1-09-9693/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-09-9693

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoobril 2010.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-09-9693 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Mai Kurul Prokurör Margit Pärn Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav Juri Kolesnikov

Elukoht: xxx; isikukood: 37511296032, EV kodanik Kaitsja Adv. Rein Napa (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426 kohus määras

jätta vabastamata Juri Kolesnikov (isikukood: 37511296032) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.10.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja elektroonilise valve kohaldamisega. Välja mõista Juri Kolsesnikovilt kaitsjatasu 900.- krooni (üheksasada krooni) Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 AS-s SEB pank või nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber 2800049874. Kaitsjatasu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartus, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal kaitsjatasu tasumata jätmise korral pööratakse määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisele järgnevast päevast arvates.

Põhjendused

2

Juri Kolsesnikov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 27.10.2009 otsusega KarS § 263 p 1,4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 kuu vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viljandi Maakohtu 12.06.1998.a otsusega Juri Kolesnikovile mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud ja 20 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 20 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.01.2009.a ja lõpeb 10.02.2012.a. Õigus taotleda vabanemist elektroonilise valvega tekkis 31.07.2010.a.

Juri Kolesnikov on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 21.01.1992 Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 2) 13.07.1992.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; 3) 17.07.1997.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, 101 p 1,2,7 järgi ja karistuseks mõisteti vabadusekaotus 13 aastat ja 6 kuud; 4) 12.06.1998.a Viljandi Maakohtu poolt KrK § 101 p 2,7,8; § 141 lg 1 järgi 15 aastat vabadusekaotust. Tartu Maakohtu 02.10.2008.a määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Juri Kolesnikovi vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav asub vabanedes elama korteriüürilisena Viljandis. Enne vangistust sai töötu abiraha ja töövõimetuspensioni. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 8000 krooni. Vabaduses liigtarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Oma süüd kuritegudes eitab. Kinnipeetaval on diagnoositud mitu kroonilist haigust, vajab pidevat ravi. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava vabanemisel oht füüsilise vägivalla kasutamises (tervise kahjustamine, surma põhjustamine) ja varalise kahju tekitamises. Tartu Vangla toetab J. Kolesnikovi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldusametnik ei toeta Juri Kolesnikovi tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav asub vabaduses elama aadressil xxx, korter kuulub P. R.-le, kes on nõus J. Kolesnikovi elamisega tema korteris. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. J. Kolesnikov vabastati 2008.a ennetähtaegselt ning ta pani katseaja algul toime uue kuriteo. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi tarvitamine, nõrk sotsiaalne võrgustik, impulsiivsus, probleemide lahendamine vägivallaga, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, süü eitamine ning vastutustundetu suhtumine kohtu poolt määratud kohustustesse. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ning toimepandud kuriteo jõhkrust, leiab kriminaalhooldusametnik, et J. Kolesnikovi vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole võimalik.

Juri Kolesnikov avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.

Prokurör leiab, et Juri Kolesnikovi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud.

Kaitsja leiab, et Juri Kolesnikovi võib vabastada ennetähtaegselt elektroonilise valvega.

Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse leiab, et Juri Kolesnikovi tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelvalvega ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Juri Kolesnikov kannab muu hulgas ka karistust esimese astme, raske isikuvastase kuriteo eest Tartu Vanglas.

3 Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga ja prokuröriga, et Juri Kolesnikovi vabastamine ennetähtaegselt vanglast elektroonilise valve alla on sisuliselt põhjendamatu. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja ettekandes välja toodud uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorite taustal on tõsine kahtlus võimaliku sotsiaalse võrgustiku ja elektroonilise järelevalve reaalse toimimise efektiivsuse kohta uute kuritegude ärahoidmiseks. Peale selle on kahtluse all ka Juri Kolesnikovi tegelik elukoht vanglast vabanemisel. Kontrollitud on ühte korterit, aga võimaliku elukohana mainib Juri Kolesnikov ka teist, kus ta elada tahaks. Võttes arvesse veel Juri Kolesnikovi poolt toime pandud kuriteo raskust ja iseloomu, eelnevalt pikemat aega kestnud alkoholiprobleeme ja kandmata karistuse osa, tuleb tunnistada tema ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendamatuks, kuigi teatud formaalsed tingimused on näiliselt täidetud. Seega tuleb Juri Kolesnikov jätta vabastamata ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kohtunik: