2-21-10442/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-10442

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-10442

Tsiviilasi

TARTU TRAVEL OÜ hagi kohtutäitur O. K. ,

Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS ja E. B. vastu vara

arestist vabastamiseks

Tsiviilasja hind

1750 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja TARTU TRAVEL OÜ (registrikood 14710389),

lepinguline esindaja vandeadvokaat R. K.

Kostja I kohtutäitur O. K. , esindaja V. K.

Kostja

II

Aktsiaselts

INGES

KINDLUSTUS

(registrikood 10089395), lepinguline esindaja E. T.

Kostja III E. B. (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

3. november 2021. a, edasine menetlus kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Tühistada 02.07.2021 tehtud hagi tagamine.

3. Jätta menetluskulud TARTU TRAVEL OÜ kanda.

4. Kohtutäitur O. K. le ja E. B. le hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

5. Määrata Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS menetluskulude rahaliseks suuruseks ja

mõista TARTU TRAVEL OÜ-lt välja Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks 19,40

eurot.

6. Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda

Aktsiaseltsi INGES KINDLUSTUS arveldusarvele nr XXX.

7. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. TARTU TRAVEL OÜ (hageja) esitas 01.07.2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi

kohtutäitur O. K. (kostja I, sissenõudja), Aktsiaselts INGES KINDLUSTUS (kostja II,

sissenõudja) ja E. B. (kostja III, võlgnik) vastu. Hageja palub vabastada kohtutäitur O. K.

menetluses olevas täiteasjas nr XXX aresti alt hagejale kuuluv sõiduk VOLKSWAGEN

TOUAREG, VIN-kood: XXX, reg märk: XXX ning kohustada kohtutäitur O. K. d esitama

liiklusregistrile avaldus täiteasjas nr XXX sõidukile seatud käsutamise keelumärke

kustutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja mõista välja

viivise menetluskuludelt.

2. 02.07.2021 määrusega kohus tagas hagi ning peatas kohtutäitur O. K. menetluses olevas

täiteasjas nr XXX täitemenetlus osas, mis puudutab sõiduki VOLKSWAGEN TOUAREG,

VIN-kood XXX, registreerimismärk XXX võõrandamist, sh sõiduki enampakkumisel,

kohtutäituri kontrolli all ja muul viisil müümist, kuni tsiviilasjas nr 2-21-10442 menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni.

3. Hagiavalduse kohaselt kostja I menetluses on täiteasi nr XXX, milles sissenõudjateks on

kostja I (täitekulude nõudega summas 651,56 eurot) ja kostja II (nõue summas 3767,14 eurot)

ning võlgnikuks on kostja III. Eelviidatud täiteasjas on kostja I seadnud 03.05.2020

käsutamise keelumärke liiklusregistris võlgniku nimel olevale ja hagejale kuuluvale sõidukile

VOLKSWAGEN TOUAREG, VIN-kood: XXX, reg märk: XXX kostjate I ja II kasuks.

Käsutamise keelumärge sõidukile oli algselt seatud ka kohtutäitur I. K. i poolt.

4. 30.04.2020 sõlmiti võlgniku ja hageja vahel müügileping, mille alusel müüs võlgnik sõiduki

hagejale. Müügilepingu p 4 kohaselt läks omandiõigus sõidukile hagejale üle müügilepingu

sõlmimise päeval, s.o 30.04.2020. Hageja tasus sõiduki ostuhinna (summas 1750 eurot)

võlgnikule 30.04.2020 sularahas ning samal päeval andis võlgnik hagejale üle ka sõiduki

otsese valduse (koos sõiduki võtmete ja registreerimistunnistusega). Hageja ja võlgnik

leppisid müügilepinguga kokku sõiduki ostuhinnaks 1750 eurot, kuna sõidukil esinesid

müügilepingu sõlmimise hetkel mitmed olulised puudused, mis vähendasid oluliselt sõiduki

turuväärtust. Kusjuures hagejale müüdud sõidukiga sarnase sõiduki müügipakkumuse hinnaks

oli portaalis Auto24.ee 1600 eurot, mis tõendab, et sõiduk on hagejale võlgniku poolt müüdud

selle tegeliku turuhinnaga. Eelviidatud müügikuulutuse osas juhib hageja ühtlasi tähelepanu

asjaoludele, et: a) müügikuulutuses toodud sõiduki varustus on oluliselt rikkalikum, kui

hagejale müüdud sõidukil (mis reeglina tõstab sõiduki turuhinda); b) müügikuulutuses toodud

sõiduk on vanem (s.o 2004. a), kui hagejale müüdud sõiduk (so 2005. a); c) müügikuulutuses

toodud sõiduki osas ei nähtu, et sõidukil esineks mingeidki puudusi (hagejale müüdud

sõidukil esinesid müügilepingu sõlmimise hetkel mitmed olulised puudused); d) reeglina

kujuneb müügikuulutuses välja pakutud hind kauplemise tulemusena alati väiksemaks.

5. Hageja

kontrollis

müügilepingu

sõlmimise

päeval

(30.04.2020)

elektrooniliselt

Maanteeametist sõiduki andmeid ja veendus saadud info põhjal, et sõidukil puuduvad nii

keelumärked kui pandid. Samas ei olnud hagejal võimalik vormistada liiklusregistris sõidukit

hageja nimele müügilepingu sõlmimise päeval koroonaviiruse levikuga kaasnenud piirangute

tõttu. Peale piirangute kaotamist pöördus hageja koheselt Maanteeameti büroosse sõiduki

vormistamiseks hageja nimele ning sai üllatuslikult teada, et sõidukile on vahepeal seatud mh

kohtutäitur O. K. poolt käsutamise keelumärge.

6. Kuna kostja I poolt arestitud sõiduk kuulub tegelikkuses alates 30.04.2020 hagejale, siis esitas

hageja 09.07.2020 kohtutäitur O. K. le ja I. K. ile taotluse sõiduki arestist vabastamiseks.

Kohtutäitur I. K. kustutas sõidukilt käsutamise keelumärke, kuid kohtutäitur O. K. (kostja I)

keeldus keelumärget kustutamast, mistõttu on hageja pöördunud hagejale kuuluva sõiduki

arestist vabastamise nõudega (täiteasjas nr XXX) kohtu poole.

Kostja II seisukohad

7. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja II leiab, et müügilepingu puhul on tegemist tagantjärele vormistatud näiliku tehinguga

ja see on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) TsÜS § 89 lg 2 alusel tühine. Tehingu

tegelik eesmärk oli luua võõrandamise näivus eesmärgiga vabastada sõiduk arestist. Kostjal II

on müügilepingu tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi ja tehingu kehtivusest sõltuvad

tema õigused ja kohustused. Sõiduki arestist vabastamine välistab kostja II võimaluse

rahuldada sõiduki arvelt täitemenetluses olevat nõuet võlgniku vastu.

9. Hageja ei ole esitanud müügilepingu sõlmimise kohta ühtegi objektiivselt kontrollitavat

tõendit. Kostja II põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

-

Ei ole usutav hagejaga müügilepingu vormistamine järgmisel päeval peale seda, kui

võlgnik oli 29.04.2020 sõiduki 04.02.2020 sõlmitud lepingu alusel enda nimele

vormistanud. Sõiduki kohese edasimüügi korral puudus võlgnikul vajadus vahepeal

ennast liiklusregistris sõiduki omanikuna registreerida ja 60 eurot riigilõivu tasuda.

Sõiduki oleks saanud hagejale edasi müüa ilma selleta. Kostja II arvates on ilmne, et

võlgnik kavatses ise sõidukit kasutada ja 04.02.2020 sõlmitud lepingust tuleneva

omanikuvahetuse registreerimisega enam viivitada ei saanud, sest sõiduki eelmine

omanik esitas liiklusregistrile sõiduki võõrandamise teate ja edasise viivitusega

kaasneks automaatselt sõiduki ajutine registrist kustutamine ja selline sõiduk ei tohi

liikluses osaleda.

-

Müügilepingu p 1 kohasel sõlmivad pooled sõiduki valduse üle andmise ja hinna

tasumise kohta eraldi kokkuleppe. Kohtule ja kostjale II sellist kokkulepet esitatud ei

ole. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi objektiivselt hinnatavat tõendit lepingueelsete

läbirääkimiste kohta, isegi mitte müügilepingu sõlmimisele eelnenud sõiduki

müügikuulutust.

-

Hageja ei ole tõendanud väidet, et sõiduki võõrandamist ei saanud koroona piirangute

tõttu liiklusregistris vormistada. Hagist ei selgu kuidas ja millal seda püüti teha ning

milles täpselt seisnes takistus. Hagiga tutvudes helistas kostja II esindaja

Maanteeametisse, et kontrollida kas vahemikus 30.04.2020 kuni 03.05.2020 esines

Maanteeametis takistusi omanikuvahetuse registreerimise avalduste esitamisel ja sai

kinnituse, et mitte. Toimisid nii e-teenindus, e-post kui ka teenindus teenindussaalides.

Takistuste, õigemini sõiduki tegeliku võõrandamise soovi puudumist kinnitab ka

asjaolu, et päev varem sai võlgnik sõiduki liiklusregistris probleemideta enda nimele

vormistada. On ilmne, et liiklusregistris sõiduki omanikuvahetuse vormistamise

takistuseks ei olnud koroona piirangud vaid asjaolu, et müügileping vormistati peale

sõiduki arestist teadasaamist ja eesmärgiga sõiduk arestist vabastada. Veel 03.06.2020

pöördus võlgnik kostja I poole palvega vabastada sõiduk arestist, pakkudes tasumiseks

maksegraafikut. Ei ole usutav, et esitatud avalduses ei oleks müügilepingu olemasolu

korral võlgnik kostjat I sõiduki võõrandamisest informeerinud.

-

Hageja esitas kohtule kassa väljamineku orderi ja võlgniku kinnituse. Esitatu ei

tõenda raha ja valduse tegelikku üleandmist, müügilepingu p-st 1 tuleneva kokkuleppe

sõlmimist sest see ei ole objektiivselt kontrollitav. Võlgniku kinnitus on allkirjastatud

15.07.2020. Kui võtta arvesse, et 03.06.2020 kostjale I esitatud avalduses

müügilepingut veel ei mainita, vormistati näilik tehing just selles ajavahemikus. Kassa

väljamineku orderil puuduvad raha välja andja allkirjad ja kontaktid. Seega ei ole

võlgnikule raha väljastanud isik tuvastatav ja teda ei saa asjas tunnistajana üle kuulata.

-

Hageja esitas kohtule sõiduki puuduste hinnangu ja võrdluseks teise sõiduki

müügikuulutuse Hagis puudub infomatsioon hinnangu andnud isiku kvalifikatsiooni

kohta ja seetõttu ei saa kostja II võtta seisukohta selle sisu osas. Samas kinnitab

hinnangu esitamise viis taaskord, et asjas tähtsust omavad tõendid on koostatud

tagantjärele. Ei ole usutav, et 08.04.2021 kinnitatakse aprill 2020 hinnangu andmist.

Võrdluseks esitatud teise sõiduki müügikuulutus on esitatud töödeldava Word failina

milles toodud allikale suunav link ei anna sama tulemust ja seetõttu ei saa kontrollida

seal esitatud andmete õigsust. Arusaamatuks jääb ka mida hageja esitatud hinnangu ja

müügikuulutusega tõendada püüdis. Lähtudes sõiduki väidetavast müügihinnast ja

esitatud puuduste hinnangust (1700 eurot + 2000 eurot) jääb mulje, et hageja maksis

sõiduki eest kordades enam kui sellele sarnased sõidukid (müügikuulutus, 1600 eurot)

väärt olid. Toodu vähendab veelgi tehingu toimumise usutavust ja kinnitab taaskord

kostja II seisukohta, et tegemist ei ole tavapärase tehinguga, et tegelikkuses toimus

midagi muud.

Kostja I seisukohad

10. Kostja I palub kostja I jätta hagi rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

11. Kosja I leiab, et kohtutäitur ei ole asjas õige kostja. Samuti leiab kostja I, et hageja ei ole

sõiduki omandiõiguse üleminekut tõendanud.

-

Hageja ei ole esitanud ühtegi objektiivselt kontrollitavat tõendit selle kohta, et

väidetaval kuupäeval oleks ta kostjaga III sõiduki müügilepingut sõlminud.

Tänapäeval on väga laialdaselt levinud elektrooniliste suhtlusvahendite kasutamine ja

ka digitaalallkirja kasutamine. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi e-kirja, mis

võimaldaks objektiivselt tuvastada, et väidetava müügilepingu sõlmimise kuupäeval

või eelnevalt oleks ta sõiduki omandamise küsimuses kostjaga III kirjavahetuses.

Tänapäeval

müüakse

sõidukid

reeglina

spetsialiseeritud

müügiportaale

(nr

www.auto24.ee vms) kasutades. Hageja ei ole esitanud ühtegi sõiduki müügikuulutust,

mis võimaldaks objektiivselt tuvastata, et sõiduk oli vahetult enne 30.04.2020 kostja

III poolt müüki pandud. Tänapäeval on laialdaselt levinud, et äriühingu raha hoitakse

pangas, mitte kassas. Hageja ei ole esitanud ühtegi objektiivselt kontrollitavat tõendit

selle kohta, et ta oleks enne väidetava kassa väljamineku orderi väljastamist võtnud

kõnealune summa pangakontost kassasse. Ainsad hageja tõendid on kirjalikult

koostatud dokumendid, mille puhul dokumendi koostamise, sh allkirjastamise

kuupäeva ei ole võimalik objektiivselt kontrollida. Kostja I hinnangul hageja ja kostja

III vahel väidetavalt 30.04.2020 sõlmitud sõiduki müügileping, hageja kassa

väljamineku order nr XXX ja kostja III väidetavalt 15.07.2020 allkirjastatud kinnitus

on tehtud tagantjärele käesoleva menetluse tarbeks ehk võltsitud eesmärgiga teha

võimatuks kostjale III kuuluva sõiduki realiseerimist kostja III suhtes läbiviidavas

täitemenetluses.

-

Kostja III omandas sõiduki E. S. ega 04.02.2020 sõlmitud ostu-müügilepingu alusel.

Seejuures informeeris E. S. registripidajat sõiduki võõrandamisest juba 03.03.2020.

Kostja III esitas liiklusregistrile sõiduki kostja III nimele vormistamiseks vajalikud

dokumendid ning tasus riigilõivu alles 29.04.2020. Eluliselt ei ole usutav, et kostja III

asuks 29.04.2020 vormistama sõidukit enda nimele, kui tal oleks kavatsus sõiduk

lähipäevil võõrandada. Esiteks puudus kostjal III sõiduki võõrandamiseks vajadus

seda eelnevalt enda nimele vormistada. Teiseks kostja III nimele sõiduki

vormistamisega kaasnes kostjale III ka kulu (riigilõiv summas 60 eurot). Eluliselt

ebausutav, et kostja III hakkaks tasuma 60 eurot riigilõivu enda nimele sõiduki

vormistamiseks olukorras, kus ta lähiajal kavatses sõidukit võõrandada. Vastupidiselt

kostja III ilmselgelt kavatses ise sõiduki kasutamist jätkata, viimane oli aga

raskendatud sõiduki ajutise registrist kustutamise tõttu (registrist ajutiselt kustutatud

sõiduk ei tohi liikluses osaleda).

-

Kostja III sai 18.05.2020 kätte kutse sõiduki arestimisele, mis pidi toimuma

04.06.2020. 03.06.2020 esitas kostja III kohtutäiturile avalduse palvega vabastada

sõiduk arestist. Eluliselt ei ole usutav, et kostja III oleks taotlenud sõiduki arestist

vabastamist üheskoos veel lubadusega hakata 100 eurot kaupa võlgnevused tasuma,

olukorras kus sõiduk oleks juba võõrandatud. Eluliselt ei ole usutav ka see, et sõiduki

võõrandamise korral ei oleks kostja III sellest kohtutäiturit juba 03.06.2020 avalduses

teavitanud.

-

Kostja II omandas sõiduki 04.02.2020 hinnaga 3200 eurot. Väidetav sõiduki müük

hagejale toimus aga 30.04.2020. Väidetavalt müüs kostja III sõiduki hinnaga 1750

eurot. Eluliselt ei ole usutav, et vähem kui kolme kuuga sõiduki väärtus väheneb

sisuliselt kaks korda. Kohtutäituri hinnangul ei vasta hageja avaldatud sõiduki väärtus

tegelikkusele. Hageja eksitab kohut sõiduki väärtuses selleks, et vähendada hagilt

tasumisele kuuluva riigilõivu.

Hageja täiendavad seisukohad

12. Hageja leiab, et väited müügilepingu näilikkuse kohta on väärad ja paljasõnalised.

-

Ka tänapäeval väga laialdaselt levinud lepingute paberkujul allkirjastamine, kusjuures

valdav enamus kasutatud sõidukite müügilepinguid sõlmitaksegi just nimelt

paberkujul – seda põhjusel, et üldjuhul sõlmitakse müügileping sõiduki otsese valduse

ja raha üleandmisel, mida on kõige mugavam ja otstarbekam teha just nimelt

paberkujul. Samuti on just nimelt kasutatud sõidukite müügi puhul äärmiselt

tavapärane ja laialdaselt levinud, et sõiduki eest tasutakse sularahas (so üheaegselt

müügilepingu allkirjastamise ja sõiduki otsese valduse ostjale üleandmisega). Samuti

on majandustegevuses äärmiselt laialdaselt levinud asjade ja teenuste eest sularahas

tasumine, mistõttu on äärmiselt tavapärane, et äriühing hoiab selleks vajalikku

rahasummat mitte pangakontol, vaid sularahana kassas. Kostjad ei ole viidanud

seaduse sättele, mis kohustaks sõiduki müügilepingu kehtivuse eeldusena eelnevalt

suhtlema müüjaga e-posti teel või kasutama müügiks n-ö spetsialiseeritud

müügiportaale. Väär, paljasõnaline ja hagejat põhjendamatult halvustav on väide, nagu

oleks müügileping ja kassa sissetuleku order tehtud n-ö tagantjärele. Faktilist asjaolu,

et müügileping sõlmiti ja kassa väljamineku order allkirjastati just nimelt 30.04.2020,

tõendavad müügileping, kassa väljamineku order ja ka võlgniku kirjalik selgitus.

Asjaolu, et võlgnik omandas sõiduki E. S. elt 04.02.2020 ja tasus riigilõivu

29.04.2020, ei muuda müügilepingut n-ö tagantjärele vormistatuks ega tühiseks.

Asjaolu, et võlgnik on esitanud 03.06.2020 kostjale I avalduse sõiduki arestist

vabastamiseks tõendab täiendavalt, et sõiduki omandiõigus anti 30.04.2020 üle

hagejale, mistõttu sooviski võlgnik oma avalduse esitamisega välistada olukorda, kus

sõiduki ostja (s.o hageja) oleks hakanud esitama võlgnikule müügilepingust tulenevaid

nõudeid seoses sõidukile peale müügilepingu sõlmimist seatud arestiga. Oma

avalduses ei ole võlgnik märkinud, et sõiduki näol oleks tegemist võlgnikule kuuluva

sõidukiga.

-

Sõiduki väärtus ja ostuhind on üheselt tõendatud. Sõiduki ostuhind (1750 eurot) on

üheselt tõendatud kassa väljamineku orderiga ja võlgniku kirjaliku kinnitusega.

Asjaolu, et võlgnik ise ostis sõiduki hinnaga 3200 eurot, ei tähenda ega tõenda, et

sõiduki turuväärtus oleks seisuga 30.04.2020 samuti olnud sama. Pooled leppisid

müügilepinguga kokku sõiduki hinnaks 1750 eurot, kuna sõidukil olid mitmed

olulised puudused.

-

Kuna müügileping sõlmiti kirjalikult, siis ei olnud hagejal võimalik sõiduki enda

nimele vormistamiseks esitada see Maanteeametile e-teeninduse kaudu – paberkujul

müügileping tuleb sõiduki enda nimele vormistamiseks esitada Maanteeametile

kohapeal originaaleksemplarina. E-teeninduse kaudu on võimalik sõiduk ostja nimele

vormistada vaid juhul, kui müügileping jm dokumendid on allkirjastatud poolte poolt

digitaalselt.

-

Sõiduki müügileping on koostatud hageja juhatuse liikme V. K. i poolt, tegemist on

tavapärase tüüplepingu põhjaga, mida hageja ja hageja juhatuse liikmega seotud teised

isikud kasutavad sõidukite ostmisel/müümisel, lepingu põhi oli avalikult kättesaadav

mh Maanteeameti kodulehel.

-

Hageja juhatuse liige V. K. ja võlgnik on omavahel tuttavad ning sõiduki müügi

soovist teavitas võlgnik ise V. K. it, peale mida toimusid poolte vahel suuliselt

läbirääkimised ostuhinna osas, milleks peale sõiduki ülevaatust ja puuduste

tuvastamist lepiti kokku 1750 eurot.

-

Sõiduki üle vaadanud K. L. omab pikaajalist kogemust ja tegeleb igapäevaselt

autoremondi valdkonnas. Sõiduk on remonditud K. L. i poolt, hagejal ei ole remondi

teostamise kohta kuludokumente, kuna K. L. teostas remondi n-ö tasaarvestuse korras

oma võlgnevuse katteks V. K. i ees. Samas ei oma sõiduki väärtus, puuduste

olemasolu, nende kõrvaldamine ja ostuhind tähtsust käesoleva asja lahendamisel.

-

Sõiduk on alates 30.04.2020 igapäevaselt olnud nii hageja juhatuse liikme V. K. i kui

erinevate hageja töötajate ja koostööpartnerite kasutuses, mistõttu ei ole hagejal

võimalik anda täpseid andmeid selle kohta, kus on sõiduk igal ajahetkel asunud. Juhul

kui sõiduk asus 18.05.2020 XXXs maja ees, siis pidi selle sinna mingil põhjusel

parkima keegi eelnimetatud isikutest. Hageja rõhutab, et hageja ja hageja juhatuse

liikme tegutsemiskohaks ongi Tartu. Hageja kinnitab siinjuures, et võlgnik ei ole

alates 30.04.2020 sõidukit kasutanud (sõiduki võtmed ja valdus on alates 30.04.2020

olnud hagejal ja hagejaga seotud isikutel).

-

Sõiduki kohustusliku liikluskindlustuslepingu sõlmis hageja enda nimel koheselt peale

seda, kui müügilepingu sõlmimise hetkel kehtinud liikluskindlustus lõppes.

-

Hageja selgitab, et juhul kui võlgnik oleks soovinud sõiduki n-ö ümber vormistada

(kolmanda isiku nimele) vaid selleks, et vältida selle võõrandamist täitemenetluses,

siis ei oleks võlgnikul üldse olnud vajadust enne sõiduki kolmanda isiku nimele

vormistamist kanda seda eelnevalt registris enda nimele. Sel juhul oleks

võlgnik/kolmas isik saanud esitada registrile üheaegselt kaks müügilepingut (s.o

sõiduki müük võlgnikule ja võlgniku poolne sõiduki müük kolmandale isikule),

millisel juhul ei oleks registrisse üldse tehtud kannet võlgniku kohta, vaid sõiduk oleks

koheselt kantud kolmanda isiku nimele. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik eespool viidatud

võimalust ei kasutanud, tõendab täiendavalt, et käesoleval juhul ei olnud tegemist n-ö

skeemiga, vaid sõiduki müügileping on sõlmitud just nimelt hagis ja müügilepingus

esile toodud tingimustel.

Kostja II täiendavad seisukohad

13. Hageja ei ole esitanud ühtegi uut tõendit sõiduki omandi ülemineku kohta. Hageja väide, nagu

oleks sõiduki ost-müük toimunud 30.04.2020 on paljasõnaline ning ajendatud üksnes soovist

vabastada sõiduk aresti alt:

-

Hageja väide, mille kohaselt hageja juhatuse liige ning võlgnik on omavahel tuttavad

on usutav ning seab seda enam kahtluse alla nii hageja kui ka võlgniku väited sõiduki

ostu-müügi tehingu asjaolude kohta. Hageja ning võlgnik olles teineteisega

tuttavad/sõbrad püüdsid üksteist aidata, et vabastada sõiduk aresti alt.

-

Hageja väide, nagu oleks mõni autoekspert vaidlusaluse sõiduki enne väidetavat

tehingut üle vaadanud, ning väited sõiduki kehva seisukorra ning remondivajaduse

kohta on tõendamata. Puuduvad andmed K. L. i isikukoodi, sünniaja ja kehtivate

kontaktide kohta, ning tõendid K. L. i eriteadmiste kohta. K. L. ei ole oma arvamust

allkirjastanud. Samuti ei saa K. L. i kirjalikke selgitusi pidada usaldusväärseks

sõltuvussuhte tõttu, kuna hageja esitatud materjalide kohaselt oli K. L. võlgu hageja

juhatuse liikmele. Sõiduki remondi kohta ühtki arvet esitatud ei ole. Tartu Travel OÜ

on äriettevõte, kus kõik tehingud peavad olema raamatupidamises dokumenteeritud.

Hageja väitel remontis K. L. Tartu Travel OÜ-le kuuluvat vaidlusalust sõidukit, kuid

võlgu oli K. L. olnud väidetavalt V. K. ile, mitte Tartu Travel OÜ-le. K. L. il oleks

sõiduki remondi korral olnud remondikulude hüvitamise nõue Tartu Travel OÜ vastu,

mitte V. K. i vastu. Kuivõrd Tartu Travel OÜ-l ei olnud nõudeid K. L. i vastu, siis ei

saanud ka vastastikuseid nõudeid tasaarvestada. Isegi kui oleks vastastikused nõuded

eksisteerinud,

siis

oleksid

need

pidanud

olema

dokumenteeritud

hageja

raamatupidamises.

-

Tõendamata on hageja väited, mille kohaselt sõiduk on olnud alates 30.04.2020

igapäevaselt kasutuses hageja töötajate ning koostööpartnerite poolt ning kui

18.05.2020 oli sõiduk pargitud võlgniku maja ette, siis olevat seda teinud mõni hageja

töötaja või kootööpartner. Kuna sõidukil esines hageja väitel mitmeid olulisi puudusi,

siis poleks hageja enese väidete põhjal saanud sõidukit igapäevaselt kasutada. Hageja

väited sõiduki seisukorra, kasutamise ning remondi kohta ei ole teineteisega

kooskõlas. Hageja väitest jääb mulje, nagu oleks hagejal olnud mitu töötajat ning

koostööpartnerit, mistõttu on konkreetse sõiduki kasutaja tuvastamine keeruline.

Samas Teatmik.ee andmetel on hageja ettevõttes olnud vaidlusalusel perioodil ainult

üks töötaja (juhatuse liige), kes olek saanud anda sõiduki kasutamise kohta ka

täpsemaid selgitusi. Samuti puudus hagejal vaidlusalusel perioodil maksustatav käive.

Seega ei ole tõenäoline, et vaidlusalune sõiduk oli võlgniku maja ees hageja ärilise

tegevuse tõttu ning sõiduki kasutajat ei ole võimalik kindlaks teha töötajate või

koostööpartnerite rohkuse tõttu. Samuti peaks äriettevõte pidama sõiduki kasutamise

kohta sõidupäevikut ning kui sõiduk renditakse nt mõnele koostööpartnerile välja, siis

peaks raamatupidamises selle kohta mõni leping olema. Kostja II leiab, et

vaidlusalune sõiduk oli 18.05.2020 võlgniku maja ees, kuna võlgnik faktiliselt valdas

sõidukit ning oli sõiduki omanik.

-

29.07.2020 sõlmitud liikluskindlustuse leping ei tõenda sõiduki omandi või valduse

üleminekut enne 03.05.2020.

-

Sõiduki Maanteeametis arvele võtmine ei tõenda asjaolu, et hageja ja võlgnik ei ole

soovinud sõidukiga mingitmoodi skeemitada vastavat hageja väidet. Võlgnik poleks

saanud sõidukit arvelevõtmiseta kasutada. Lisaks ei pruukinud võlgnik teada, et juhul

kui ta sõiduki arvele võtab, siis kohtutäitur seab sellele koheselt käsutuskeelu. Alles

siis kui kohtutäituri poolt oli sõidukile käsutuskeeld seatud, hakkas võlgnik nuputama,

kuidas sõidukit aresti alt vabastada. Hageja tuli võlgnikule vastava skeemi punumises

appi.

-

LS § 77 lg 3 kohaselt oleks hageja pidanud sõiduki omandamisest Maanteeametile

(uue nimega Transpordiametile) viie tööpäeva jooksul esitama nõuetekohase taotluse.

See tähendab ühtlasi, et hageja oleks pidanud viie tööpäeva jooksul teada saama, et

sõidukile on seatud käsutuskeeld, misjärel oleks mõistlik sõiduki omandaja võtnud

koheselt ühendust nii kohtutäituriga, kes käsutuskeelu seadis. Faktiliselt pöördus aga

hageja kohtutäituri poole alles 09.07.2020, st enam kui kaks kuud pärast sõidukile

käsutuskeelu seadmist. Asjaolu, et hageja on enam kui kaks kuud oodanud enne kui

kohtutäituriga ühendust võttis, viitab samuti sellele, et sõidukile keelumärke seadmise

ajal ei olnud hageja sõiduki omanikuks. Võlgnik ning hageja on sõiduki ostu-

müügilepingu vormistanud pärast sõidukile käsutuskeelu seadmist.

-

Võlgnik pidi sõidukile seatud piirangutest teada saama hiljemalt 18.05.2020, mil

võlgnikule toimetati kätte sõiduki arestimise kutse. Võlgnik eitas sõiduki omamist

alles 15.07.2020, s.o ca 2 kuud hiljem. Kui võlgnik poleks sõiduki omanik olnud

18.05.2020, siis oleks ta saanud sõiduki arestimise kutsele vastavasisulise märkuse

teha. Ka 03.06.2020 võlgniku poolt kohtutäiturile adresseeritud avalduses ei maini

võlgnik midagi sõiduki võõrandamisest.

Kostja I täiendavad seisukohad

14. Kostja I nõustub kostja II seisukohtadega ning märgib täiendavalt, et menetlusdokumentide

kättetoimetamise teatest nähtuvalt 18.05.2020 seisus sõiduk võlgniku elukohaks oleva maja

juures. Võlgnik viibis sel ajal kodus ning sai isiklikult kohtutäituri dokumendid kätte.

Kohtutäitur toimetas võlgnikule 18.05.2020 kätte kutse vaidlusaluse sõiduki arestimisele.

Kostja I hinnangul tõendab nimetatud asjaolu, et sõiduk oli seisuga 18.05.2020 võlgniku

valduses ning lükkab ümber hageja väited nagu oleks selleks ajaks sõiduki omandiõigus ja

valdus hagejale üle antud. Hageja väide, nagu oleks sõiduk alates 30.04.2020 igapäevaselt

olnud nii hageja juhatuse liikme kui erinevate hageja töötajate ja koostööpartnerite kasutuses

on eluliselt ebausutav. Hageja püüab eksitada kohut ning luua kohtule ebaõiget ettekujutust

nagu oleks hagejal seisuga 18.05.2020 palju töötajaid ja koostööpartnereid. Sellised hageja

väited on vastuolus hageja enda poolt enda kohta varasemalt esitatud andmetega. 17.06.2021

esitas hageja äriregistrile 2020 majandusaasta aruande, millest nähtuvalt oli hagejal 2020.

aastal vaid üks töötaja, kelle eest tasuti vaid sotsiaalmaksu. Kostja II poolt esitatud Teatmik.ee

andmetest nähtuvalt hagejal puudus 2020 II kvartalis maksustav käive. Kui sõiduk oleks

seisuga 18.05.2020 hageja omandis ja valduses, siis saaks sõiduk olla vaid hageja juhatuse

liikme valduses. Mingeid töötajaid ega koostööpartnereid hagejal objektiivselt sel ajal ei

olnud. Hageja ei ole esitanud ühtegi eluliselt usutavat põhjendust sellele, et väidetavalt tema

omandis ja valduses olnud sõiduk seisis 18.05.2020 võlgniku elukohaks oleva maja juures.

Seevastu on eluliselt usutav, et ajal mil võlgnik viibis kodus (kuller toimetas dokumendid talle

isiklikult, allkirja vastu) seisis talle kuuluv sõiduk tema elukohaks oleva maja juures. Samuti

on eluliselt usutav, et olles 18.05.2020 saanud kohtutäituri käest kutse sõiduki arestimisele,

asus võlgnik tegutsema sõiduki arestimise vältimiseks.

Kostja III seisukohad

15. Kostjale III on menetlusdokumendid 14.03.2022 kätte toimetatud postkasti panekuga, kostja

III ei ole asja osas kohtule seisukohti esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

16. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

18. Hageja on esitanud kohtule täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohase hagi vara

arestist vabastamiseks. Vara arestist vabastamiseks võib esitada kolmas isik, kellel on

sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud

asjaõigus. Hageja on isikuks, kellele väidetavalt kuulub sundtäitmise eseme suhtes

omandiõigus, mistõttu on hagi esitamine lubatav. TsMS § 3 kohaselt esitatakse hagi vara

arestist vabastamiseks sissenõudja ja võlgniku vastu. Hagi on esitatud õigesti sh kohtutäituri

vastu, kes on täitemenetluses sissenõudja kohtutäituri tasu ja täitekulude osas.

19. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtutäitur seadis 03.05.2020 käsutamise keelumärke

sõidukile

Volkswagen

VOLKSWAGEN

TOUAREG,

registreerimismärgiga

XXX. Keelumärke seadmise hetkel oli sõiduk registreeritud võlgniku nimele.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas omandiõigus sõidukile oli enne kohtutäituri poolt keelumärke

seadmist (s.o enne 03.05.2020) hagejale üle läinud. Hageja sõnul sõlmiti 30.04.2020 võlgniku

ja hageja vahel müügileping, mille alusel müüs võlgnik sõiduki hagejale.

21. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui

võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle

omandajale. AÕS § 92 lg-s 1 sätestatud kokkulepe omandiõiguse ülemineku kohta kujutab

endast vallasomandi üleandmisele suunatud käsutustehingut, mis koosneb võõrandaja ja

omandaja kokkulangevatest tahteavaldustest ning mis on omakorda suunatud vahetult

asjaõigusmuudatusele (asjaõiguskokkulepe). Lisaks asjaõiguskokkuleppele tuleb võõrandajal

anda omandajale üle ka vallasasja valdus. Seejuures tuleb üleandmist AÕS § 92 mõttes

eristada müügilepingu alusel asja üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja § 209

tähenduses. Seda, kas vallasasja valdus omandi ülemineku eeldusena on üle antud, tuleb

hinnata asjaõiguse reeglite kohaselt. AÕS § 92 lg 1 nõuabki vallasomandi ülemineku

eeldusena põhimõtteliselt otsese valduse üleandmist. Seega ei ole õigusliku tagajärje

saabumiseks piisav üksnes sellekohase tahte avaldamine (tehing), vaid sellele peab lisanduma

ka faktiline väljund – omandajale võimaluse loomine asuda vallasasja suhtes teostama

tegelikku võimu AÕS § 36 tähenduses (vt ka Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-138-10, p 32). Omandi üleminek peab olema ka väljapoole äratuntav, mida väljendab

valduse muutumine. Kohus märgib, et erandlikult võimalik anda vallasasja omand üle ilma ka

valdust üle andmata (AÕS §-d 93–94), kuid käesolevas asjas esitatud asjaoludel nende sätete

kohaldamiseks alust pole.

22. Lisaks esitatud müügilepingule, mille p-i 4 kohaselt läheb sõiduki omandiõigus müüjalt

ostjale üle vahetult pärast müügilepingu allkirjastamist, võlgniku enda poolt allkirjastatud

kassa väljamineku orderile ja võlgniku kirjalikule kinnistuskirjale, milles võlgnik (kostja III)

kinnitab, et müüs sõiduki 30.04.2020 hagejale ning sai samal päeval kätte ka kogu

kokkulepitud ostuhinna ja andis sõiduki hagejale üle, puuduvad igasugused objektiivsed

tõendid, et müügileping sõlmiti, ostuhind tasuti ja sõiduki valdus anti üle müügilepingul

märgitud kuupäeval. Hageja on ise avaldanud, et hageja juhatuse liige ja võlgnik olid tuttavad.

Asja materjalidest nähtuvalt müügilepingu sõlmimisele eelnevalt ei olnud võlgnik avaldanud

sõiduki müügikuulutust ning müügilepingu sõlmimisele ei eelnenud mingisugust

kirjavahetust. Hageja on märkinud, et hagejal ei olnud võimalik vormistada liiklusregistris

sõidukit hageja nimele müügilepingu sõlmimise päeval koroonaviiruse levikuga kaasnenud

piirangute tõttu. Samas ei ole hageja selgitanud, täpsemalt milliste piirangute tõttu ei olnud tal

võimalik müügilepingu sõlmimise päeval liiklusregistris sõidukit hageja nimele vormistada.

Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on müügilepingu sõlmimisele eelneval päeval tasunud

Maanteeameti Tartu büroos riigilõivu ning sai sõiduki enda nimele vormistada. Hagiavalduse

kohaselt esinesid sõidukil müügilepingu sõlmimise hetkel mitmed olulised puudused. Väite

tõendamiseks viitab hageja autoremondiga tegeleva K. L. i meilisõnumile. Meilisõnumile on

lisatud allkirjastamata dokument, milles K. L. kinnitab, et vaatas hageja seadusliku esindaja

palvel 2020 aprillis kõnealuse sõiduki üle ja kirjeldab tuvastatud vigasid. Hageja sõnul on K.

L. ka sõidukit remontinud, kuid hagejal ei ole remondi teostamise kohta kuludokumente,

kuna K. L. teostas remondi n-ö tasaarvestuse korras oma võlgnevuse katteks hageja

seadusliku esindaja ees. Kohus leiab, et hageja ei ole taotlenud K. L. i tunnistajana üle

kuulamist ega müügilepingu sõlminud hageja seadusliku esindaja ja kostja III vande all üle

kuulamist. Võlgnik esitas 03.06.2020 kohtutäiturile avalduse (tl 48), milles palub vabastada

auto arestist ja kinnitab, et maksab iga kuu 100 eurot võlgasid. Kõnealuses avalduses võlgnik

auto võõrandamist ei maini. Hageja pöördus kohtutäituri poole taotlusega sõiduki arestist

vabastamiseks alles 09.07.2020. Asjaolu, et hageja sõlmis sõiduki kohustusliku

liikluskindlustuslepingu enda nimele alles 29.07.2020, ei tõenda sõiduki omandi või valduse

üleminekut enne 03.05.2020.

23. Kohtuistungil juhtis kohtutäitur tähelepanu, et 18. mail seisis sõiduk võlgniku maja ees.

Hageja lepinguline esindaja ei osanud seda kommenteerida. Hiljem on hageja selgitanud, et

sõiduk on alates 30.04.2020 olnud nii hageja juhatuse liikme kui erinevate hageja töötajate ja

koostööpartnerite kasutuses, mistõttu ei olnud hagejal võimalik anda täpseid andmeid selle

kohta, kus sõiduk on igal ajahetkel asunud. Kui sõiduk asus 18.05.2020 võlgniku maja ees,

pidi hageja sõnul selle sinna parkima keegi eelnimetatud isikutest. Hageja kinnitusel ei ole

võlgnik sõidukit alates 30.04.2020 kasutanud. Väljavõttest teatmik.ee-st ja äriregistrile

esitatud 2020 majandusaasta aruandest (tl 94-99) nähtub, et hageja ettevõttes on olnud

vaidlusalusel perioodil ainult üks töötaja (juhatuse liige) ning maksustatav käive 2020 II

kvartalis puudus. Seega ei ole usutavad hageja põhjendused selle kohta, miks hagejal ei ole

võimalik anda andmeid selle kohta, kes sõidukit kasutas ja miks oli sõiduk pargitud võlgniku

maja ees. Võlgnik viibis sel ajal kodus – kohtutäitur toimetas võlgnikule kätte kutse

vaidlusaluse sõiduki arestimisele.

24. Eelnevat arvestades ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et sõiduki omandiõigus oli enne

keelumärke seadmist läinud üle hagejale. On eluliselt usutav ja kohus loeb tõendatuks, et

sõiduki müügileping on vormistatud tagantjärele pärast sõiduki arestimist, vältimaks sõiduki

edasist müüki täitemenetluses.

Hagi tagamine

25. TsMS § 386 lg 4 alusel kohus tühistab 02.07.2021 tehtud hagi tagamise.

Menetluskulud

26. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

27. Kostjatele I ja II hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kostja II palub hagejalt välja mõista

menetluskulu summas 19,40 eurot, mis seisneb transpordikulus seoses kohtuistungil

osalemisega (bussipiletid). TsMS § 138 lg 1, § 144 p 2 kohaselt on tegemist hüvitatava

menetluskuluga, mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista. Menetluskulu tasuda

kohtuotsuse resolutsioonis näidatud kostja II arveldusarvele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik