1-10-14428/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2010 Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number 1-10-14428 (10260105546)

Kohtunik Silvi Maiste Kohtuistungi sekretär Aino Männik Kriminaalasi G.K süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

G.K (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxxx

xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ; töövõimetuspensionär; karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud) Kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann Asja läbivaatamise kuupäev 02. november 2010

Resolutsioon G.K süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.-02.11.2010, s.o 2

päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § 74 ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust – vangistust - ei pöörata täitmisele, kui G.K ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ,

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluja töövõi õppimiskoha muutmiseks.

G.K määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

2

Võtta ära G.K-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Vabastada G.K sundraha maksmisest riigituludesse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovi avaldus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Otsuse peale võivad süüdistatav, süüdistatava kaitsja ja prokurör esitada apellatsioonkaebuse või -

protesti kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus G.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.11.2010 kell 16.30 Karksi vallas Imavere-Karksi-

Nuia mnt 80,3. kilomeetril mootorsõidukit VAZ 21013 registreerimismärgiga 754 XXX joobeseisundis.

Seega pani G.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kohtu põhjendus

Süüdistatava G.K, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 02. novembril 2010 sõlmitud

kokkuleppe alusel on G.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi vangistus 4 (neli) kuud. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.-02.11.2010, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 3 (kolm) kuud ja

28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata tingimisi täitmisele ja G.K-le määrata katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1

sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx .

G.K-le on kokkulepe arusaadav ja ta nõustub sellega. Kokkulepet sõlmides on süüdistatav G.K väljendanud oma tõelist tahet.

Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid.

Kohus leiab, et süüdistatav G.K tuleb tunnistada süüdi KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kokkulepe on sõlmitud kiirmenetluses.

KrMS § 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Kaitsja taotles vabastada G.K sundraha tasumisest, kuna ta on töövõimetuspensionär. Samuti on tema abikaasa töövõimetuspensionär. Nende sisstulek on väga väike.

Prokurör nõustus kaitsja taotlusega vabastada G.K sundraha tasumisest. Toimikus on olemas tõend tema sissetuleku kohta ja selle kohta, et ta on töövõimetuspensionär

3 KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit

ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kohus leiab, et on põhjendatud vabastada G.K sundraha tasumisest riigieelarvesse.

Silvi Maiste Kohtunik