Legislator Case Law & Legislation
3-22-80/9 AI generated

3-22-80/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-22-80/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

X (kaebaja) esitas 26.10.2021 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks. Eesti Töötukassa kaasas eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti

Legislator headnote

AI generated

3-22-80/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Eesti Töötukassa kaasas eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti

Keywords

AI generated
incapacity for work occupational physiology weather-related loss of work normal loss of working hours unfit notwithstanding health condition knee injury benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(11)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-80

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 03.11.2021 otsuse nr

TVH/21/044164 ja 15.12.2021 vaideotsuse nr 3295

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks

vaadata tema 26.10.2021 töövõime hindamise taotlus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis

Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 07.07.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 26.10.2021 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.

2. Eesti Töötukassa kaasas eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti

Taastusravikeskus. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Helen Pärna koostas 02.11.2021

eksperdiarvamuse, mille kohaselt kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

3. Eesti Töötukassa tegi 03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164, millega tuvastas, et kaebaja

töövõime ei ole vähenenud. Otsuses on märgitud, et töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1

kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku töötamine ei ole tema terviseseisundit ning

sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse

võttes takistatud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

spondülopaatia. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks

on närvide ja närvijuurte haigusseisund, dorsopaatia, käevigastus. Taotlejal võib vasaku jala

2(11)

väsimise ja kohmakuse tõttu esineda raskusi pikaajalisel järjestikusel ohutul ringiliikumisel,

(ebatasased pinnad), pikemaajalisel järjestikusel seismisel. Parema käe I-III sõrmede tuimuse tõttu

võib olla raskendatud suuremal parema käega teostataval täppistööl. Vasaku käe sõrmede osalise

amputatsiooni tõttu võib esineda raskuseid vasaku käega täppistööl. Kuigi taotlejal esinevad

piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis

takistaks töötamist.

4. Eesti Töötukassa tegi 04.11.2021 otsuse nr TVT/21/057055 töövõimetoetuse mittemääramise

kohta.

5. Kaebaja esitas 08.11.2021 Eesti Töötukassale vaide 03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164

kehtetuks tunnistamiseks.

6. Eesti Töötukassa jättis vaide 15.12.2021 vaideotsusega nr 3295 rahuldamata. Vaideotsuse

põhjendused olid kokkuvõtlikult järgnevad:

Vaide esitajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevused „liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 1 (kerge piirang), „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja „seismine

ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Vaide esitajal hinnati käelise tegevuse valdkonna

võtmetegevus „käteosavus“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja

1 tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 kohaselt ei liideta, on vaide esitaja töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5

kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on tervishoiuteenuse osutaja

ekspertarst õigesti hinnanud vaide esitaja töövõimeliseks. Eksperdiarvamuse koostanud ekspertarst

analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma

esialgse eksperdiarvamuse juurde, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud, kuid täiendab

eksperdiarvamuses toodud põhjendusi.

Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja

töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja tervishoiuteenuse

osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et täiendatud eksperdiarvamuse

põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele

asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas kergeks

arvestades, et vaide esitajal vasaku jala väsimise ja kohmakuse tõttu võib esineda probleeme

pikaajalisel järjestikusel ohutul ringiliikumisel, eelkõige ebatasastel pindadel, samuti pikemaajalisel

järjestikusel seismisel. Piirangud on põhjustatud lihasluukonna- ja sidekoehaigusest. Neuroloogi

info alusel on nimmest liikuvus vaba, kindlat radikulaarset tundehäiret ei esine, kõnnimustrit on

kirjeldatud kui kergelt esinevana, asenditundlikkust kirjeldatud normaalsena. Kuna vasak jalg

kõndimisel väsib, siis hinnatud piirangut kergeks. Väljendunud liikumispiirangut tervise andmetes

ei kirjeldata, samuti ei ole kirjeldatud olulisi piiranguid asendi hoidmisel. Asendivahetused on

digiloo alusel praktiliselt vabad.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas tegutsemispiirangu käelise tegevuse valdkonnas

kergeks arvestades, et vaide esitajal parema käe I-III sõrmede tuimuse tõttu võib esineda probleeme

suuremal parema käega teostataval täppistööl. Vasaku käe sõrmede osalise amputatsiooni tõttu võib

esineda raskuseid vasaku käega täppistööl. Piirangud on põhjustatud närvisüsteemikahjustusest ning

lihasluukonna- ja sidekoehaigusest. Vasaku käe sõrmedega on täppistöö digiloo alusel haaratud

kerges mahus, viimane vasaku käe tegutsemispiiranguga seotud info pärineb aastast 2018, selle

järgselt ei ole vasaku käe sõrmede piiranguid digiloos kordagi mainitud. Paremal käel on

diagnoositud väga kerges astmes karpaaltunneli sündroom, millega seoses on vaide esitaja saanud

Kenalog süsteid. ENMG leid on samuti tagasihoidlik. Käte jõudlust kirjeldatud normis olevana.

Sõrmede nõrkust kirjeldatakse vaid pea taha painutamisel.

3(11)

7. Kaebaja esitas 11.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 03.11.2021 otsuse

nr TVH/21/044164 ja 15.12.2021 vaideotsuse nr 3295 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa

kohustamiseks vaadata tema 26.10.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

8. Kohus võttis kaebuse 18.01.2022 määrusega menetlusse.

9. Kohus määras 29.03.2022 asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. Töötukassa otsus ei vasta reaalsele olukorrale. Kaebaja palub tühistada Töötukassa otsuse ning

hinnata tema töövõimet individuaalselt vastavalt olemasolevale olukorrale.

11. Kaebaja leiab, et pärast vaide esitamist esialgsele otsusele ning esitatud info kohaselt tekkisid

vastuolud Töötukassa väidete ning kaebaja info vahel tema tervisliku seisundi kohta. Tervise- ja

tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu,

töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 1 kohaselt

koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotluses olevad

andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes)

ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja

spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt. Töötukassa ei pidanud vaide tagasilükkamise otsuses seda vajalikuks, kuna

vaide otsuse tegemiseks pidavat kõik andmed olema digiloos.

12. Kaebaja esitas esialgse töövõimetaotluse 26.10.2021 ning sellest ajast alates on seljavigastusest

tekkinud terviseprobleem süvenenud, millele kaebaja viitas ka vaides, kuid seda ei ole arvesse

võetud. Esialgse taotluse tegemise hetkel ei olnud kaebajale teadaolevalt viimast arstivisiiti digiloos

üleval, seega see oli uus info, mis vaide esitamise ajal lisandus. Samuti toodi välja, et kaebaja ei ole

piisavalt arstide juures fikseerinud enda tervislikku olukorda, mis omakorda on vastuolus väitega,

kus Eesti Töötukassa hinnangul on kogu vajalik informatsioon olemas digiloos.

13. Kaebajal on väga raske mõista, kuidas eksperthinnangut inimese liikumise ja käelise tegevuse

osas saab hinnata isik, kes ei ole kaebajat kunagi elus kohanud ning reaalselt näinud. Pärast vaiet ei

koostatud uut eksperthinnangut vaid lähtuti olemasolevast eksperthinnangust. Seega ei kogutud

lisainformatsiooni peale vaide esitamist, millega on rikutud uurimispõhimõtet.

14. Eksperthinnangu kohaselt on kaebajal kerge tegutsemispiirang käelisele tegevusele, mis ei vasta

tema hinnangul tõele, sest ilma kolme sõrmeta on vasaku käe tegevus oluliselt piiratud ning seda

juba 20 aastat ning seda on kinnitanud ka eelnev töövõimet hinnanud ekspert. Lisaks sellele tuleb

dokumentidest välja vastuolu, mille kohaselt ei olevat kaebajal vasaku käe käelistes tegevuses

takistusi, kuna alates 2018. aastast puuduvad selle kohta sissekanded digiloosse. Selline info on

vastuoluline ning vajaks lisainformatsiooni, et kinnitada, kas isikul on endiselt 3 sõrme puudu või

mitte. Samuti tundub absurdsena iga arsti visiidi korral eraldi täpsustada, et kaebajal on endiselt

kolm sõrme.

15. Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada erinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse

ravisoostumist ning piirangute mõju igapäevategevustele. Käevigastusest ja seljaprobleemidest

tekitatud koosmõju igapäevasele tegevusele pole arvesse võetud, sest kaebaja ei suuda kõiki

võtmetegevusi sooritada iseseisvalt. Lähtudes määruse nr 39 §-st 6 leiab kaebaja, et piirang vasaku

käe tegevusele on raskusaste 3 ehk raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu,

esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski

teostatav; ning liikumispiirang vastab vähemalt raskusastmele 2, kui mitte raskusastmele 3.

Arvestades ka kaebaja senist töökogemust ja töö eripära, kus liikumistakistused võivad eriti

ohtlikuks kujuneda, on tekkiv piirang töötamiselt eriti märgatav.

4(11)

16. Liikumistegevust hinnati arvväärtusega 1, mis ei peegelda kuidagi reaalselt olukorda. Antud

liikumist mõjutava terviseprobleemi tõttu on kaebaja igapäevategevus raske ning piirab tema

igapäeva tööd olulisel määral. Käeline tegevus on hinnatud arvväärtusega 1, mis ei vasta samuti

reaalselt olukorrale. Seega leiab kaebaja, et Töötukassa ei ole kogunud piisavat informatsiooni või

teinud vastavaid tegevusi (visiidipõhine hindamine), et välja selgitada kaebaja töövõimet ning selle

mõju igapäevasele elule.

17. Kaebaja leiab ka, et oleks võinud esialgses taotluses hinnata enda töövõimetust suuremaks.

Kaebaja lähtus suuresti varasemast töövõime hinnangust ning muutustest. Seda eelkõige seetõttu, et

küsimustikus ei olnud eraldatud kahe käe töövõimet, millest paremal käel on oluliselt suurem

töövõime kui vasakul käel. Esitatud vaides on kaebaja aga põhjalikumalt kirjeldanud probleeme,

mis on igapäevaselt nendest tervisekahjustusest, mis pärsivad tema töövõimet oluliselt.

18. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et peale vaide esitamist oleks Töötukassa pidanud rakendama

uurimispõhimõtet ning koguma iseseisvalt lisainfot, et hinnata adekvaatselt kaebaja töövõimet.

Kaebaja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral (peale vaide esitamist) oleks pidanud

koguma täiendavaid terviseandmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning

tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaastatud ekspertiisimeeskonnalt.

Töötukassa otsuses välja toodud väide, et isiku visiidile kutsumiseks ei ole näidustust, on

kaalutusviga, sest vaides esitatud lisanduv info ja kirjeldus isiku reaalse situatsiooni kohta loob

vasturääkivusi esialguse taotlusega ning info, et aastast 2018. pole viidatud kaebaja vasaku käe

sõrmede puudumisele on vasturääkivus, mis vajaks täiendavat hinnangut.

Vastustaja seisukohad

19. Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164 ja

15.12.2021 vaideotsuse nr 3295 tühistamiseks puudub alus. Kui Töötukassa otsused ei kuulu

tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks hinnata uuesti kaebaja töövõimet.

20. Vaidlustatud otsuste aluseks oleva 02.11.2021 dokumendipõhise töövõime hindamise

eksperthinnangu kohaselt hinnati kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevused „1.1. Liikumine eri

tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kere piirang), „1.2. Ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge

piirang) ja „1.3. Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), kaebaja ise võtmetegevustes

piiranguid ei märkinud (200 meetri läbimist ilma valu või väsimuseta ei loeta metoodika kohaselt

piiranguks.). Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.3. Käteosavus“

arvväärtusega 1 (kerge piirang), kaebaja ise märkis võtmetegevuses 2.3. piiranguks 1 (kerge

piirang). Muudes valdkondade võtmetegevustes kaebaja piiranguid ei märkinud. Kokkuvõttes leiti

eksperthinnangus, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Soovituste all on välja toodud, et kaebajale

ei sobi ametid, mis nõuavad suurt käelist täpsust ka ei sobi pikaajaline järjestikune seismine ja

ringiliikumine. Kuna võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa ei olnud rohkem kui 3 (oli

0), puudus alus tuvastada töövõime vähenemine.

21. Töötukassa 03.11.2021 otsus tugines ekspertarsti dr Helen Pärna 02.11.2021 koostatud

eksperthinnangule. Ekspertarst analüüsis veel kord vaide menetlemise käigus vaide esitaja

terviseandmeid (06.12.2021) ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Eesti Töötukassa

töövõime hindamise ekspertarst dr Alvi Tellmann analüüsis samuti vaidemenetluses töövõime

hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja dr Helen Pärna 02.11.2021

koostatud eksperdiarvamust ning nõustus eksperdiarvamuses antud hinnangu ja põhjendustega. Ka

käesolevas haldusasjas on dr Alvi Tellmann kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud

tegutsemispiirangud uuesti üle vaadanud ning koostanud 9.02.2022 kirjaliku seisukoha, milles jääb

arvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

22. Liikumise valdkonna võtmetegevuse „Seismise ja istumine“ puhul märkis kaebaja töövõime

hindamise taotluses, et ta suudab läbida enam kui 200 meetrit ilma valu, nõrkuse, väsimuse,

peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta. Kaebaja täpsustab, et jalgades on tuimus. Tihti

esineb komistusi. Treppidel liikuda ja takistusi ületada suudab vaide esitaja vikeste raskustega.

5(11)

Treppidel liikudes vajab tuge käsipuust. Eksperthinnangust nähtub, et arst hindas piirangute

raskusastet arvväärtusega 1 (kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud neuroloogi Epp Heinola

26.10.2021, neuroloogi Eve Toots 17.08.2021 ja perearsti Vaike Meesak 06.12.2018 epikriisidele

ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et esineb vasaku jala väsimist ringiliikumisel.

Kaebaja kaebab tuimust ja surisemist vasakus jalas ja seljas ning vasaku jala väsimist kõndimisel.

Vasaku jala liigutused vastupanule on veidi langenud jõuga. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui

kergeks, sest kaebaja liigub ilma abivahendi ja teise inimese abita ning ekspertiisitaotluse kohaselt

suudab ta läbida ilma raskusteta enam kui 200 meetrit.

Liikumise valdkonna võtmetegevuse „ohutu ringiliikumine“ puhul märkis kaebaja töövõime

hindamise taotluses, et suudab ohutult siseruumides ja väljas ringi liikuda. Eksperthinnangust

nähtub, et arst hindas piirangute raskusastet arvväärtusega 1 (kerge piirang). Eksperthinnangus on

tuginetud neuroloogi Epp Heinola 26.10.2021, neuroloogi Eve Toots 17.08.2021 ja perearsti Vaike

Meesak 06.12.2018 epikriisidele ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et vasaku jala

tuimuse tõttu võib ebatasasel pinnal esineda komistamisi. Rombergi asendis esineb vähene

ebakindlus. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest nägemise ja kuulmise langust (mida

samuti arvestatakse selle võtmetegevuse hindamisel) kaebajal ei esine. Ka ei ole kaebaja ise antud

võtmetegevuses kaebusi esitanud.

Liikumise valdkonna võtmetegevuses „seismine ja istumine“ puhul märkis kaebaja töövõime

hindamise taotluses, et suudab kehaasendeid säilitada ja vahetada raskusteta ja valu tundmata.

Eksperthinnangust nähtub, et arst hindas piirangute raskusastet arvväärtusega 1 (kerge piirang).

Eksperthinnangus on tuginetud neuroloogi Epp Heinola 26.10.2021, neuroloogi Eve Toots

17.08.2021 ja perearsti Vaike Meesak 06.12.2018 epikriisidele ja põhjendatud kerge piirangu

hinnangut sellega, et vasaku jala väsimine ja tuimus võivad raskendada pikaajalist seismist.

Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest istumise piiranguid ei ole tervise infosüsteemis

kirjeldatud.

23. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käteosavus“ puhul märkis kaebaja töövõime

hindamise toatluses, et suudab väikeste raskustega käsi ja sõrmi kasutada mõne tegevuse

sooritamiseks. Kaebaja täpsustab, et vasakul käel on kolm sõrme amputeeritud ja seetõttu on haare

raskendatud. Parema käe näpud on vähenenud tundlikkusega. Eksperthinnangust nähtub, et arst

hindas piirangute raskusastet arvväärtusega 1 (kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud

neuroloogi Epp Heinola 26.10.2021, neuroloogi Eve Toots 17.08.2021 ja perearsti Vaike Meesak

06.12.2018 epikriisidele ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et vasaku

mittedominantse käe kolme sõrme amputeerimine keskmisest lülist, millele kaasub parema käe I-

III sõrme tuimus, võib raskendada käelist täppistööd. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks

(mis vastab kaebaja enda hinnangule), sest kaebaja sõrmed liiguvad vabalt, käte liigutuste jõud on

korras

ning

parema

käe

tundlikkuse

häire

tekib

eelkõige

pea

painutusel

taha.

Elektroneuromüograafia uuringul (tehtud 17.08.2021) esineb väga kerge parema keskpidise närvi

kahjustus karpaalkanali nivool, mis põhjustab näppude vähenenud tundlikkust paremal käel.

24. Eelnevast tulenevalt ei vasta tõele kaebaja väide, et käevigastuse ja seljaprobleemidest tekitatud

koosmõju igapäevasele tegevusele pole arvesse võetud, sest ta ei suuda kõiki võtmetegevusi

sooritada iseseisvalt. Terviseandmed ja kaebaja enda hinnang ei kinnita mõõdukaid

tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas ja raskeid tegutsemispiiranguid käelise tegevuse

valdkonnas.

25. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et töövõime hindamise taotluse esitamise

(26.10.2021) ajast alates on seljavigastusest tekkinud terviseprobleem süvenenud, kuid seda ei ole

vaideotsuse tegemisel arvesse võetud, ei ole kogutud täiendavat informatsiooni ega viidud läbi

visiidipõhist hindamist. Taotluses hindas kaebaja ise oma piiranguid liikumise valdkonnas sisuliselt

puuduvateks (sai kõndida 200 meetrit valu või väsimust tundmata, mis metoodika kohaselt ei

põhjusta piiranguid liikumisel). Kaebaja seljavigastusest tekkinud terviseprobleem võis süveneda

pärast 26.10.2021, sest tervise infosüsteemi lisandunud dr Epp Heinola 17.01.2022 koostatud

6(11)

epikriisis on märgitud, et jalgade spastilisus ja liikumishäire on progresseerunud viimase paari kuu

vältel, kuid see tehtud otsust ei muuda, sest terviseseisundi halvenemine toimus pärast vaidlustatud

otsuse tegemist ning tegemist ei olnud püsiva terviseseisundi halvenemisega. Vastavalt töövõime

hindamise metoodikale antakse töövõime hinnang tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja

püsivale seisundile. Töövõime hindamisel ei võeta arvesse ajutist/akuutset terviseseisundit, mis

paraneb eeldatavasti vähemalt kuue kuu jooksul. Et vaideotsuse tegemise ajal oli juba teada, et

kaebaja oli suunatud lülisamba kaelaosa ühe diski väljasopistumise tõttu, mis võis põhjustada tema

terviseprobleemi süvenemist, haiglaravile ning haiglaravi järgselt oli oodata tema terviseseisundi

paranemist, ei kogutud vaidemenetluse käigus täiendavat informatsiooni ega viidud läbi

visiidipõhist hindamist. Kaebaja terviseprobleemi süvenemise ajutist iseloomu kinnitab ka tänaseks

tervise infosüsteemi lisandunud dr Epp Heinola 17.01.2022 koostatud epikriis, mille kohaselt lahkus

kaebaja pärast 13.01.2021 teostatud operatsiooni haiglast paranenult ja pärast taastusravi saamist on

oodata tema terviseseisundi edasist paranemist. Terviseprobleemi ajutise halvenemise korral on

isikul võimalus saada ajutist töölt vabastust haiguslehe alusel kuni 6 kuud, kuigi dr Epp Heinola

17.01.2022 epikriisi kohaselt töötas kaebaja kuni haiglasse minemiseni (st kuni 12.01.2022).

26. Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka seda, et menetlus toimus dokumendipõhiselt.

Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur. TVTS § 7

lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on

Töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja

vastuvõtule. Seega sõltub tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule suunamine vajadusest ning pole

töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa. Praegusel juhul pidas vastustaja võimalikuks

hinnata kaebaja töövõimet olemasolevate andmete põhjal ning ei esine asjaolusid, mis oleksid

vajanud täpsustamist tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtul. Terviseandmetes on piisava

põhjalikkusega kirjeldatud kaebaja terviseseisundit ja need andmed ei ole vasturääkivad.

27. Kaebaja on välja toonud, et vastustaja oleks pidanud täiendavalt uurima kaebaja raviarstidelt

tema tervisliku seisundi kohta, et tuvastada temal töövõime vähenemine. Vastustaja märgib, et

kaebaja töövõime hindamiseks vajaminevad andmed olid vastustajale kättesaadavad tervise

infosüsteemis. Kaebaja ei ole välja toonud milliseid täiendavaid terviseandmeid oleks vastustaja

pidanud täiendavalt kaebaja raviarstidelt pärima ning kuidas need oleksid mõjutanud juba antud

hinnangut kaebaja töövõime ulatusele. Neuroloogi Epp Heinola 26.10.2021 koostatud epikriis oli

digiloos olemas juba vaidlustatuid otsuse tegemise ajal (03.11.2021) ja seda on otsuse tegemisel ka

arvesse võetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

28. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

29. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164 ja 15.12.2021

vaideotsuse nr 3295 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata tema 26.10.2021

töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Kaebaja leiab, et tema töövõime on vähenenud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas

kaebaja töövõime ulatus tuvastati vastustaja poolt õiguspäraselt.

30. Vaidlus puudub selles, et Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev

haldusorgan ja kaebaja on tööealine isik.

31. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti,

teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu

7(11)

õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab

kohus Eesti Töötukassa töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel võtta

arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale nende tegemise ajal teada.

33. Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet

hindab

ning

töövõimetoetust

määrab

ja

maksab

Eesti

Töötukassa

(TVTS

§

3).

Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui isiku

töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 1).

34. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5

lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste põhjal,

vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses

mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.

35. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes

isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest

(TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt

ning

tervishoiuteenuse

osutaja

poolt

eksperdiarvamuse

koostamisse

kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

36. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri

tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2)

käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud

piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel

püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste

alustamine

ja

lõpetamine,

õppimise

ja

tegevuste

sooritamisega

seotud

muud

piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine,

toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades

piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele

antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt

järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

8(11)

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

37. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1

määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime

hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6).

38. Töövõime hindamise menetluses koostas eksperthinnangu AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus

ekspertarst Helen Pärna. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste

arvväärtuste summa oli 0. Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

39. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamata jätmine on

vormiviga, mis võib kaasa tuua haldusakti tühistamise, kui see võis mõjutada asja otsustamist

(haldusmenetluse seaduse § 58). Töötukassa 03.11.2021 otsuse põhjendustes on korratud

02.11.2021 eksperthinnangu kokkuvõtet. Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9

ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrusele nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“.

Määrusele nr 39 on viidatud tervikuna, mitte paragrahvide täpsusega, mistõttu pole aru saada,

millised sätted olid kaebaja juhtumi puhul asjakohased. Samas on otsuses märgitud, et töövõime

ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis

digilugu.ee ja e-töötukassas. 02.11.2021 eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest,

kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes (kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati,

milline hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel). Seega saab lugeda, et töövõime

hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses

viidatud. Lisaks saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud pärast 03.11.2021 otsuse tegemist.

Eesti Töötukassa on töövõime hindamise otsust täiendavalt põhjendanud 15.12.2021 vaideotsuses

ning kohtumenetluses esitatud dokumentides (Eesti Töötukassa 17.02.2022 vastus kaebusele, dr

Alvi Tellmanni kirjalik seisukoht).

40. Ekspertarst Helen Pärna 02.11.2021 eksperthinnangust nähtub, et kaebajal tuvastati kerge

tegutsemispiirang (arvväärtusega 1) liikumise valdkonna võtmetegevustes 1.1 (liikumine eri

tasapindadel), 1.2 (ohutu ringiliikumine) ja 1.3 (seismine ja istumine) ning käelise tegevuse

valdkonnas 2.3 (käteosavus). Kaebaja 26.10.2021 taotluses antud vastuste kohaselt ei ole tal

liikumise valdkonnas piiranguid. Kaebaja märkis, et ta suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse,

peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida enam kui 200 meetrit, mis tähendab

piirangu puudumist. Käteosavuse võtmetegevuses hindas kaebaja piirangu kergeks. Kaebaja märkis

taotluses, et ta saab käsi ja sõrmi kasutada väikeste raskustega mõne tegevuse sooritamiseks.

Kaebaja täpsustas valitud vastust sellega, et vasakul käel on kolm sõrme amputeeritud, seetõttu on

käe haare raskendatud. Parema käe näpud on vähenenud tundlikkusega. Kaebaja on kohtule esitatud

kaebuses täpsustanud, et liikumispiirang vastab vähemalt raskusastmele 2, kui mitte raskusastmele

3, ning vasaku käe piirang vastab raskusastmele 3. Seega on kaebaja oma esialgset hinnangut

muutnud. Taotleja poolt enda hinnangute hilisem muutmine pole praktikas tavapärane ja kaebaja on

töövõime hindamise taotluses vasaku käe ja parema käe probleemid eraldi välja toonud, vaatamata

sellele, et formaalselt pole töövõime taotluse vormis esitatud eraldi küsimusi vasaku ja parema käe

kohta. Kohus võtab kaebuses avaldatud seisukohad siiski arvesse ja lahendab praegust vaidlust

olukorrana, kus kaebaja on hinnanud oma piirangud raskemaks kui vastustaja.

41. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu

raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on

eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (p 21). Kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud

9(11)

piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele

kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse

andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle.

Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust

kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22).

Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 märkinud ka seda, et halduskohtu pädevuses on

tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse

koostamisel tervise infosüsteemi kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme

määramisel (p 24).

42. Ekspertarst Helen Pärna on 02.11.2021 eksperthinnangus põhjendanud piirangutele antud

hinnanguid. Liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.1 (liikumine eri tasapindadel) on ekspertarst

märkinud, et esineb vasaku jala väsimist ringiliikumisel. Liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.2

(ohutu ringiliikumine) on ekspertarst märkinud, et esineb vasaku jala takerdumist, mis raskendab

liikumist eelkõige ebatasastel pindadel. Liikumise valdkonna võtmetegevuses 1.3 (seismine ja

istumine) on ekspertarst märkinud, et vasaku jala väsimine ja takerdumine võivad raskendada

pikemaajalist järjestikust seismist. Kuna ekspertarst nõustus käelise tegevuse valdkonna

võtmetegevuses 2.3 (käteosavus) kaebaja esialgse hinnanguga, on ekspertarst viidanud üksnes

diagnoosidele. Vaidemenetluses koostas ekspertarst Helen Pärna 06.12.2021 eksperthinnangu (Eesti

Töötukassa 17.02.2022 vastusele lisatud). Hilisemas eksperthinnangus on Helen Pärna märkinud

võtmetegevuse 2.3 osas, et parema käe neuroloogilist leidu on kirjeldatud tagasihoidlikult ja

valdavalt siis, kui taotleja lükkab pea kuklasse; vasaku käe sõrmede osaline amputatsioon võib

takistada vaba käelist täppistööd.

Vaideotsuses on märgitud, et vaidemenetluses andis kaebaja töövõimele hinnangu ka Eesti

Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst, kuid ekspertarsti nimi on jäänud vaideotsuses

täpsustamata. Eesti Töötukassa on vastuses kaebusele täpsustanud, et nimetatud ekspertarst oli Alvi

Tellmann. Kohtule on esitatud ekraani kuvatõmmis väidetavalt Alvi Tellmanni poolt koostatud

vastusest vaidele, millest siiski ei selgu, kes selle koostas ja mis kuupäeval. Samas on Alvi Tellmann

koostanud kohtumenetluse jaoks 08.02.2022 allkirjastatud seisukoha. Seega saab lugeda, et asjas on

olemas ka teise ekspertarsti seisukoht. Alvi Tellmann on Helen Pärna hinnanguga nõustunud. Alvi

Tellmann leiab 08.02.2022 kirjalikus seisukohas, et kaebuse väited ei anna alust alust töövõime

hindamise otsuse nr TVH/21/044164 ja vaideotsuse nr 3295 tühistamiseks. Kirjalikus seisukohas

on selgitatud, et piirangut eri tasapindadel liikumisel ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest

kaebaja liigub ilma abivahendi ja teise inimese abita ning ekspertiisitaotluse kohaselt suudab ta

läbida ilma raskusteta enam kui 200 meetrit. Piirangut ohutul ringiliikumisel ei saa hinnata

suuremaks kui kergeks, sest nägemise ja kuulmise langust (mida samuti arvestatakse selle

võtmetegevuse hindamisel) kaebajal ei esine. Piirang seismisel ja istumisel on hinnatud kergeks,

sest vasaku jala väsimine ja tuimus võivad raskendada pikaajalist seismist. Piirangut ei saa hinnata

suuremaks kui kergeks, sest istumise piiranguid ei ole tervise infosüsteemis kirjeldatud.

Käteosavuse piirang on hinnatud kergeks, sest vasaku mittedominantse käe kolme sõrme

amputeerimine keskmisest lülist, millele kaasub parema käe I-III sõrme tuimus, võib raskendada

käelist täppistööd. Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks, sest kaebaja sõrmed liiguvad

vabalt, käte liigutuste jõud on korras ning parema käe tundlikkuse häire tekib eelkõige pea

painutusel taha. Elektroneuromüograafia uuringul (tehtud 17.08.2021) esineb väga kerge parema

keskpidise närvi kahjustus karpaalkanali nivool (karpaalkanali sündroom), millega seoses on

kaebaja saanud Kenalogi süsti. Käte jõudlust on kirjeldatud normis olevana.

43. Vastustaja on esitanud 17.02.2022 vastuse lisadena epikriisid, mis olid töövõime hindamisel

asjakohased. Esitatud on ka pärast 03.11.2021 otsuse ja 15.12.2021 vaideotsuse tegemise järgselt

lisandunud andmed (neuroloogi 17.01.2022 epikriis, perearsti 04.02.2022 saatekiri). Kohtule ei

nähtu, et eksperdiarvamuse koostamisel oleks terviseandmeid valesti kasutatud.

10(11)

44. Kaebaja leiab, et vastustaja rikkus uurimispõhimõtet sellega, et ei viinud tema suhtes läbi

visiidipõhist hindamist ega küsinud lisaandmeid tema raviarstidelt. HMS § 6 sätestab, et

haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja

vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Uurimispõhimõtte rikkumine võib kaasa

tuua tehtud otsuse tühistamise, kui rikkumine võis mõjutada asja sisulist otsustamist (HMS § 58).

45. Määruse nr 39 § 5 lg-s 1 on loetletud, milliste andmete alusel eksperdiarvamus töövõime

hindamiseks koostatakse. Punkt 3 sätestab, et taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

saab tugineda täiendavatele terviseandmetele taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning

tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.

Nagu sätte sõnastusest nähtub, kogutakse taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt täiendavaid

terviseandmeid, kui taotleja tegutsemisvõime vajab täpsustamist. Seega ei ole see töövõime

hindamise menetluse kohustuslik osa. Võttes arvesse kahe ekspertarsti teadaolevat arvamust, leiab

kohus, et täiendavate terviseandmete kogumine kaebaja raviarstidelt ei oleks mõjutanud asja sisulist

otsustamist. Kaebaja ei ole ka välja toonud, milliste täiendavate asjaolude kohta tema raviarstid infot

valdavad, mis vastustajale kättesaadavatest terviseandmetest ei selgu.

46. Kohtu hinnangul ei vajanud vasaku käe sõrmede puudumine täiendavat uurimist, sest vastustaja

võttis töövõime hindamisel arvesse, et kaebaja vasaku käe sõrmed on amputeeritud. Vasaku käe

sõrmede osalist amputatsiooni on mainitud nii kaebaja 26.10.2021 taotluses kui Helen Pärna

eksperthinnangus. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks mitte niivõrd haiguse ega vigastuse

diagnoosi (sõrmede puudumist), vaid sellest tingitud tegevuspiiranguid. Ka kaebaja märkis esialgu

käelise tegevuse piirangud kergeks, kuid muutis oma seisukohta pärast Eesti Töötukassa 03.11.2021

otsuse tegemist.

47. Kaebaja on väitnud, et vastustaja ei võtnud vaideotsuse tegemisel arvesse 26.10.2021 visiiti

neuroloogi juurde ega asjaolu, et töövõime hindamise taotluse esitamise ajast alates on

seljavigastusest tekkinud terviseprobleem süvenenud. Neuroloog Epp Heinola 26.10.2021 visiit on

arvesse võetud, sest Helen Pärna eksperthinnangutes on Epp Heinola 26.10.2021 epikriisile

viidatud. Seljavigastusega seoses on vastustaja selgitanud, et see tehtud otsust ei muuda, sest

terviseseisundi halvenemine toimus pärast vaidlustatud otsuse tegemist ning tegemist ei olnud

püsiva terviseseisundi halvenemisega. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale antakse

töövõime hinnang tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile. Töövõime

hindamisel ei võeta arvesse ajutist/akuutset terviseseisundit, mis paraneb eeldatavasti vähemalt kuue

kuu jooksul. Vastustaja seisukohta toetab olemasolev kohtupraktika. Tallinna Halduskohus on

09.09.2020 otsuse nr 3-20-921 punktis 13.4.1 selgitanud, et ajutist töövõimetust ei saa töövõime

hindamisel arvesse võtta, sest seadusandja on näinud ajutise töövõimetuse puhuks ette teistsugused

meetmed (töövõimetusleht, ajutise töövõimetuse hüvitis). Ajutine töövõimetus läheb üle

pikaajaliseks tervisekahjustuseks, kui see kestab kauem kui 6 kuud. Kaebaja seljavigastusega seotud

probleemi süvenemise ajutist iseloomu kinnitab Eesti Töötukassa 17.02.2022 seisukohale lisatud dr

Epp Heinola 17.01.2022 koostatud epikriis.

48. Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur, sest

töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed on juba olemas. Asjakohaste terviseandmete

olemasolu aitab tagada TVTS § 6 lg-s 4 sätestatud kohustus käia kuue kuu jooksul enne töövõime

hindamise taotluse esitamist perearsti, taotlejat põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti

vastuvõtul. TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku

töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Sätte sõnastusest tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja

vastuvõtule suunamine ei ole töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa, vaid sõltub

olemasolevate terviseandmete piisavusest. Praegusel juhul ei ole tegemist olukorraga, kus

terviseandmed oleks puudulikud olnud. Nagu kohus juba märkis, ei jätnud vastustaja arvestamata

26.10.2021 lisandunud terviseandmetega ja kaebaja seljavigastusest tekkinud terviseprobleemi

süvenemist polnud selle ajutise loomu tõttu võimalik töövõime hindamisel arvesse võtta. Samuti

11(11)

pole kaebaja väitnud, et olemasolevad terviseandmed oleks omavahel vastuolus. Vastuolu on

tekkinud üksnes kaebaja seisukoha ja ekspertarstide seisukoha vahel, mis on töövõime hindamise

vaidluste puhul tavaline ega loo eraldi alust visiidipõhiseks töövõime hindamiseks. Seega leiab

kohus, et kaebaja suunamata jätmine tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ei too kaasa tehtud

otsuse õigusvastasust.

49. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa03.11.2021 otsuse nr TVH/21/044164

tühistamiseks puudub alus. Kuna algne otsus on õiguspärane ja vaideotsus ei riku kaebaja õigusi

vaide esemest sõltumatult, puudub alus Eesti Töötukassa 15.12.2021 vaideotsuse nr 3295

tühistamiseks. Kuna Eesti Töötukassa haldusaktid ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti

Töötukassa kohustamiseks vaadata 26.10.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.

50. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole

enda kanda.

51. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu

avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses

omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm