3-21-2858/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuni 2022. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2858

Haldusasi

CapNet OÜ kaebus tühistada Rahapesu Andmebüroo

11.11.2021 otsus nr 6-1/288-1

Menetlusosalised

Kaebaja – CapNet OÜ, volitatud esindaja Natalja

Kutepova

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud

esindaja Sirle Kalma

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.07.2022 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ettevõttele CapNet OÜ on 10.03.2020 väljastatud tegevusluba nr FRK001314

virtuaalvääringu rahakotiteenus osutamiseks ja tegevusluba nr FVR001431 virtuaalvääringu

raha vastu vahetamise teenuse osutamiseks.

2. CapNet

OÜ

esitas

27.06.2020

majandustegevusest

ajutise

loobumise

teate

majandustegevusest loobumiseks kuni 27.06.2023.

3. Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas 19.07.2021 virtuaalvääringu teenuse pakkujatele,

sealhulgas CapNet OÜ-le, ettekirjutuse täiendava teabe esitamiseks rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 54 lg 1 p 2 ning § 58 lg-te 1 ja 2 alusel.

Ettekirjutus tuli täita hiljemalt 19.08.2021.

3-21-2858

2(6)

4. CapNet OÜ edastas 02.08.2021 RAB-ile vastuse ettekirjutusele, millest selgus, et ettevõtte

ei ole teenuse pakkumist alustanud kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest, s.o

hiljemalt 10.09.2020, kuivõrd tema tegevusluba on ajutiselt peatatud.

5. CapNet OÜ esitas 21.10.2021 tegevusloa muutmise taotluse.

6. RAB tunnistas 11.11.2021 otsusega nr 6-1/288-1 CapNet OÜ-le 10.03.2020 väljastatud

tegevusload nr FVR001431 ja nr FRK001314 ning nimetatud lubadega seotud

majandustegevuse registri andmed kehtetuks, kuna teenuse osutaja ei ole alustanud teenuse

osutamist kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest. Ühtlasi selgitas RAB, et kuivõrd

tegevusluba tunnistatakse kehtetuks, siis sellega lõppeb ka tegevusloa muutmise taotluse

menetlus.

7. CapNet OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 09.12.2021 kaebuse, milles taotles RAB

11.11.2021 otsuse nr 6-1/288-1 tühistamist.

POOLTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

1) RAB on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole

majandustegevust alustanud. RAB on varasemalt korduvalt asunud seisukohale, et tegevusloast

ajutise loobumise kestel ei pea ettevõtte vastama RahaPTS-i nõutele, mis vastab täies ulatuses

ajutise loobumise eesmärgile ja olemusele. Eeltoodu tähendab muu hulgas ka seda, et

majandustegevusest ajutiselt loobunud äriühingule ei laiene ka RahaPTS § 75 lg 1 p 3 sisalduv

nõue alustada tegutsemist taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja

kulgemine katkeb. Kaebaja loobus ajutiselt majandustegevusest lähtuvalt RAB-i seisukohtadest

ja menetluspraktikast, mistõttu on äriühingul põhjendatud ja õiguspärane ootus, et RahaPTS §

75 lg 1 p 3 sätestatud 6 kuulise tähtaja kulgemise peatumine kehtib ajutise loobumise ajal ning

jääb edaspidi kehtima äriühingu suhtes.

2) RAB on tuginenud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 34 lg-le 5, mille

kohaselt ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest, haldusaktist või

lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta nimetatud jätkamise

kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks. RAB leiab, et RahaPTS

§ 75 lg 1 p 3 kohustab ettevõtjat asuma kuue kuu jooksul tegutsema taotletud tegevusalal.

RahaPTS § 75 lg 1 p 3 pole käskiva sõnastusega säte ning sellega pole sätestatud, et ettevõtja

peab või on kohustatud alustama majandustegevust või jätkama sellega, mh majandustegevuse

mittealustamine pole võrdsustatud kohustuse rikkumisega. Virtuaalvääringute teenuste

osutajate puhul puudub mistahes MSÜS § 34 lg-s 5 mainitud seadusest, haldusaktist või

lepingust tulenev kohustus jätkata majandustegevusega ning sellest tulenevalt ei saa

virtuaalvääringute teenuste pakkujate osas tõlgendada majandustegevuse mittealustamisega

seotud tagajärgi MSÜS § 34 lg 5 kaudu. MSÜS § 34 lg 5 on ette nähtud üldhüviteenuste

osutajate (näiteks raudteevedu, keskküte jne) tegevuse reguleerimiseks, kellel on ühiskonna ees

reaalsed ja elu või majanduse funktsioneerimise jaoks tähtsad kohustused.

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

1) Nõustuda ei saa kaebajaga, et majandustegevuse ajutise loobumise kestel (kaebaja on

majandustegevusest loobunud kolmeks aastaks) ei pea kaebaja vastama RahaPTS nõuetele,

mistõttu ei rakendu majandustegevusest ajutiselt loobunud ettevõttele RahaPTS § 75 lg 1 p 3

nõue. Seaduse RahaPTS § 75 lg 1 p 3 alusel oli kaebaja kohustatud alustama tegevusloa teenuse

osutamist hiljemalt 10.09.2020. a.

2) RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 on sätestatud seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud

tegevusalal kuue kuu jooksul loa väljastamisest alates. Vastustaja ei kohusta kaebajat

3-21-2858

3(6)

tegevusega alustama. Tegevuse alustamise või jätkamise otsuse teeb kaebaja ise tingituna oma

tegevuse eripäradest ja võimekusest teenust pakkuda. Kui kaebaja ei ole valmis teenuse

pakkumisega alustama seaduses sätestatud kuue kuu jooksul, peab kaebaja sellisel juhul

arvestama, et vastavalt RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud nõudele on vastustajal kohustus

tegevusluba kehtetuks tunnistada. RahaPTS § 75 lg 1 p 3 ei anna vastustajale kaalutlusõigust,

vaid sätestab tegevusloa kehtetuks tunnistamise kohustusena.

3) RahaPTS § 75 lg 1 p 3 on erisätteks MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes, mille kohaselt

majandushaldusasutus võib tunnistada tegevusloa kehtetuks majandustegevuse mittealustamise

korral kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või selle mitteteostamisel kahe aasta

jooksul. Seadusandja on pidanud oluliseks RahaPTS-is sätestada erisus kaheaastasest perioodist

seetõttu, et kuue kuulist perioodi on peetud piisavaks, et ettevõtja jõuaks kõik ettevalmistused

taotletud tegevusalal tegutsemiseks ära teha ning juba ka tegutsema asuda. Täiendava erisusena

ei ole seadusandja kehtestanud tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist RahaPTS § 75 lg

1 p 3 alusel mitte võimalusena nagu see on toodud MSÜS § 37 lg-s 2, vaid kohustusena. Kaebaja

poolt esitatud 27.06.2020 majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema seaduses

sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa väljastamisest

arvates.

4) RahaPTS § 75 lg 1 p-ga 3 analoogne säte, mis annab õiguse järelevalveasutusel tegevusluba

kehtetuks tunnistada, kui teenusepakkuja ei alusta etteantud tähtaja jooksul teenuse pakkumist,

on sätestatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (MERAS) § 22 lg 2 p-s 1 ning

krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 17 lg 1 p-s 1. Nimetatud sätted on analoogia mõttes

olulised põhjusel, et alates 10.03.2020 kohaldatakse RahaPTS § 2 lg 5 kohaselt ka

virtuaalvääringu

teenusepakkujatele

samu

nõudeid,

mis

kohalduvad

teistele

finantseerimisasutustele (sh krediidi- ja finantseerimisasutustele). Lisaks eelnevale viitab

seadusandja RahaPTS-i seletuskirjas kahju ärahoidmisele, mida on tõenäoliselt silmas pidanud

ka MERAS-e ja KAS-i vastavate sätete kehtestamisel. Järelevalveasutused peavad riskipõhiselt

lähenema ehk rohkem ressurssi tuleb panna järelevalvesubjektidesse, kellega kaasnevad

suuremad riskid. Juhul, kui teenuse pakkuja ei alusta teenuse osutamist tema poolt viidatud

perioodil, tähendab, et riskid, millega teenusepakkuja pidi teoreetiliselt kokku puutuma, ei vasta

tegelikkusele. Seetõttu ei saa haldusasutus olla ka kindel, kas riskide juhtimiseks kasutatavad

riskijuhtimise meetmed on hiljem piisavalt tõhusad.

5) Nõustuda ei saa käsitlusega, et MSÜS § 34 lg 5 on ette nähtud üldhuviteenuste osutajatele.

Üldhuviteenuse toimepidevuse tagamine on välja toodud eraldi MSÜS §-s 35. RahaPTS § 75

lg 1 p 3 on seadusest tulenev kohustus asuda tegutsema taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul

loa väljastamisest alates. Seega oli kaebajal kohustus asuda tegevusalal tegutsema hiljemalt

10.09.2020. Kaebaja poolt esitatud majandustegevusest ajutise loobumise teade ei välista tema

seaduses sätestatud kohustust asuda taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu jooksul loa

väljastamisest arvates.

6) Olukorras, kus kaebaja reaalselt ei tegele loakohustusega tegevusalal ning ei kavatsegi enne

27.06.2023. a tegutsema hakata, ei ole tegevusluba ja vastav kanne majandustegevuse registris

vajalik. Järelikult ei saa vastustaja ka piirata kaebaja ettevõtlusvabadust, kuna kaebaja ei olegi

alustanud ettevõtlusega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine tegevusalal, millel kaebaja ei

tegutse, ei riiva ka äriühingu õigusi intensiivselt, ning vajadusel võib kaebaja tulenevalt MSÜS

§ 37 lg 5 alusel igal ajal taotleda uut tegevusluba. Igaks juhuks tegevuslubade omamine

tegevusalal, millel kaebaja ei tegutse, ega kavatsegi tegutseda vähemalt kolm aastat, ei ole

kooskõlas seadusandja eesmärgiga ega kahjusta kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja puhul

ettevõtlusvabaduse piiramiseks kohaldatud meede (tegevuslubade kehtetuks tunnistamine) oli

mõistlik ja õiguspärane.

3-21-2858

4(6)

7) Toimunud on vastustaja halduspraktika motiveeritud muutmine, mis on lubatud ja legaalne

(TlnRingKo otsus asjas nr 3-19-175, p 10). Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega

ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusorgan

edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Seadusandja on leidnud, et kaebaja

tegevusvaldkonnale

kohalduvad

kõrgendatud

ja

rangemad

nõuded

(analoogselt

finantseerimisasutusele), sest seal esinevad suuremad riskid ja suurem avalik huvi.

Virtuaalvääringu teenuse pakkumise olemusest tulenevalt ei saa ka virtuaalvääringu

teenusepakkuja majandustegevust ajutiselt peatada kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks,

nagu see on ette nähtud KAS § 17 lg 1 p-s 1 ja MERAS § 22 lg 2 p-s 1. Kuna kaebaja on

majandustegevuse ajutiselt loobunud kolmeks aastaks, on see vastuolus MSÜS § 34 lg-ga 2

koostoimes KAS § 17 lg 1 p 1 ja MERAS § 22 lg 2 p 1 põhimõttega. Kaebaja tõlgendus

majandustegevusest ajutiselt loobunuks lugemine kolmeks aastaks on vastuolus seadusandja

tahtega ja haldusorgani tõlgendusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Vaidlus käib selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt otsuse tegemisel tuginenud RahaPTS

§ 75 lg 1 p-le 3. Viidatud sätte kohaselt tunnistab RAB RahaPTS § 70 lg-s 1 nimetatud

tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu

jooksul loa väljastamisest arvates. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ei ole alustanud tegevust

kuue kuu jooksul tegevuslubade nr FRK001314 ja nr FVR001431 väljastamisest, s.o alates

10.03.2020. Kaebaja on ise kinnitanud, et ei ole viidatud tegevuslubades kajastatud

majandustegevust alustanud. Kaebaja on esitanud 27.06.2020 teate majandustegevusest

loobumiseks kuni 27.06.2023. Kaebaja leiab, et ajutise loobumise kestel ei pea ettevõtte

vastama RahaPTS-i nõutele. Muuhulgas tähendab see ka seda, et majandustegevusest ajutiselt

loobunud äriühingule ei laiene RahaPTS § 75 lg 1 p 3 sisalduv nõue alustada tegutsemist

taotletud tegevusalal kuue kuu jooksul ning nimetatud tähtaja kulgemine katkeb ajutise

loobumise ajaks.

11. Nii MSÜS kui ka RahaPTS näevad ette alused tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks, kui

majandustegevust ei ole alustatud teatud tähtaja jooksul arvates tegevusloa väljastamisest.

MSÜS § 37 lg 2 p 1 kohaselt võib majandushaldusasutus tunnistada tegevusloa kehtetuks

majandustegevuse mittealustamisel kahe aasta jooksul arvates tegevusloa väljastamisest või

selle mitteteostamisest kahe aasta jooksul (üldhuviteenuse osutamise korral on vastavaks

tähtajaks 12 kuud). MSÜS § 37 lg 2 p 1 on sätestatud diskretsiooni võimaldavana

(„Majandushaldusasutus võib tunnistada“), RahaPTS sõnastus on aga imperatiivne ‒ RAB

tunnistab tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue

kuu jooksul loa väljastamisest arvates.

RahaPTS eelnõu (459 SE, XIII Riigikogu) seletuskirjas (lk 59) on viidatud praktikas esinevatele

probleemile, kus tegevusloa saavad ettevõtjad, kes ei hakka tegutsema Eestis (tegutsetakse

internetis ning Eestis füüsilist asukohta ei omata) ning ei tegutseta taotletud tegevusloa raames.

Samuti on RahaPTS seletuskirjas osundatud probleemile, et praktikas võetakse Eesti

tegevusluba,

mida

kasutatakse

teenusepakkuja

usaldusvääruse

tõstmiseks

viidates

majandustegevuse registris avalikult ligipääsetavale loale. Sellisel juhul ei ole tegevusluba

võetud mitte teenuse osutamiseks, vaid enda usaldusväärsuse tõstmiseks äripartnerite ja

välisriigi pankade silmis. RahaPTS seletuskirja kohaselt ei ole sellisel juhul ohtu tegevusloa

kasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel, aga esineb oht, et tegevusloa väärtus devalveerub ning

seda taotletakse n-ö „igaks juhuks“. Selleks, et pärssida turgu ebaausatel eesmärkidel või

tegevusluba mittesihtotstarbeliselt kasutatavate ettevõtjate tegevust, lühendati varasem 2-

aastane periood tegutsemise alustamiseks kuuele kuule. Seega oli põhiosas 27.11.2017

jõustunud RahaPTS üheks eesmärgiks vältida tegevusloa ebaausat või mittesihtotstarbelist

3-21-2858

5(6)

kasutamist, vähendades sellel eesmärgil perioodi, mille jooksul peab ettevõtja oma

majandustegevuse käivitama. Samuti sätestati tegevusloa kehtetuks tunnistamine RahaPTS-s

erinevalt MSÜS § 37 lg 2 p-st 1 imperatiivsena. Kohus nõustub vastustajaga, et RahaPTS § 75

lg 1 p 3 on erinormiks MSÜS § 37 lg 2 p 1 suhtes. Vastustaja viidatud MERAS § 22 lg 2 p 1 ja

KAS § 17 lg 1 p 1 ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuna MERAS ja KAS ei reguleeri

virtuaalvääringu valdkonna tegevuslubade väljastamist ega kehtetuks tunnistamist. Ka on

MERAS § 22 lg 2 p 1 ja KAS § 17 lg 1 p 1 sõnastatud erinevalt RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3

diskretsiooni võimaldavatena.

12. Poolte vahel on vaidlus ka MSÜS § 34, täpsemalt MSÜS § 34 lg 5 tõlgendamise üle. MSÜS

§ 34 lg 5 kohaselt ei välista majandustegevusest loobumise õigus ettevõtja seadusest,

haldusaktist või lepingust tulenevat kohustust majandustegevust jätkata, samuti ei loeta

nimetatud jätkamise kohustuse olemasolu korral ettevõtjat majandustegevusest loobunuks.

MSÜS § 34 lg 2 kohaselt on majandustegevusest loobumine ettevõtja poolt majandustegevuse

vabatahtlik lõpetamine ühel või enamal loa- või teatamiskohustusega tegevusalal. Kui

majandustegevusest loobutakse teatud tähtajani, võib ettevõtja teatada majandustegevusest

loobumise ja selle taasalustamise kuupäeva (majandustegevusest ajutiselt loobumise teade).

MSÜS § 34 lg 5 grammatiline (loobuda saab millestki, mis on juba olemas) ja süstemaatiline

tõlgendamisviis (MSÜS § 34 asub seaduse 4. peatüki 1. jaos „Majandustegevuse lõppemine“)

toetavad lähenemist, et osundatud sättes peetakse silmas olukorda, kus ettevõtja on juba

alustanud majandustegevusega ning soovib hiljem seda teatud tegevusalal osaliselt või

täielikult lõpetada. Seda siis tähtaegselt või tähtajatult. Kohtu arvates ei ole MSÜS § 34 lg-d 2

ja 5 mõeldud reguleerima olukorda, kus ettevõtja ei plaanigi väljastatud loas märgitud

tegevusalal majandustegevusega tegelema hakata, st sisuliselt soovib majandustegevusega

alustamise edasi lükata. Seda olukorda reguleerib RahaPTS § 75 lg 1 p 3, sätestades nõude, et

majandustegevust tuleb alustada kuue kuu jooksul. Majandustegevuse alustamise

edasilükkamise võimalust RahaPTS ette ei näe. Kohtu arvates on RahaPTS § 34 lg 5 käesolevat

vaidlust silmas pidades asjassepuutumatu säte ‒ RahaPTS-st ei tulene kohustust

virtuaalvääringu rahakotiteenuse ega virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse

osutamiseks ega sellise tegevuse jätkamiseks. Pole vaja seega ka analüüsida, kas MSÜS § 34

lg 5 kohaldub üksnes üldhuviteenustele.

13. Kaebaja on viidanud RAB varasemale praktikale, mille kohaselt RAB on aktsepteerinud

lähenemist, et ettevõtja ei pea vastama RahaPTS nõuetele ajutise loobumise ajal ning ka 6-

kuuline tegevuse alustamise tähtaeg peatub selleks ajaks. Kaebaja on esitanud tõendina RAB

järelevalvetalituse rahapesu analüütiku K. Hiie 15.05.2020 vastuse Kalashnikov Õigusbüroo

13.05.2020 pöördumisele (kaebuse lisa 2). Kohus märgib, et majandustegevusega alustanud

ettevõtja tegevuse ajutist peatamist vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud RahaPTS ei

keelanud. (See pole keelatud ka kehtiva RahaPTS kohaselt, kuid 15.03.2022 jõustunud

RahaPTS § 75 lg 1 p 5 kohaselt ei tohi virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevus olla peatunud

kauemaks kui kuueks järjestikuseks kuuks). Seega selgitused, milliseks ajaks peab oma

tegevuse peatanud isik vastama RahaPTS nõuetele, kaebaja väidete õigsust ei kinnita. Need

väited ei mõjuta ka antud kaebuse lahendamist. Küll on vastanud K. Hiie küsimusele, „Kas

virtuaalvääringute tegevuslubadest ajutiselt loobunud äriühingul kulgeb 6-kuuline tähtaeg, et

majandustegevusega alustada, või see peatub ajutise loobumise ajaks?“, et „6 kuuline tähtaeg

peatub ajutise loobumise ajaks.“ Kohtu arvates vastav RAB seaduse kohaldamise praktika võis

olla põhjendatud enne 27.11.2017 jõustunud RahaPTS, mil tegevusloa kehtetuks tunnistamine

majandustegevusega alustamata jätmise tõttu oli sätestatud diskretsioonilisena. RAB vastuses

viidatud praktikat ei ole kohtu arvates aga võimalik jätkata alates 27.11.2017 jõustunud

RahaPTS alusel. Vastasel korral muutub RahaPTS § 75 lg 1 p-st 3 tulenev kohustus sisutuks,

kuna iga ettevõtja võib ise otsustada, millal ta tegevusloaga lubatud majandustegevusega

3-21-2858

6(6)

alustab. Sellisena jääksid seadusandja püstitatud eesmärgid täitmata. Kohtu arvates ei saa

majandustegevusega alustamise edasilükkamist ‒ üle kolme aasta ‒ ka kuidagi ajutiseks lugeda.

Tegevusloa taotlemise eesmärgiks saab olla ikka reaalne majandustegevus.

14. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus rikub õiguspärase ootuse põhimõtet. Kohus kaebaja

väitega ei nõustu. Õiguspärase ootuse saavad luua kehtivad õigusaktid. Õiguspärase ootuse

põhimõte ei välista halduspraktika muutmist ega tekita lootust ebaõige halduspraktika

jätkamiseks. Kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse

tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat.

Seega võib avalik võim põhjendatud vajadusel õigusaktide kohaldamise praktikat muuta.

Käesoleval juhul on RAB viinud enda praktika kooskõlla RahaPTS regulatsiooniga. Selline

tegevus ei riku kaebaja õiguspärase ootuse põhimõtet, kuigi kaebajale võivad muutunud

praktikast tuleneda negatiivsed tagajärjed. Kaebaja ettevõtlusvabadust pole rikutud. Kaebajalt

on õiguspärane nõuda kehtivate õigusnormide täitmist.

15. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee