2-21-15622/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15622

Kohtuasi

X

avaldus

kohtutäitur

Rannar

Liitmaa

taandamiseks täiteasjas nr 175/2014/1252

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.detsembri 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post:XXX)

Puudutatud

isik

(vastustaja/kohtutäitur):

Pärnu

kohtutäitur Rannar Liitmaa (aadress Rüütli 51, 80010

Pärnu linn, e-post:XXX)

Puudutatud isik (sissenõudja): Osaühing Aktiva Finants

(registrikood 10746479, aadress A. Weizenbergi 20,

Tallinn), lepinguline esindaja Anni Kennedy (e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 30.detsembri 2021.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid

muuta ja täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-21-15622

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 05.oktoobril 2021.a Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus taandada

kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) täiteasjas nr 175/2014/1252 menetlemisest ning

määrata täiteasi teise kohtutäituri menetlusse.

2. Kohtutäitur

on

varasemalt

tegelenud

täiteasjade

175/2016/1483,

175/2015/809,

175/2013/342, 175/2013/1341 ja 175/2012/2264 menetlemisega, mis kõik tasuti 18.juunil

2021.a. Juunis 2021 esitas kohtutäitur avaldajale varade ja kohustuste nimekirja. Avaldaja

esitas antud nimekirja täiteasjas nr 175/2015/809 otse sissenõudjale Luminor Bank AS-ile.

Luminor Bank AS ei teadnud nimetatud nimekirjast midagi. Kohtutäitur Luminor Bank AS-ilt

nimistut ei saanud ega ilmselt ka küsinud, mistõttu esitas kohtutäitur taotluse kohtusse vande

andmiseks varade kohta. Kohtus vande andmine toimus 18.juunil 2021.a. Kohtutäitur väitis

kohtule, et tema ei usu avaldaja varade nimekirja ja seetõttu oli vaja vanne anda. Avaldaja

ühingu liikmed otsustasid enne istungit, et selleks, et ühing saaks toimida, toetab ühing osa

avaldaja täitekuludest ja tasus eelnimetatud täiteasjad. Kohtutäitur kandis aga antud täiteasjade

eest sissenõudjale raha alles 29.juunil 2021.a, sh viivitas viimase hetkeni, et mitte väljastada

täitemenetluse lõpetamise otsuseid, mis on ka taandamise põhjuseks.

3. Avaldaja on ametilt võlanõustaja ning avaldaja ja kohtutäitur puutuvad tööalaselt palju e-

posti teel kokku. Viimase 2 aasta jooksul on kohtutäitur rikkunud palju võlgnike õigusi ja

kiusanud kliente. Kuna avaldaja on nende esindaja, siis laimanud avaldajat, helistanud avaldaja

koostööpartnerile anonüümselt, väites, et avaldaja on ise võlgnik, talle võlgu ning

kriminaalkorras karistatud. Avaldajale jääb selgusetuks, kuidas avaldaja oma töös rikub

kohtutäituri õigusi. Avaldaja leiab, et kuna kohtutäitur rikub avaldaja klientide õigusi, siis

kohtutäituri soov on avaldajat oma töös kõrvaldada, et kliendid avaldajat tõsiselt ei võtaks.

Seega on avaldajal alust arvata, et kohtutäitur pole erapooletu ja avaldaja ei soovi, et kohtutäitur

tema täiteasjaga nr 175/2014/1252 tegeleks.

4. Tänaseks on selgunud, et kohtutäituril on tutvused SEB pangas, kuna pank väljastas avaldaja

ühingule kirja, et pangal on kahtlus, et avaldaja kasutab ühingu arvelduskontot oma erahuvides,

et vältida täiteasju. Tänaseks on selgunud ka hulk tõendeid, kuidas kohtutäitur on teatud

ametnikele tasunud tehingute varjamise eest ning tasunud nö tankistidele, et omastada võlgnike

vara. Kohtutäitur esitab kohtutäituri tasu nõudeid ilma täitedokumendita.

5. Avaldaja on enne kohtusse pöördumist 09.septembril 2021.a esitanud avalduse kohtutäituri

taandamiseks kohtutäiturile. Avaldaja pöördub kohtusse, kuna kohtutäitur oma otsuses ise

ennast ei taandanud, tuues välja, et taandamise põhjuseks toodud väited on alusetud. Avaldaja

leiab, et käesolevas täiteasjas on kohtutäitur ilmselgelt näidanud end mitte erapooletuna ja

avaldajal on kahtlus kohtutäituri ametialases pädevuses, mistõttu palub avaldaja taandada

kohtutäituri täiteasjas nr 175/2014/1252 menetlemisest ning määrata antud täiteasi teise

kohtutäituri menetlusse.

2-21-15622

6. 02.detsembri 2021.a seisukohas kohtutäituri vastusele leidis avaldaja, et esineb kohtutäituri

taandamise alus, kuna täitur teeb tööalaselt kõik, et avaldaja enam võlanõustajana ei töötaks,

kohtutäitur on avaldaja 2 kliendi asjades esitanud kohtule määruse saamiseks valeandmeid.

Puudutatud isikute seisukohad

7. Kohtutäitur palus jätta avalduse rahuldamata ning kõik menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäitur jäi 24.septembri 2021.a taandamistaotluse läbivaatamise otsuses väljendatud

seisukoha juurde, mille kordamist ei pidanud otstarbekaks. Kohtutäitur märkis, et avaldaja on

kohtule esitatud avalduses toonud välja uusi asjaolusid, mida eelnevalt kohtutäiturile esitatud

avalduses taandamise alusena ei kajastu. Kõik väited on ebaõiged. Kohtutäitur leidis, et

analoogia kohaldamise teel tuleb lähtuda TMS § 217 lg-s 6 sätestatust, s.o kui menetlusosaline

ei too välja kohtutäiturile esitatud avalduses taandamise alustena asjaolusid, kaotab ta õiguse

tugineda hiljem antud asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada esmalt kohtutäiturile. Avaldaja

on kohtule esitanud teadlikult suurel hulgal valeandmeid, sooviga viia kohut eksitusse.

Kohtutäitur on esitanud enda õiguste kaitseks avalduse politseisse KarS §§ 214 ja 280

tunnustele tuginedes.

Kohtutäitur on oma 24.septembri 2021.a otsuses, millega jättis avaldaja taandamistaotluse

rahuldamata, leidnud, et avaldaja esitatud asjaolud ei saa olla kohtutäituri taandamise aluseks.

Kohtutäiturile esitatud avalduses taandamise aluseks märgitud asjaolud olid kohtutäituri poolt

ülekannete tegemise aeg ja täitemenetluse lõpetamise otsuste mitte edastamine. Kohtutäituri

hinnangul ei tähenda kohtutäituri väidetav ebaseaduslik tegevus kohtutäituri erapoolikust.

Juhul, kui võlgnik leiab, et kohtutäitur rikub ebaseadusliku tegevuse või otsusega

täitemenetluses tema õigusi, on võlgnikul õigus esitada TMS § 217 järgi kaebus esmalt

kohtutäiturile ja juhul, kui kohtutäitur jätab kaebuse rahuldamata, TMS § 218 järgi kohtule.

Kohtutäituri hinnangul taandamisavalduse esitamine ei ole sellises olukorras asjakohane

õiguskaitsevahend. Taandamisavalduse lahendamise raames ei hinnata kohtutäituri tegevuse

seaduslikkust.

8. Sissenõudja Osaühing Aktiva Finants leidis, et avaldaja ei ole tõendanud TMS § 9 lg 1 p-s 6

sätestatud aluseid kohtutäituri taandamiseks. Sissenõudja palus jätta avalduse rahuldamata,

menetluskulud avaldaja kanda ning avaldajalt välja mõista õigusabikulud summas 120 eurot

(ilma käibemaksuta).

Maakohtu määrus ja põhjendused

9. Pärnu Maakohus jättis 30.detsembri 2021.a määrusega avaldaja avalduse rahuldamata,

menetluskulud avaldaja kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

10. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestavad TMS § 9 lg 1 ja 11 alused, mille

esinemisel peab kohtutäitur ennast taandama. TMS § 9 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 11 nimetatud alustel võib esitada kohtutäituri põhistatud taandamise taotluse

täitemenetluse osaline või tema esindaja. Taotluse võib esitada viivitamata pärast seda, kui on

saadud teada taandamise aluseks olevast asjaolust. TMS § 9 lg 4 sätestab, et kui kohtutäitur

taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse

kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse

kohtule. TMS § 9 lg 5 teise lause kohaselt, kohus lahendab taanduse määrusega.

11. Kohus leidis, et kuna avaldaja esitas kohtutäiturile 09.septembril 2021.a avalduse

kohtutäituri taandamiseks, kohtutäitur tegi taandamise avalduse osas otsuse 24.septembril

2-21-15622

2021.a ning avaldaja kinnitas kohtutäituri otsuse kättesaamist 28.septembril 2021.a, on

05.oktoobril 2021.a esitatud avaldus tähtaegne.

12. Avaldaja ei ole avalduses märkinud TMS § 9 lg 1 p-des 1-5 ja lg-s 11 sätestatud asjaolusid,

mis annavad aluse kohtutäituri taandamisele. Seega kohus kontrollis, kas esinevad TMS § 9 lg

1 p-s 6 sätestatud kohtutäituri taandamise alused ja kohtutäitur tuleks täiteasjas nr

175/2014/1252 taandada. TMS § 9 lg 1 p 6 sätestab, et kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia

ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui

on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

13. Avaldaja on põhjendanud taandamise taotlust kokkuvõtvalt järgmiste asjaoludega:

kohtutäitur on erapooletu, kuna sekkub avaldaja kutse- ja majandustegevusse, on solvanud

avaldajat tema klientidele ning kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus läbi täitemenetluse. Samuti

on kohtutäitur avaldaja hinnangul erapooletu, kuna on küsinud täiteasjas nr 175/2015/809

avaldaja varade ja kohustuste nimekirja, millist sissenõudja ei soovinud. Lisaks on kohtutäitur

varasemates

võlgniku

täiteasjades

viivitanud

väljamaksetega

sissenõudjatele

ning

täitemenetluste lõpetamise otsuste vormistamisega ja ei ole käesolevas täitemenetluses

selgitanud välja sissenõudja nõude omandamise asjaolusid.

14. Kohtu hinnangul nähtub avaldaja etteheidetest kohtutäituri tegevusele, et avaldaja peab

kohtutäituri osasid toiminguid (ei ole kontrollinud sissenõudja nõudeõigust (nõude

loovutamist), varade ja kohustuste nimekirja nõudmine, kohtutäituri poolt ülekannete tegemise

aeg ja täitemenetluse lõpetamise otsuste edastamisega viivitamine) ebaseaduslikuks.

15. Kohus leidis, et kui kohtutäitur ei täida täitemenetluse läbiviimist reguleerivat seadust, on

TMS § 217 lg 1 järgi õiguskaitsevahendina ette nähtud kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse

või otsuse peale. Kui avaldaja hinnangul on täitur ebaseadusliku tegevuse või otsusega rikkunud

avaldaja õigusi, siis on avaldajal võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevusele. Kohus

nõustus kohtutäituriga, et sellises olukorras ei saa lugeda taandamisavalduse esitamist kohaseks

õiguskaitsevahendiks, sh olukorras, kus osad etteheidetavad toimingud on tehtud mitte

vaidlusaluses täitemenetluses.

16. Teise etteheitena on avaldaja välja toonud, et kohtutäitur sekkub avaldaja kutse- ja

majandustegevusse ning kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus läbi täitemenetluse. Oma väidete

tõendamiseks on avaldaja esitanud kohtutäituri e-kirja ning erinevad kirjavahetused kolmandate

isikutega. Kohtutäitur on oma 24.septembri 2021.a otsuses leidnud, et väide, et kohtutäitur

segab võlgniku tööd võlanõustajana, on arusaamatu. Tegemist on paljasõnalise väitega, mis ei

ole tõendatud ühegi asjaoluga.

17. Kohus oli seisukohal, et kohtule esitatud kirjavahetustest avaldaja ja kolmandate isikute

vahel ei nähtu kohtutäituri taandamise aluseid. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud

kohtutäiturile etteheidetavaid asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus jõuda järeldusele, et

kohtutäitur on avaldaja suhtes erapoolik ning kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus. Kohus

leidis, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest lähtuvalt saaks kohus jõuda

järeldusele, et täiteasjas nr 175/2014/1252 oleks kohtutäituri poolt teostatud seadust rikkudes

ning erapoolikult. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus avaldaja taotluse kohtutäituri taandamiseks

rahuldamata.

2-21-15622

Määruskaebus

18. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles vaidlustas määruse resolutsiooni punkti 1 ja palub

kohtutäituri taandada täiteasja nr 175/2014/1252 menetlemisest ning jätta menetluskulud poolte

endi kanda.

19. Määruskaebuse ja selle korduvate täpsustuste põhjenduste kohaselt ei ole kohus võtnud

arvesse kohtutäituri sekkumist avaldaja kutse- ja majandustegevusse, samuti seda, et

kohtutäitur ei hankinud teavet täiteasja tegeliku sissenõudja kohta. Kohus on selgelt teadlik, et

kohtutäitur ei ole erapooletu. Kohtutäitur kiusab avaldajat tööalaselt, kirjutab klientidele, et

avaldaja pidi olema korduvalt kriminaalkorras karistatud, et ta on nime muutnud, on

patoloogiline valetaja ja helistanud avaldaja endisele koostööpartnerile, et avaldaja on võlgnik.

Kohus ei ole kõigi avaldaja tõenditega arvestanud.

20. Määruskaebuse esitaja esitas ka e-kirjavahetuse, millest nähtub, et kohtutäituri

taandamiseks on alus olemas.

20.1. Esimese kirja saatis kohtutäitur avaldajale 24.aprillil 2020.a alljärgneva sisuga e-kirja:

Tere! Käesolevaga peame viisakaks esmalt teavitada Teid, et edaspidi tuginedes

kodanikukohustusele peame vajalikuks teavitada Teie kliente ja klientidega seotud KOV-sid

alljärgnevatest asjaoludest, et tagada täitemenetluses nende õiguste tegelik kaitse. Ühtlasi

peame vajalikuks täpsustada, kas Pesapuu MTÜ-le on antud info teada. Kohtutäituri hinnangul

on võlanõustaja X puhul tegemist patoloogilise valetajaga ning äärmiselt ebaprofessionaalse

võlanõustajaga, olles seejuures ise võlgnik. Erinevate kohtutäiturite menetluses on X suhtes

kokku 43 täitemenetlust. Samuti on X kriminaalkorras karistatud ning enda tegeliku identiteedi

varjamiseks on ta muutnud nime, omades varasemalt Y nime. NB! Seejuures info väljastamisel

tagab kohtutäitur KTS § 11 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse täitmise. Tugevat tervist

Rannar Liitmaa

20.2. Kohtutäitur on saatnud avaldaja ühingu klientidele ja koostööpartneritele 06.detsembril

2020.a järgmise sisuga kirjad:

20.3. Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele

väljastatud diplom on võltsing. Eespool nimetatud isik ei saa osutada võlanõustaja teenust (sh

olla Teie esindajaks), kuna tal puudub võlanõustaja kvalifikatsiooni. Sisuliselt olete langenud

lihtlabase kelmi ohvriks. Seega on täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Palume anda teada,

kas jääte varasemalt kohtutäiturile esitatu juurde, kui jah, kas esindajate ennast edaspidi ise

või

leiate

uue

esindaja?

Austusega

Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur

20.4. Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele

väljastatud diplom on võltsing. Sisuliselt olete langenud lihtlabase kelmi ohvriks ning seega on

täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Samuti on eespool nimetatud isik avalikult FB jaganud

Teid puudutavat delikaatseid infot, kommenteerides Teie tervist (vt manus). Nüüdseks on küll

vastav postitus eemaldatud. Austusega Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur

20.5. Tere! Teie esindaja X (endise nimega Y) nimele väljastatud Tartu Ülikooli diplom on

võltsing (vt manus). Tuginedes antud asjaolule, palume teavitada, kas jätkuvalt soovite enda

esindajaks eespool nimetatud isikut? Austusega Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur

2-21-15622

20.6. Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele

väljastatud diplom on võltsing. Sisuliselt olete langenud lihtlabase kelmi ohvriks ning seega on

täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Kas jätkuvalt olete seisukohal, et isik tegutseb ühingu

huvides?

Austusega

Rannar Liitmaa Pärnu kohtutäitur

20.7. Tere! Tartu Ülikool on kinnitanud, et manuses olev X (endise nimega Y) nimele

väljastatud diplom on võltsing. Eespool nimetatud isik ei saa osutada võlanõustaja teenust (sh

olla Teie esindajaks), kuna tal puudub võlanõustaja kvalifikatsiooni. Sisuliselt olete langenud

lihtlabase kelmi ohvriks. Seega on täiesti mõistatav X äärmine ebapädevus. Palume anda teada,

kas jääte varasemalt kohtutäiturile esitatu juurde, kui jah, kas esindajate ennast edaspidi ise

või leiate uue esindaja

21. Kohtutäituri eesmärk on avaldajat tööalaselt kahjustada. Kohtutäituri kätte on sattunud

dokument, mille avaldaja naljaga koostas aastaid tagasi tundes arvutit ja mis sai ekslikult

esitatud koostööpartnerile, mille viimane väljastas kohtutäiturile ja kohtutäitur on asunud seda

dokumenti levitama ja avaldaja süüdi mõistnud kelmuses.

22. Avaldajat on teavitatud, et kohtutäituri varjatud äritegevused kajastuvad varsti meedias, mis

on nagunii tema tagandamise aluseks, lisaks kõik muu ebaseaduslik tegevus avaldaja ühingu

klientide suhtes, mille kohta on kaebused Kojas ja avaldus Politseis. Avaldaja on esitanud

tänaseks ka hagiavalduse kohtusse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahjunõudes.

23. Selgunud on, et kohtutäitur saatis avaldaja ühingusse juristi, kellega sõlmiti leping enne

aasta lõppu ja 03.jaanuaril 2022.a saatis jurist lepingu lõpetamise avalduse. Tänaseks on

selgunud, et see jurist esindab kohtutäiturit. Kohtutäituri eesmärk on avaldaja mainet kahjustada

niipalju, et tööd võlanõustajana ei saaks.

Menetlusosaliste seisukohad

24. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja on jätkuvalt välja toonud uusi

asjaolusid, mis ei kajastu eelnevalt kohtutäiturile esitatud avalduses taandamise alustena.

Ekslikult on määruskaebuse esitaja leidnud, et kohtutäitur on väljastanud avalikkusele

ametitegevusega saadud andmeid. Info võltsitud diplomi osas ei ole saadud ametitegevuse

raames ning selle edastamine on toimunud konkreetsetele (vähestele) isikutele, mitte

avalikkusele. Samuti on määruskaebuse esitaja ekslikult leidnud, et kohtutäitur saatis Qe

kandideerima juristi ametikohale. Asjaolust, et isik on juristi ametikohale kandideerinud, sai

kohtutäitur teada samal kuupäeval, kui Q avaldas soovi koostöö lõpetamiseks, s.o. 03.jaanuaril

2022.a. Kohtutäitur ja Q olid kursusekaaslased ülikoolis ning tulenevalt sellest ka nende

suhtlus/tutvus. Tuginedes määruskaebuse esitaja poolt eelnevalt esitatud, kui ka hiljem esitatud

asjaoludele/tõenditele, ei esine kohtutäituri hinnangul etteheidetavaid asjaolusid, mis tooks

kaasa aluse kohtutäituri taandamiseks.

25. Sissenõudja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Kohus on avaldaja poolt esitatud tõendeid õigesti hinnanud ning õigesti

leidnud, et avaldaja ei ole oma avalduses tõendanud kohtutäiturile etteheidetavaid asjaolusid,

millest lähtuvalt saaks kohus jõuda järeldusele, et kohtutäitur on avaldaja suhtes erapoolik ning

kiusab avaldajat tööalaselt ja eraelus. Eluliselt ei ole usutav, et avaldaja, töötades

võlanõustajana, on nimetatud võltsitud diplomi esitanud oma koostööpartneritele ekslikult ning

muuhulgas ka esitanud selle Eesti Juristide Liidule ja seeläbi astunud EJL liikmeks. Dokumendi

võltsimine ja võltsitud dokumendi kasutamine on KarS § 344 jj kohaselt karistatav tegevus.

2-21-15622

Puudutatud isiku hinnangul avaldaja kannab sellise tegevusega seotud tagajärgi ning kohus ei

peaks andma sellest lähtuvalt avaldajale õiguskaitset.

Menetluse edasine käik

26. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu

Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei

anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2¹ ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata,

kuid muudab ja täiendab kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele.

Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi

põhjendustega, mida ei muuda ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

28. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 on ringkonnakohus seotud määruskaebuse

piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Arvestades kaebuse ulatust on maakohtu määrus jõustunud menetluskulud jaotust

ning kindlaksmääramist puudutavas osas. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse

seaduslikkust üksnes kohtutäituri taandamata jätmise osas.

29. Määruskaebusest ja selle täpsustustest nähtuvalt on avaldaja kaebuse põhjendamiseks

esitanud asjas uusi tõendeid ja asjaolusid, mis on TsMS § 662 lgs-t 3 tulenevalt iseeneses

lubatav. Siiski tulnuks avaldajal kaebus(t)e edukuse tagamiseks juhinduda kohtutäituri

taandamise korda reguleerivatest, täitemenetluse seadustikus sätestatud erinormidest.

Maakohus ei ole vaidlustatud määruses sellele tähelepanu juhtinud, mistõttu tuleb määruse

õiguslikke põhjendusi täiendada järgneva seisukohaga: Kohtutäiturile 09.septembril 2021.a

esitatud taandamise avalduses tugines avaldaja TMS § 9 lg 1 p-s 6 sätestatud alusele (tlk 7

pöördel). Kohus selgitab, et TMS § 9 lg-te 3 ja 4 koosmõjust tuleneb, et kõik kohtutäituri

taandamise aluseks olevad asjaolud tuli avaldajal esile tuua ja põhistada juba esialgses, so

kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud taotluses, et kohtutäitur saaks nendel alustel

kaaluda enesetaandust ja teha taotluse kohta põhjendatud otsuse. Eelnev tähendab, et kohtule

TMS § 9 lg 4 alusel 04.oktoobril 2021.a esitatud taotluses avaldaja kohtutäituri taandamise

alusena uusi asjaolusid enam esitada ei saanud ning kohtul tuleb jätta need asjaolud

tähelepanuta, kuna kohtutäitur ei ole saanud nende alusel otsustust enda võimaliku taandamise

osas teha. Kohus saab avaldaja taotluse läbi vaadata nendel taandamise alustel, mis olid esile

toodud kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud taotluses.

30. Avaldaja poolt kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud avalduses on taandamise

alustena esmalt esile toodud kohtutäituri tegevus(etus) 6 erineva täiteasja menetlemisel, st

viivitamine sissenõudjatele raha ülekandmisega ja nende täiteasjade lõpetamise otsuste

väljastamata jätmisega seoses (tlk 7). Nende väidetega seonduvalt nõustub ringkonnakohus

maakohtu põhjendustega ja on samuti seisukohal, et juhul, kui avaldaja hinnangul oli

kohtutäituri tegevus täitemenetluse läbiviimisel ebaseaduslik või rikkus avaldaja õigusi, siis on

kohaseks õiguskaitsevahendiks TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse esitamine kohtutäituri

tegevusele või otsusele, kuna selle kaebuse eesmärgiks on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja

2-21-15622

otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, s.o täitemenetluse

korraldamisel (vt Riigikohtu 31.mai 2010.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10, p 9).

31. Avaldaja poolt kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud avalduses on taandamise

alustena esile toodud ka see, et kohtutäitur segab avaldaja tööd võlanõustajana, sh kliente, keda

ta esindab, kiusab neid ja pole erapooletu (tlk 7). Avaldaja ei ole aga täpsemalt esile toonud,

milles väidetav segamine ja kius ning sellest tulenev erapooletus seisnevad. Arvestades

eeltoodut, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kohtutäiturile formaalselt etteheidetav, et ta

24.septembri 2021.a otsuses avaldaja eeltoodud väiteid arusaamatuks ning paljasõnaliseks

pidas (tlk 16). Eksinud ei ole ka maakohus, kes leidis, et kohtutäituri e-kiri ja kirjavahetus (tlk

11-13) ei tõenda eeltoodud, kohtutäiturile etteheidetavaid asjaolusid. Ka ringkonnakohtul ei ole

maakohtule esitatud tõendite pinnalt alust järeldada, et kohtutäitur segaks avaldaja tööd

võlanõustajana ja kiusaks tema kliente, olles seetõttu erapooletu, kuna neid asjaolusid nendest

ei nähtu. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti järeldanud, et kuna kohtule esitatud

tõenditest ei nähtu kohtutäituri taandamise aluseid, tuleb jätta avaldaja taotlus kohtutäituri

taandamiseks rahuldamata.

32. Arvestades ringkonnakohtu eelnevaid seisukohti selle kohta, et avaldajal tuli kõik

taandamise aluseks olevad asjaolud esitada juba kohtutäiturile esitatud taandamise taotluses, ei

pidanudki maakohus avaldaja poolt esitatud uusi asjaolusid käesoleva vaidluse lahendamisel

arvesse võtma, mistõttu tuleb maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi muuta ja nendest välja

jätta maakohtu järeldused ja analüüs seonduvalt kõigi nende uute ajaoludega, mida avaldaja ei

ole kohtutäiturile 09.septembril 2021.a esitatud taotluses taandamise alustena märkinud.

33. Avaldaja poolt esile toodud, kohtutäituri taandamise aluseks olevaid uusi asjaolusid ei saa

eelpoolkirjeldatud põhjustel määruskaebuse lahendamisel arvesse võtta ka ringkonnakohus

ning seoses sellega nendega seonduvatele kaebuse väidetele ei vasta.

34. Kolleegium peab vajalikuks avaldajale siiski selgitada, et TMS § 9 lg 3 ei sätesta keeldu

esitada kohtutäiturile uut taandamise taotlust, juhul kui täitemenetluse osaline on saanud teada

kohtutäituri taandamise aluseks olevatest täiendavatest asjaoludest. Kui avaldaja seda

võimalust kasutab, tuleb kinni pidada eelnimetatud sättest tulenevast kohustusest taotlust

põhistada, mis tähendab, et see ei saa olla ebamäärane ja arusaamatust tekitav ning avaldajal

tuleks selgelt välja tuua kõik konkreetsed asjaolud, mis võivad olla tema hinnangul aluseks

kohtutäituri taandamiseks ja mida saaks edaspidi hinnata ka kohus, juhul kui kohtutäitur ennast

ei taanda.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Kuigi määruskaebus jääb rahuldamata, on ringkonnakohus seisukohal, et menetluskulud

tuleb TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. See on vaidluses

ilmnenud asjaolusid arvestades õiglane, kuna kohtutäiturit ei saa pidada avaldaja suhtes

erapooletuks vaatamata sellele, et avaldaja taotlus kohtutäituri taandamiseks on esitatud selle

rahuldamiseks ebapiisavate asjaoludega ning mainitud erapoolikus oleks pidanud olema asja

materjalide alusel märgatav ka sissenõudjale, keda esindab õigusteadmistega isik (tlk 174),

kellelt saab oodata mh arusaamist selle kohta, et kohtutäitur peab olema (ja ka näima)

täitemenetluse läbiviimisel objektiivne.

Edasikaebeõigus

2-21-15622

36. TMS §-st 219 ja TsMS § 696 lg-st 1, § 698 lg-test 1 ja 2 ning § 178 lg-st 1 tulenevalt võib

käesolevale määrusele esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/