2-20-9254/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-9254

Kohtuasi

X (X) hagi AS-i Postimees Grupp vastu mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X 20.04.2022 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), määratud

esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev

Kostja AS Postimees Grupp (registrikood 10184643),

esindajad vandeadvokaadid Maarja Pild ja Karmen Turk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X Harju Maakohtu 31.03.2022 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest.

2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta X kanda.

3. Teatada kostjale apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest käesoleva

määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Asjaolud ja hageja nõue

1. X (hageja) esitas 26.06.2020 Harju Maakohtule hagi AS-i Postimees Grupp (kostja) vastu

(hagi täpsustatud 22.10.2020). Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis

kohtu õiglasel äranägemisel ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja aktsiaseltsi Kanal 2 (Kanal 2) õigusjärglane. Kanal 2

veebilehel ilmus XX.XX.XXXX telesaade „XXX“, mis rääkis hageja kuritegudest ja talle

mõistetud karistusest. Saade sisaldas intervjuud Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhiga, kus

viimane avaldas järgmist: „Julgeks väita, et need kuriteod, mille eest X on süüdi mõistetud, ei

ole ainukesed tema hingel. Kindlasti on tal neid veel ja kindlasti on neid ka raskeid kuritegusid

veel“. Viidatud saatelõigus avaldas kanal andmed selle kohta, et hageja oli toime pannud veel

kuritegusid peale nende, mille eest ta kandis karistust. Tegemist oli ebaõige faktiväitega, mis

kahjustas hageja mainet. Telesaade oli kättesaadav internetis al XX.XX.XXXX kuni hagi

esitamiseni. Täpsustatud hagi esitamise seisuga oli saade kustutatud. Nõue polnud aegunud.

Hageja sai teada saate veebis avaldamisest paar kuud enne hagi esitamist.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Poolte vahel oli olemas sama eseme kohta samal alusel tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

14.12.2015 otsus tsiviilasjas nr 2-13-19714.

Vaidlusaluse väite avaldamine ei olnud õigusvastane, sest kostja täitis talle lasunud

kontrollkohustust. Vaidlusalune väide tugines Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juhi

avaldusele. Ajakirjandus ei saanud vastutada ametliku allika poolt väljaöeldu eest. Andmete

avaldamine polnud õigusvastane ka sellepärast, et see kajastas sõna-sõnalt kolmanda isiku

tsitaati. Tegemist ei olnud ajakirjaniku enese oletuse või tõlgendamisega. Ajakirjanik ise ei

avaldanud hageja poolt vaidlustatud väidet. Ajakirjanik täitis andmete avaldamisel enda

hoolsuskohustuse sellega, et enne kriminaalbüroo juhi tsitaadi avaldamist rõhutas ta, et

ajakirjandusel puudub kindel teadmine selle kohta, kas hageja on sooritanud täiendavaid

kuritegusid. Andmete avaldamist ei saanud lugeda õigusvastaseks, sest nende avaldamine oli

avalikes huvides. Arvestades, et hageja mõisteti süüdi mitme inimese tapmise eest, pidi ta

taluma vaidlusaluse väite avaldamist. Kostjale ei saanud omistada tsitaadi avaldamise eest süüd.

Kahjuhüvitis tuli vähendada nullini. Saates hageja kohta avaldatud andmed ei ületanud seda

taluvuse piiri, mis hagejal tema eluvalikute tõttu oli. Hageja ise tekitas oma käitumisega avaliku

huvi tema isiku vastu. Seega tuli kahjuhüvitist vähendada kannatanu enda poolse kahjustamise

tõttu. Hüvitis ei saanud ületada null eurot, sest see viiks kannatanu rikastumiseni. Hageja nõue

oli ka aegunud. Nõudele kohaldus kolmeaastane kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev

aegumisetähtaeg. Saade avaldati veebis XX.XX.XXXX. Tsiviilasjas nr 2-13-19714 toimunud

menetluse ajal oli hageja teadlik, et saade oli kättesaadav internetis.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Kohus asus seisukohale, et hinnates vaidlusalust saatelõiku mõistliku inimese arusaama järgi,

väideti saates, et hageja poolt toime pandud kõiki kuritegusid ei avastatud. Sellega kaudselt

väideti, et hageja oli lisaks avastatud kuritegudele, mille eest ta ka süüdi mõisteti, pannud toime

veel kuritegusid. Viidatud väide oli hinnatav faktiväitena. Kuigi väide sisaldus kolmanda isiku

poolt antud intervjuus, oli see esitatud kostja õiguseellase poolt eetrisse saadetud telesaates.

Kostja avaldas väite avalikkusele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 mõttes.

Poolte vahel toimus perioodil 2013–2016 tsiviilasjas nr 2-13-19714 vaidlus seoses sellega, et

Kanal 2 oli saatnud tele-eetrisse saate „XXX“, mis sisaldas sama vaidlusalust faktiväidet hageja

kohta (tl 34–38). Märgitud vaidluses tugines hageja oma nõudes sellele, et faktiväide oli

avaldatud tele-eetris. Hageja ei tuginenud hagis asjaolule, et vaidlusalune saade oli avaldatud

ka veebilehel. Kanal 2 19.12.2014 vastusest nähtus, et hageja esitas väite, et vaidlusalune saade

oli veebilehel järelvaadatav esmakordselt kassatsioonkaebuses (tl 74-75). Märgitud dokument

kinnitas, et hageja polnud varasemas vaidluses (hagis) tuginenud asjaolule, et saade oli

kättesaadav internetis. Seega erines praeguses vaidluses esitatud hagi alus hagi alusest

tsiviilasjas nr 2-13-19714. Alus hagi läbivaatamata jätmiseks puudus (TsMS § 423 lg 1 p 4).

Hagejale kuritegude toimepanemise omistamine oli igal juhul tema au teotav. Seetõttu oli

vaidlusaluse väite avaldamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 järgi. Kostja

ei väitnud ega tõendanud, et vaidlusalune väide vastas tõele. Kohus ei nõustunud kostja

käsitlusega, et kuna hageja oli pannud toime kuriteod, mille eest ta oli süüdi mõistetud, siis

hageja oli oma au ja hea nime maha mänginud. Hageja ei olnud ise ennast avalikkuse tähelepanu

huviorbiiti asetanud. Avalikkus sai hagejast ja tema poolt toimepandud kuritegudest teada tänu

ajakirjandusele. Ajakirjanikel oli õigus avaldada tõeseid andmeid hageja poolt sooritatud

kuritegude kohta. Ajakirjandusel ei olnud õigust avaldada ja hagejal puudus kohustus taluda

ebaõigete andmete avaldamist tema tegevuse, sh sooritatud kuritegude kohta. Meediaväljaandel

oli kohustus ja vastutus täpse ja usaldusväärse informatsiooni edastamise eest. Mida tõsisem oli

isiku vastu esitatud väidete iseloom, seda tugevam pidi olema faktiline aluspõhi (EIK lahend

asjas Ziembiński vs. Poola, avaldus nr 46712/06, p-d 50-51). Isikul oli õigus, et tema kohta ei

avaldataks ebaõigeid andmeid. Kohtu hinnangul oli isikul selline õigus ka olukorras, kus ta pani

toime kuritegusid ja seda vaatamata toimepandud kuritegude tehioludele.

4. Hageja palus välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis, sest kostja õigusseellane

avaldas ebaõige faktiväite, mis kahjustas hageja mainet. Hageja väitel põhjustas Kanal 2 talle

õigusvastaselt kahju VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 alusel. Hageja nõude aegumisele

kohaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1, mis sätestas, et kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud

isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Kohus tuvastas eelnevalt, et vaidlusalune saade oli avaldatud veebis XX.XX.XXXX. Hageja

väitel oli saade kustutatud hiljemalt 22.10.2020. Kohtule ei esitatud andmeid saate varasema

kustutamise aja kohta. Samuti polnud kumbki pool väitnud, et saade oli jätkuvalt kättesaadav.

Seetõttu asus kohus seisukohale, et saade kustutati hiljemalt 22.10.2020.

Kostja esitas tõendina hageja 03.10.2014 kassatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-13-19714, kus

hageja tõi välja, et vastav saade oli Kanal 2 veebilehel järelvaadatav igale soovijale (tl 73).

Kanal 2 19.12.2014 vastuses kassatsioonkaebusele avaldas, et hageja toetus esmakordselt

kassatsioonkaebuses asjaolule, et saade oli kostja õiguseellase veebilehel järelvaadatav (tl 74-

75). Eeltoodust nähtus, et hiljemalt 03.10.2014 oli hageja teadlik, et vaidlusalust faktiväidet

sisaldav saade oli kättesaadav Kanal 2 veebilehel. Kuna hageja ja Kanal 2 vaidlesid tsiviilasjas

nr 2-13-19714 hageja maine kahjustamise üle, pidi hageja olema hiljemalt 03.10.2014 teadlik

sellest, et kostja õiguseellane avaldas hageja mainet teotava väite. Hageja pidi hiljemalt

03.10.2014 olema teadlik kahjust (hageja maine kahjustamine ebaõige faktiväite avaldamisega)

ja kahju hüvitama kohustatud isikust (Kanal 2). Hageja ei tõendanud, et ta sai teada kahjust ja

kahju hüvitama kohustatud isikust hiljem, kui eelnevalt tuvastatud kuupäev.

Kohus möönis, et kuna saade oli internetis kättesaadav perioodil XX.XX.XXXX–22.10.2020,

oli viidatud aja jooksul tegemist kestva kahju tekitamisega. Samas tuli praegu lähtuda kahju

ühtsuse pritsiibist. Hageja ei väitnud, et peale maine kahju oleks talle käsitletava perioodi kestel

veel mingi kahju tekkinud. Maine kahjustamisest ja kahju põhjustanud isikust pidi hageja teada

saama juba hiljemalt 03.10.2014. Seetõttu leidis kohus, et hageja kahju õigusvastasest

tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 04.10.2014. Hageja ei toonud

kohtu ette erandlike asjaolusid, mille alusel võiks nõude aegumine hakata kulgema hilisemal

ajal. Hageja nõude aegumistähtaeg lõppes 03.10.2017. Hageja esitas hagi 26.06.2020 ja seega

oli hageja nõue aegunud. Seetõttu tuli jätta hagi rahuldamata ja seega puudus vajadus käsitleda

poolte väiteid kahju tekitamise õigusvastasuse kohta.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt

saata asi uueks arutamiseks tagasi maakohtusse. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Kaebus

sisaldas hageja taotlust menetlusabi saamiseks.

Ebaõige oli kohtu järeldus, et saade oli veebis avaldatud XX.XX.XXXX ja sellest ajast tuleks

arvestada hageja nõude aegumist. Käesoleva vaidluse kontekstis ei puutunud asjasse asjaolu, et

saade oli veebilehel järelvaadatav alates 03.10.2014 ja et kostja viitas sellele kassatsiooni

raames asjas nr 2-13-19714. Kohus jättis arvestamata, et hageja oli eluaegne vang, kellel puudus

võimalus interneti vabalt kasutada. Seega oli vale kohtu seisukoht, et hageja pidi oma õiguste

rikkumisest teadma juba 03.10.2014. Hagejal pidi olema objektiivne võimalus tutvuda enda

kohta avaldatud ebaõige informatsiooniga ja seejärel otsustada, kas ta soovib pöörduda

kohtusse või mitte ja kas seal on midagi mainet kahjustavat. Hageja sai telesaatest teada paar

kuud enne kohtusse pöördumist teise kinnipeetava Y (eluaegne vang) käest, kes sai enda ja

hageja telesaatest teada oma tuttava kaudu. Hageja soovis viidatud isikut tunnistajana üle

kuulata. Tunnistaja ülekuulamata jätmisega rikkus maakohus menetlusõigust. Hageja soovis

tunnisaja ülekuulamist apellatsioonimenetluses.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §637 lg1 p 6 kohaselt ei võta kohus

apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust

ilmselt rahuldada.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebuses toodud väidete

õigsust eeldades ei saa kaebust ilmselt rahuldada ning apellatsioonkaebus on õiguslikult

perspektiivitu. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtegi väidet, mis annaks alust

maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Hageja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja nõue oli aegunud. Maakohus tuvastas

ebaõigesti aegumistähtaja alguse. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlustanud hageja TsÜS § 150 lg 1 kohaldamist. Maakohus

tuvastas, et

hageja

oli tuginenud

tsiviilasjas

nr 2-13-19714 esitatud

03.10.2014

kassatsioonkaebuses, et vastav saade oli Kanal 2 veebilehel järelvaadatav igale soovijale. Seega

hiljemalt 03.10.2014 oli hageja teadlik, et vaidlusalust faktiväidet sisaldav saade oli kättesaadav

Kanal 2 veebilehel ja hiljemalt 03.10.2014 pidi hageja teada saama kahjust (maine kahjustamine

ebaõige faktiväite avaldamisega) ja kahju hüvitama kohustatud isikust. Puudus vaidlus, et saade

oli veebis avalik tsiviilasja nr 2-13-19714 menetlemise ajal. Seega nähtub, et hageja oli juba

eelmise kohtumenetluse ajal teadlik, et saade oli veebilehel kättesaadav. Maine kahjustamisest

ja kahju põhjustanud isikust pidi hageja teada saama juba hiljemalt 03.10.2014. Hagejal oli

õigus ja võimalus juba siis kaaluda kohtusse pöördumist oma huvide kaitseks.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väide, et kassatsioonkaebuses avaldatu ei puutunud praegu

asjasse, sest hageja oli eluaegne vang, kellel puudus vaba juurdepääs internetile, ei lükka ümber

maakohtu järeldusi. Isegi kui hageja sai ka tunnistajalt teada telesaate kohta, siis arvestades

hageja tunnistaja ülekuulamise taotluse sisu poleks hageja saanud tunnistaja ütlustega lükata

ümber seda, mis 03.10.2014 kassatsioonkaebuses kirjas oli. Kohus märgib, et hagejal oli

tsiviilasjas nr 2-13-19714 kassatsioonkaebuse esitamisel lepinguline esindaja ning esindaja

käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega (TsMS § 217

lg 6). Hageja polnud toonud maakohtus ega apellatsioonkaebuses esile selliseid asjaolusid,

mille alusel võiks nõude aegumine hakata kulgema hilisemal hagejale soovitud ajal. Seega tuleb

nõustuda maakohtu järeldusega, et hageja nõue oli aegunud.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited otsusele ei

anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Kaebuses pole esile toodud selliseid

maakohtu rikkumisi, mis võimaldaksid ringkonnakohtul maakohtu otsustusi tühistada või

muuta. Pelgalt asjaolu, et hageja ei ole nõus maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohtu

lahend on ebaõige. Apellatsioonkaebuses toodud asjaoludel pole ringkonnakohtul võimalik

asuda maakohtust erinevale ja teistsugusele seisukohale nõude aegumise osas. Maakohus jättis

hagi õigesti rahuldamata.

Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlus-

ökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad

kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu

kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega,

kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud

selle rahuldamata. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.

Eeltoodud arvesse võttes, ei saaks hageja apellatsioonkaebust rahuldada ja selle menetlusse

võtmisest tuleb keelduda. Keeldumise tõttu puudub vajadus otsustada menetlusabi üle.

7. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda. Kuna

maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus

(TsMS § 174 lg 4).

8. Ringkonnakohus toimetab määruse kätte hagejale ja edastab teadmiseks kostjale (TsMS §

638 lg-d 4 ja 8). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid esitajale

füüsiliselt tagastada (TsMS § 638 lg 4). TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust

ei ole esitatud.

9. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)