4-22-1320/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

13.05.2022.a

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Aime Ivanson

Sekretär

Annely Talve

Tõlk

Natalija Mehh

Menetlusalune isik Z.F, ik XXX

ukoht: xxx, Harju maakond El

Töökoht: XXX

Kohtus osalenud isikud *kohtuv menetleja refektuuri KKB älise – Põhja p

l esindaja Mehis Kasonen iiklusjärelevalvekeskuse –

*menetlusalune isik Z.F –

Väärteoasi LS 201 lg 2 §

nr 2317,22,002333

LÕPPOSA Mõista § 2 järgi päeva. Z.F-ile

LS 201 lg karistuseks arest - 12

KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi osas, korraga ärakantava arest 2 i pikkus on 6 päeva.

Karistus kanda Põhja Prefektuuri kinnipidamiskeskuses, aadressil Harjumaa, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1.

Arest 04.07. 2022.a. peab olema ära kantud

Aresti mitte ärakandmisel otsuses märgitud kuupäevaks kohaldada Z.F-i suhtes

sundtoomist kinnipidamiskeskusesse karistuse kandmisele.

Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamisest peab kohtumenetluse pool teatama eelnevalt Harju Maakohtule

7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse

pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest Väärteoasi nr.4-22-1320

loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

VTMS § 199 lg 3 kohaselt aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. kohtuotsus

Väärtegu väärtegu nr

2317,22,002333 Põhja prefektuuri -Harju politseijaoskonna poolt AB 1566650 Lääne koostatud väärteoprotokolli

kohaselt Z.F 03.04.2022.a. kella 09.11 ajal Harju maakonnas Lääne-Harju vallas

Ämari te Ämari tee e maja nr 2 juures ( 1 ja Lennu 13 majade vahe)l, liikudes Lennu 13 maja suunas, SAAB 9-3 XXXXXX, omamata vastava kategooria juhtis mootorsõidukit reg. märgiga mootorsõiduki juhtimise õigust, olles sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. varem

Sellise tegevusega rikkus Z.F liiklusseaduse 3 ja pani toime LS § 90 lg 1 p 1, nõudeid § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtu seisukoht LS § 201 lg 2 näeb ette vastutuse isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi

juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.

LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1), samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3).

Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Z.F ei olnud 03.04.2022

kehtivat juhtimisõigust. Ka menetlusalune isik kinnitas kohtuistungil, et tal ei olnud juhtimisõigust sõidukit juhtida ja oli teadlik, et ei tohi. Ta selgitas, et soovis minna hommikul

kalale arvas, et midagi ei juhtu. ja sõidab mööda metsateed jõeni 100 meetrit ning Juhtimisõigust ei saa minna taotlema, kuna on kehtivad karistused. Jaanuaris saanud samalaadse rikkumise eest karistuseks aresti, mis asendatud üldkasuliku tööga.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on Z.F 03.04.2022 kell 09.14 kõrvaldatud sõiduki SAA märgiga LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o

B 9-3 reg. XXXXXX juhtimiselt juhtimisõiguse puudumise tõttu. Väärteotoimikus on veel sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega Z.F on 10.11.2021 kõrvaldatud juhtimiselt samal põhjusel. Seega rikkus menetlusalune is 03.04.2022 ik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides mootorsõidukit vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91.

Subjektiivsetelt tunnustelt on tegu toime pandud kavatsetult. Isik oli teadlik, et juhtimisõigust

omamata ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuid sellele teadmisele vaatamata läks rooli ja sõitis kuni politsei poolt peatamiseni. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja

pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Karistus LS § 201 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Hinnates Z.F-i süü suurus väärteo toimepanemisel, arvestab kohus süüteo t toimepanemise asjaolusid. Menetlusalune isik asus , kus ta sõidukit juhtima teadlikult olukorras teadis, et seda teha ei tohi. Mingit eluliselt tungivat vajadust auto ei olnud. ga sõitmiseks

Juhtimise põhjuseks oli soov minna 100 meetri kaugusele kalale. Võimalus oli minna jalgsi või jalgrattaga, millega ta algselt kavatseski minna. Kohus arvestab, et tegemist ei ole isikuga, kes

oleks samalaadse süüteo toime pannud esmakordselt või juhuslike asjaolude kokkulangemise

tõttu. Menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et tegemist on järjekindlalt liiklusalaseid süütegusid toime paneva ei ole kunagi olnud juhtimisõigust isikuga, kellel . Kuivõrd on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata nii väärteokui kriminaalkorras, o li menetlusalune isik teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi.

Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud Z.F-ile kergemaliigilise karistuse mõistmine.

Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varasemalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest nii väärteokui ka kriminaalkorras. Viimati karistati samalaadse rikkumise eest 10.01.2022 arestiga 8 päeva, mis asendati 8 üldkasuliku töö tunniga. Samuti on menetlusalusel

isikul kehtiv kriminaalkaristus korduvalt juhtimisõiguseta sõitmise eest, mille kandmiselt

vabastatud enn

etähtaegselt, karistus täidetud 30.04.2021, kuid isik jätkas süütegude toimepanemist. see on asendatud arestiga ja Varasemalt määratud rahatrahv on jäetud maksmata,

arest omakorda üldkasuliku tööga. Seetõttu kohtu hinnangul põhjendatud ei ole karistusliigiks rahatrahv, vaid arest. karistuseks tuleb mõista

Kohus arvestab kergendava asjaoluna kahetsust raskendavate asjaolude puudumist, millest ja

tulenevalt võib karistuse määr jääda alla keskmist, kuid peaks olema pikem viimati s.o

10.01.2022.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud arestist (8 päeva). Eeltoodu alusel mõistab kohus karistuseks aresti

12 päeva. Z.F Nimetatud asjaolu annab se ositi, et karistuse töötab. aluse määrata aresti kandmi kandmine ei tooks kaasa töökoha kaotus KarS § 66 lg 1 sätestab, et mõistes rahalise karistuse, t.

aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või

tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga

ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Kohus annab võimaluse arest

ära kanda kahes osas, korraga ärakantava aresti pikkuseks on kuus päeva.

Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p 1.

Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas kättesaadav 07.06.2022. a kell 13.00.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/