4-21-1728/54 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-21-1728

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuni 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-21-1728 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28. aprilli 2022 määrus, millega jäeti rahuldamata Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna ametniku taotlus pikendada X Harju Maakohtu 28. juuni 2021 määrusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 28. aprilli 2022 määrus. Pikendada KarS § 69 lg 6 alusel X 5 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtaega, määrates uueks tähtajaks kaks nädalat ringkonnakohtu määruse jõustumisest. 2. Määruskaebus rahuldada.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdlane saab esitada määruskaebuse vaid kaitsja vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.

4-21-1728 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X karistati Politseija Piirivalveameti (PPA) Lääne Prefektuuri 20. veebruari 2019 otsusega nr 2700,19,000195 LS § 227 lg 2 alusel 40 trahviühiku ehk 160 euro suuruse rahatrahviga. Otsus jõustus 8. märtsil 2019. 9. aprillil 2021 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

2. PPA Lääne Prefektuur esitas 21. aprillil 2021 Harju Maakohtule taotluse X väärteoasjas nr 2700,19,000195 määratud rahatrahvi asendamiseks aresti või üldkasuliku tööga. Taotluses märgiti, et kohtuvälise menetleja hinnangul on K. Tšbotarjovile võimalik kohaldada üldkasulikku tööd.

3. Harju Maakohtu 18. juuni 2021 istungil, kus arutati PPA taotlusi X asenduskaristuse kohaldamiseks väärteoasjades 2700,19,000195, 230219010846 ja 231719005321, kinnitas X kohtu küsimustele vastates, et ta võib kõik trahvid ära maksta kolme päeva jooksul. Ta ütles ka, et juhul, kui ta trahve ära ei tasu ja kohus peab otsustama trahvide asendamise, on ta nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohus andis X tähtaja trahvide tasumiseks 22. juunini 2021. Antud tähtajaks X rahatrahvi ära ei maksnud.

4. Harju Maakohus tegi 28. juunil 2021 määruse, millega rahuldas kohtuvälise menetleja taotluse ning asendas X väärteoasjas nr 2700,19,000195 määratud rahatrahvi 4-päevase arestiga ja selle omakorda 5 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määras kohus 2 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus 17. juulil 2021.

5. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna ametnik esitas 28. septembril 2021 Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pikendada X üldkasuliku töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra. Ettekande kohaselt ei olnud X kohtu määratud tähtajaks üldkasulikku tööd teinud. X põhjendas seda välismaal tööl käimisega. Ta avaldas soovi üldkasuliku töö tunnid ikkagi ära teha ning palus selleks pikendust.

6. Harju Maamaakohus pikendas 4. oktoobri 2021 määrusega KarS § 69 lg 6 alusel X i üldkasuliku töö tegemise tähtaega kuni 17. novembrini 2021. Maakohus leidis, et X on jätnud ilma mõjuva põhjuseta üldkasuliku töö tegemata. Kohus oli seisukohal, et kuna X tunnistas oma rikkumist ja avaldas soovi üldkasulikku tööd siiski teha, on tähtaja pikendamine piisav meede mõjutamaks teda edaspidi järgima üldkasuliku töö ajakava.

4-21-1728

7. Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna ametnik esitas 13. detsembril 2021 Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku lugeda X i karistus täidetud, kui ta rahatrahvi tasunud, või pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega 2 kuu võrra. Ettekande kohaselt ei olnud X teinud üldkasulikku tööd kohtu määratud tähtajaks, s.o 17. novembriks 2021. X i selgituste kohaselt ei olnud ta üldkasulikku tööd teinud, kuna arvas, et tähtaeg on 17. detsembril 2021. X on avaldanud soovi tasuda rahatrahv, et ta ei peaks üldkasulikku tööd sooritama.

8. Harju Maakohus arutas 17. jaanuari 2022 istungil väärteoasjades nr 4-21-1728 ja 4-21- 1895 X i suhtes esitatud erakorralisi ettekandeid. X selgitas kohtu küsimustele vastates, et kohus andis talle rahatrahvide tasumiseks tähtaja, kuid politsei pidas ta 23. juunil 2021 kinni ja viis arestimajja. X i sõnul oli ta arestimajas 18 päeva ja rahatrahvi tasumise tähtaeg oli 26. juuni 2021. Ta ei saanud füüsiliselt trahvi tasuda ega saanud isegi kirja kirjutada.

9. Harju Maakohtu 14. veebruari 2022 istungil tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada X i üldkasuliku töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra, kuna X ei olnud trahve tasunud. X ütles kohtu küsimustele vastates, et tahtis trahvid ära maksta, aga talle ei antud võimalust, kuna nende üle käib kohus. Ta avaldas soovi trahvid ära maksta. Kohus määras X tähtaja trahvide tasumiseks, andes talle aega ühe nädala, st 21. veebruarini 2022. Kohus selgitas, et kui X määratud ajaks trahve ära ei maksa, pikendab kohus tema üldkasuliku töö tegemise aega 2 kuu võrra.

10. Harju Maakohus jättis 28. aprilli 2022 määrusega rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotluse üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et X on rahatrahvi tasunud. Maakohtu määruses on märgitud, et Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 14. veebruari 2022 teate kohaselt on X talle väärteoasja nr 2700,19,000195 menetluse raames määratud rahatrahvi tasunud. Kohus leidis, et kuna rahatrahv on tasutud, ei ole kriminaalhooldaja taotlus pikendada üldkasuliku töö tegemise aega põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ka X i poolt tegemata üldkasuliku töö tunde täitmisele pööramine.

11. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja X i suhtes menetluse jätkamist karistuse täitmise küsimuse lahendamiseks.

4-21-1728 Määruskaebuses märgitakse, et VTMS § 211 lg 3 lubab rahatrahvi tasumist enne asenduskaristuse määramist, kuid olukorda pärast asenduskaristuse määramist väärteomenetluse seadustik ei reguleeri. See ei tähenda, et olukord on jäänud reguleerimata või ei ole piisavalt reguleeritud. Vastupidi, seadusandja ei ole näinud ette isikule veel kord trahvi tasumise võimaldamist, vaid selle asemel on rahatrahvi asendamine üldkasuliku töö või arestiga. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et maakohus on vastavalt VTMS §-le 149 kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. VTMS §-st 211 ja § 2101 lg-st 1 tulenevaalt ei saa üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidumisel üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada, vaid üldkasulik töö tuleb asendada arestiga. Määruskaebuses on toodud veel välja, et kohtuvälisel menetlejal ei ole võimalik süüdlase poolt tasutud summat siduda menetlusandmebaasis väärteoasjaga, kuna 28. juuni 2021 kohtumäärusega määratud asenduskaristus on seni jõus. Seetõttu jääb menetlusinfosüsteemi märge karistuse mittetäitmisest.

12. X saatis 26. mail 2022 ringkonnakohtule e-kirja, milles märgib, et kohus on tema asja juba lahendanud ja ta on trahvi tasunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. PPA taotlus maakohtu määruse tühistamiseks tuleb rahuldada.

14. Maakohus on märkinud määruse resolutsiooni, et ei rahulda erakorralist ettekannet „seoses süüdlase poolt temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi tasumisega väärteoasjas nr 2700,19,000195“. Sisuliselt on maakohus lugenud X i karistuse täidetuks. Seda tehes on maakohus kohaldanud valesti karistusõigust, täpsemalt karistuse asendamise regulatsiooni. Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et maakohtul ei olnud õiguslikku alust anda X võimalust kanda karistus üldkasuliku töö tegemise või aresti kandmise asemel rahatrahvi tasumisega. Seetõttu on õigusvastane ka maakohtu otsustus lugeda sellega, et X maksis ära talle väärteoasjas nr 2700,19,000195 määratud rahatrahvile vastava rahasumma, tema karistus kantuks. Harju Maakohtu 28. juuni 2021 määrusega oli X i rahatrahv asendatud 4-päevase arestiga ning see omakorda 5 tunni üldkasuliku tööga. Määrus jõustus 17. juulil 2021. Sellest määrusest tulenevalt ei olnud X i karistus enam rahatrahv. Tal oli karistuse kandmiseks kaks võimalust: teha üldkasulikku tööd või kanda aresti. Andes X võimaluse kanda karistus ära rahatrahvi tasumisega, asendas maakohus sisuliselt uuesti X i karistuse. Seda tegi kohus istungil protokollilise määrusega ja ühelegi õigusnormile viitamata. KarS § 72, mis reguleerib rahatrahvi asendamist, ei näe ette võimalust jõustunud kohtumäärusega tehtud rahatrahvi asendamise otsustus ümber pöörata. Ka ükski muu

4-21-1728 karistusseadustiku norm ei näe ette võimalust asendada arest või üldkasulik töö rahatrahviga. Samuti ei leia väärteomenetluse seadustikust normi, mis annaks kohtule volituse aresti või üldkasuliku töö asendamiseks rahatrahviga. Järelikult ei ole maakohtu määrus, millega kohus luges X i karistuse kantuks, õiguspärane ja tuleb tühistada. See tähendab ühtlasi, et X il on õigus nõuda õigusliku aluseta riigile makstud rahasumma riigilt tagasi.

15. Ülaltoodu tähendab, et X i karistus ei ole täidetud ning talle üldkasuliku töö tegemiseks antud tähtaeg on möödas. Samas ei selgu määruskaebusest, millise lahendi peaks ringkonnakohus kohtuvälise menetleja hinnangul karistuse täitmise küsimuses tegema. Määruskaebuses on palutud „jätkata menetlust karistuse täitmise lahendamiseks“. See tähendab, et kohtuväline menetleja on jätnud küsimuse, kuidas peaks kohus karistuse täitmise küsimuse lahendama, lahtiseks. Sellega on kohtuväline menetleja jätnud kohtule võimaluse teha otsustus vastavalt oma pädevuse piiridele. Ringkonnakohtu hinnangul seab praeguses menetluses piirid erakorraline ettekanne. Erakorralises ettekandes ei ole taotletud X i aresti täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusametnik oli teinud erakorralises ettekandes kaks alternatiivset ettepanekut: • lugeda karistus täidetuks, kui X on rahatrahvi tasunud või • pikendada üldkasuliku töö tähtaega 2 kuu võrra. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole taotluse esimese alternatiivi rahuldamiseks õiguslikku alust. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et VTMS §-st 211 ja § 2101 lg-st 1 tulenevalt ei saa ka üldkasuliku töö tähtaega pikendada. Selle seisukohaga ringkonnakohus ei nõustu. VTMS § 2101 näeb ette, et kriminaalhooldusametnik teeb kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. Seega eeldab täitmisele pööramise taotlus kriminaalhooldusametniku hinnangut, et süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale. See säte ei anna vastust küsimusele, kuidas toimida, kui süüdlane pole talle antud tähtaja jooksul üldkasulikku tööd ära teinud, kuid ei ole kriminaalhooldusametniku hinnangul töö tegemisest kõrvale hoidnud (st on esinenud mingid üldkasuliku töö tegemata jätmist vabandavad asjaolud). Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras tuleb jaatada võimalust pikendada KarS § 69 lg-le 6 tuginedes üldkasuliku töö tähtaega. Seega on ringkonnakohtul sisuliselt kaks võimalust: pikendada X i üldkasuliku töö tähtaega või jätta erakorraline ettekanne rahuldamata. Viimane olukord tähendaks, et kriminaalhooldusametnikul tuleb kaaluda, kas esitada erakorraline ettekanne taotlusega pöörata X i arest täitmisele. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd kriminaalhooldusametnik on pidanud seda, et X pole teinud üldkasulikku tööd, vabandatavaks, ei ole põhjust võtta X ilt võimalust üldkasulik töö ikkagi ära teha. St ringkonnakohus peab võimalikuks X i üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada. Kohus ei näe aga mingit alust pikendada tähtaega 2 kuu võrra. X il on vaja teha ära viis tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 2 kohaselt on tegemist ühe-kahe päevaga ära tehtava tööga. X i üldkasuliku töö tähtaega on juba ühel korral pikendatud. See tähendab, et tegelikult on X il olnud juba küllaldaselt aega üldkasulikku tööd teha ja pikkade tähtaegade andmine ei ole

4-21-1728 pannud teda üldkasulikku tööd ära tegema. Arvestades seda, kui vähe töötunde on X il vaja ära teha, peab ringkonnakohus täiesti piisavaks ajaks kahte nädalat ringkonnakohtu määruse jõustumisest.

16. Eelnevast tulenevalt tühistab ringkonnakohus VTMS § 195 lg-le 2, § 194 lg-le 3 ja § 148 p-le 2 tuginedes maakohtu määruse ja teeb uue määruse X i üldkasuliku töö tähtaja pikendamise kohta.

Allkirjastatud digitaalselt