, et ta oleks menetlustoimingute ajal (sh kohtumenetluses ärakuulamiseks) või

isikule ebasoodsa otsuse korral väljasaatmiseks kättesaadav. Isiku käitumises on tekkinud

muster.

Kinnipidamistähtaja pikendamise vajadust on põhjendatud. Puudutatud isik on VSS ja VRKS

kinnipidamise alused omavahel segamini ajanud. VSS § 15 lg 2 p-d 1‒3 ei käsitle kinnipidamist

menetlustoimingute läbiviimiseks. Vastustaja peab tagama, et seadusliku alusta riigis viibiv

välismaalane täidaks lahkumiskohustuse. Isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA märgib, et

vähene koostöövalmidus esines ka kinnipidamise ajal. Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et

PPA on teinud 26.11.2021 otsuse isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise kohta

ning halduskohus jättis 08.03.2022 otsusega haldusajas nr 3-21-2906 isiku kaebuse

rahuldamata. Kuigi isiku staatus on muutunud, ei ole põgenemisoht sellega ära langenud.

Rahasumma tasumine ei tagaks isiku kättesaadavust väljasaatmiseks. Kuigi isiku

kinnipidamiskeskuse isiklikul arvel on rahalisi vahendeid, ei tagaks korteri üürimine isiku

kättesaadavust väljasaatmiseks. Samuti ei pruugi olla raha piisavalt kohtumenetluse lõpuni.

VSS ja VRKS alusel kinnipidamise osas pole loodud erandeid kautsjoni või elektroonilise valve

kohaldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks

jääb rahuldamata. Isikul on määruskaebemenetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja,

kelle ülesandeks on ka kohtulahendi sisu selgitamine esindatavale vene keeles. Samuti eeldab

menetlusabi andmine, et isiku majanduslik seis ei võimalda tal menetluskulusid tasuda või ta

suudab neid tasuda üksnes osaliselt (HKMS § 111 lg 1). Tallinna Ringkonnakohus tõi praeguses

asjas 29.04.2022 tehtud määruses välja, et Tallinna Halduskohtu 24.01.2022 määrusest

haldusasjas nr 3-21-2906 (p-d 3‒4) nähtuvalt on X kinnipidamiskeskuse isikukontol seisuga

21.01.2022 5700 USD ning 3550,18 RUB. X ei ole ka koos praeguse määruskaebusega esitanud

kohtule andmeid, millest saaks järeldada tema majandusliku seisundi muutumist ulatuses, mis

ei võimalda tal kanda kohtulahendi tõlkimisega kaasnevat kulu.

12. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu 11.05.2022

määruse tühistamiseks. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus

HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid täiel määral korrata.

13. PPA ja halduskohus on isiku kinnipidamise pikendamisel tuginenud VSS § 15 lg 2 p-le 1,

mille kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb

välismaalase põgenemise oht.

14. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt hinnanud X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise

õiguspärasust praeguses asjas 29.04.2022 tehtud määruses, milles oli seisukohal, et VSS § 15

lg 2 p 1 kohaldamise eeldused on täidetud ja tõi välja konkreetsed põgenemise ohule (VSS § 68

p 9) viitavad isikuga seotud asjaolud. Põgenemisohtu on ringkonnakohus jaatanud ka

3-22-605

5(5)

07.04.2022 määruses nr 3-21-1340, kus kohus kontrollis isiku VRKS alusel kinnipidamise

õiguspärasust. Isik on varem korduvalt lahkunud teistest riikidest enne rahvusvahelise kaitse

menetluse lõppemist lõpplahendit ära ootamata. Selline käitumine viitab põgenemisohule VSS

§ 68 p 9 mõttes. Põgenemisohtu ei vähenda asjaolu, et isikul on raha elamiskulude katteks ega

isiku kinnitus, et ta ei hoiduks vabaduses viibides väljasaatmisest kõrvale. Eestist lahkumise

tõenäosust suurendab asjaolu, et isikul puuduvad Eestiga sotsiaalsed, majanduslikud ja

isiklikud sidemed, samuti asjaolu, et PPA lükkas isiku rahvusvahelise kaitse saamise taotluse

26.11.2021 otsusega tagasi ja halduskohus jättis tema kaebuse rahuldamata.

15. Vaidlustatud määrusega pikendas Tallinna Halduskohus X kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui

08.09.2022 (k.a). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole X kinnipidamiskeskuses kinnipidamisega

seonduvad asjaolud vahepealsel ajal sisuliselt muutunud. Kuigi isiku väljasaatmine ei ole

halduskohtu 22.03.2022 määrusest haldusasjas nr 3-21-2906 tulenevalt kuni lõpplahendi

jõustumiseni samas asjas võimalik, ei ole põgenemisoht ära langenud ega väljasaatmine

muutunud perspektiivituks. Puudutatud isik ei ole toonud esile seda seisukohta ümberlükkavaid

väiteid. Arvestades isiku senist käitumismustrit (s.o riigist lahkumine ilma rahvusvahelise

kaitse menetluse lõpplahendust ära ootamata), ei ole eluliselt usutav, et isik käituks praeguses

väljasaatmismenetluses varasemast teisiti ning tagaks enda kättesaadavuse lahkumiskohustuse

täitmiseks.

16. Isiku varasem käitumine lubab järeldada, et leebemad järelevalvemeetmed ei kõrvalda

isikust lähtuvat põgenemise ohtu. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed

ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Põgenemise ohu

tuvastamisel on isiku kinnipidamiskeskuses hoidmine proportsionaalne meede taotletava

eesmärgi

suhtes

(s.o

tagada

isiku

kättesaadavus

väljasaatmise

korraldamiseks).

Määruskaebuses ei ole toodud välja konkreetseid asjaolusid (nt tervise või turvalisuse

kaalutlused), miks tuleks X jätkuv kinnipidamine hinnata ebaproportsionaalseks. Kinnipidamist

ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks üksnes selle kestuse tõttu. VSS § 25 lg-s 1 sätestatud

kuuekuulist tähtaega ei ole ületatud, sest VSS § 25 lg 3 kohaselt ei arvestata selle hulka VRKS

alusel toimunud kinnipidamist.

17. Halduskohus on õigesti selgitanud, et analoogia korras elektroonilise valve või kautsjoni

maksmise kohaldamine ei ole õiguslikult võimalik. Põgenemisohu vältimiseks kohaldatavad

järelevalvemeetmed on sätestatud VSS § 10 lg-s 2. Viidatud säte ei nimeta võimalust kohaldada

järelevalvemeetmena puudutatud isiku soovitud elektroonilist valvet või kautsjoni maksmist.

Elektrooniline valve (karistusseadustiku §-d 691, 751; KrMS § 1371) ja kautsjon (KrMS § 135)

on eelkõige vahistamise või vangistuse asendamiseks kasutatavad tõkendid, mis ei ole

analoogia korras ülekantavad haldusõigusesse.

18. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.05.2022

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)