4-22-1719/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-22-1719

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2022, Pärnu kohtumaja

Väärteoasja number

4-22-1719 (2670,22,002076, ühendatud väärteoasjad nr

2670,22,002706; 2670,22,001861 ja 2670,22,002080)

Kohtunik

Indrek Nummert

Kohtuistungi sekretär

Väärteoasi

Marie-Liis Orav

Z.A väärteoasi LS § 218 lg 1 järgi

Kohtuistungil osalenud isikud:

Menetlusalune isik

menetlusalune isik Z.A ja PPA Lääne prefektuuri

vanemväärteomenetleja Aire Lünekund, tunnistaja X.X

Z.A

(IK

XXX;

elukoht:

x;

kontaktandmed: x; töökoht: x; ülalpeetavad: x; 4 kehtivat

väärteokaristust)

PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärtegude

Kohtuvälise menetleja esindaja

ja

varavastaste

kuritegude

menetlusgrupi

vanemväärteomenetleja Aire Lünekund

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107 lg 1 p-st 1,

§-st 108, §-st 111, § 113 lg 2 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Z.A väärteoasjas nr 4-22-1719 (2670,22,002076, ühendatud

väärteoasjad nr 2670,22,002706; 2670,22,001861 ja 2670,22,002080) KarS § 218 lg 1 järgi

ning mõista karistuseks arest 25 (kakskümmend viis) ööpäeva.

KarS § 68 lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Z.A kinnipidamise aeg

18.05.2022 kell 22:47.

Kohtuotsuse ärakiri edastada Z.A-le , Politsei- ja Piirivalveametile ning jõustunud

kohtuotsus saata väärteo episoodides kahju kannatanud isikutele teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

1 (7)

4-22-1719

Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

avaliku e-toimiku kaudu või Pärnu Kuninga nt 22 kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 7.

juuni 2022 päeva jooksul.

Väärteo kirjeldus

Episood I: 30.04.2022 kell 01:05 x, x linn, Z.A , viibides X, viskas tugitooli seina

suunas, mille tõttu purunes tugitooli raamistik ja jalg ning murdus lauaplaadi kinnitus,

kasutuskõlbmatuks muutus seinas olev teenindusluuk. Z.A tekitas oma tegevusega x

AS-le varalist kahju kokku summas 660,46 eurot. Rikkus KarS § 203 lg 1 nõudeid, väärteo

kvalifikatsioon KarS § 218 lg 1.

Episood II: 30.04.2022 kell 04:11 x, x, Z.A viskas x x hoone esimese korruse akna

tänavasillutiskiviga katki. Kahjusumma on selgitamisel. Rikkus KarS § 203 lg 1 nõudeid, väärteo

kvalifikatsioon KarS § 218 lg 1.

Episood III: 18.05.2022 kell 22:47 x, x, Z.A viskas üle aia telliskivi vastu x SKODA

SUPERB R/N xxx xxx, millega tekitas sõiduki tagumisele parempoolsele uksele kriimustused ja

mõlgi. Rikkus KarS § 203 lg 1 nõudeid, väärteo kvalifikatsioon KarS § 218 lg 1.

Menetluskäik

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste

kuritegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Aire Lünekundi 20.05.2022 väärteoasjas nr

2670,22,002076 kohtualluvusse saatmise määrusega leidis kohtuväline menetleja, et

menetlusalust isikut Z.A tuleb karistada KaRS § 218 lg 1 järgi sätestatud kolme

väärteo toimepanemises ning palus määrata karistuseks aresti 30 ööpäeva.

Määruse kohaselt menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik

on pannud toime temale väärteoprotokollides inkrimineeritud väärteod.

Menetlusalune isik on süüteod toime pannud otsese tahtlusega. Selge on, et asjade viskamisel

need kas purunevad või purustavad teiste vara ning teistele isikutele tekib kahju. Väärteoks teeb

selle teo asjaolu, et kahju, mis on tekitatud, ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või

ning ei põhjustatud olulist kahju.

Kuna menetlusalusel isikul on neli kehtivat väärteokaristust, neist 2 liiklusalaste rikkumiste eest,

üks avaliku korra rikkumise ja üks lõhkumise eest, võib järeldada, et Z.A-le ei ole

varasemad karistused mõju avaldanud ning pannud teda õiguskuulekalt käituma. Ta on jätkanud

samalaadiliste tegude toimepanemist, mis näitab, et tema käitumine on ühiskonna suhtes

pahatahtlik ning kahju tekitav. Varasemad karistused on olnud rahatrahvid ning täitmise

andmetest nähtub, et neid pole tähtaegselt tasutud. Kuna rahatrahvid ei ole avaldanud oma mõju,

pole antud olukorras otstarbekas ja põhjendatud uuesti rahatrahvi määramine, mistõttu tuleb

valida raskem karistusliik s.o arest.

Z.A väärteoasja arutamine toimus 20. mai kohtuistungil.

Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud,

et menetlusalune isik on pannud toime temale väärteoprotokollides inkrimineeritud väärteod.

Menetlusalune isik on süüteod toime pannud otsese tahtlusega. Selge on see, et asjade viskamisel

need kas purunevad või purustavad teiste vara ning teistele isikutele tekib kahju. Väärteoks teeb

2 (7)

4-22-1719

selle teo asjaolu, et kahju, mis on tekitatud ei ületa 20 miinimumpäevamäära ning ei põhjustanud

olulist kahju. Kuna menetlusalusel isikul on neli väärteo karistust, kaks liiklusalase rikkumise

eest, üks avaliku korra rikkumise eest ja üks lõhkumise eest, siis võib järeldada, et Z.A-le

ei ole varasemad karistused mõju avaldanud ning pannud teda õiguskuulekalt käituma.

Ta on jätkanud samalaadiliste tegude toime panemist, mis näitab, et tema käitumine on

ühiskonna suhtes pahatahtlik ning kahjutekitav. Varasemad karistused on olnud rahatrahvid ning

täitmise andmetest nähtub, et neid ei ole tähtaegselt tasutud. Kuna rahatrahvid ei ole mõju

avaldanud, pole antud olukorras otstarbekas ja põhjendatud uuesti rahatrahvi määramine.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi seisukohale, et tuleb valida raskeim karistusliik ja palus

kohtul kolme väärteo toimepanemise eest määrata Z.A-le 30 ööpäeva aresti.

Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik end talle etteheidetavates väärtegudes süüdi.

Karistuse osas avaldas menetlusalune isik, et ta maksab trahvi või teeb üldkasulikku tööd.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, uurinud väärteoasja materjale, kuulanud üle tunnistaja ning kuulanud ära kohtuvälise

menetleja esindaja, asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude

toimepanemine on kohtuistungil uuritud tõenditega kahtlusteta tõendamist leidnud ja tema poolt

toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud.

1. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud uuritud tõendite järgi

.1. X episood

5.05.2022 süüteoteate (tl 19-20) kohaselt teatas süüteo pealtnägija X X, et 30.04.2022 kell

1:05-01:06 siseneb x Z.A (ID: XXX) ning võtab kasiinos oleva tugitooli ja

viskab selle seina suunas, mille tulemusena puruneb tugitooli raamistik ja jalg ning murdub

lauaplaadi kinnitus. Lisaks muutub kasutuskõlbmatuks seinas olev teenindusluuk. Antud

tegevusega on tekitatud ettevõttele (x) materiaalne kahju. Sündmuse kohta on esitatud

videomaterjal, 05.05.2022, otse Pärnu politseijaoskonda (A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu). P.S

eelnevalt on ettevõte juba Z.A-le kehtestanud sisenemiskeelu, mis kehtib kuni xx.

sisenemiskeelu kohta temale esitatud kirjalik teatis, mille Z.A ka allkirjastas. X keeldu

eirab ta järjepidevalt ning töötajate ähvardamine ja solvamine on pea igapäevane tegevus nii

helistades x kui ka kohapeale tulles.

19.05.2022 asitõendi vaatlusprotokolli ja sellele lisatud DVD-R plaadil oleva turvakaamera

salvestise (tl 21-23) kohaselt nähtub, et 30.04.2022 kell 01:05:19 siseneb x lounge’i ruumi

meesterahvas, kes kannab tumedat jakki siniseid teksapükse ja halli tooni jalanõusid. Kell

01:05:21 liigub meesterahvas tugitoolide suunas, 01:05:22 haarab tugitoolist. Kell 01:05:26 on

näha, kuidas meesterahval on punast värvi tugitool haardes, kell 01:05:26 viskab ta tugitooli

nurga suunas ning 01:05:28 kaadrilt nähtub nurka visatud tugitool ning tooli visanud

meesterahvas on pöördunud samal ajal paremale.

Seega on tuvastatav teo toimepanemise aeg, koht, ning mh kohus tuvastab, et asitõendi

vaatlusprotokollist nähtuvatel fotodel ning turvakaamera salvestisel on tugitooli vastu seina

visanud isikuks Z.A . Samuti on tuvastatav, et Z.A teo tagajärjel purunes

tugitooli raamistik ja jalg, murdus lauaplaadi kinnitus ning muutus kasutuskõlbmatuks seinal

olev teenindusluuk, s.o tuvastatav on, et Z.A tekitas oma teoga varalist kahju.

1.2. x tn x akna episood

3 (7)

4-22-1719

02.05.2022 süüteoteate (tl 26-27) kohaselt teatas X.X, kes on X hoone haldur, et talle saabus

teade, mille kohaselt 30.04 ööl viskas isik X X hoone akna tänavasillutiskiviga sisse. Hoones

töötavate kordnike sõnul on meesterahvas neile tuttav ning varasemaltki hoone ümbruses

vandaalitsenud. Teataja saab tuua mälupulgal salvestise sündmusest Pärnu Ühishoonesse.

20.05.2022 asitõendi vaatlusprotokolli ja sellele lisatud DVD-R plaadil oleva turvakaamera

salvestise (tl 28-31) kohaselt nähtub, et 30.04.2022 kell 03:38:24 x x asuvale xmaja kõrvale

sõiduteele ilmub meesterahvas, kes kannab tumedat jakki, siniseid teksapükse ning halli tooni

jalanõusid. Kaadris oleva meesterahva ees maas on tumedat tooni sillutiskivi. Järgnevalt kahelt

kaadrilt on näha, et meesterahvas võtab maas oleva sillutiskivi enda kätte, pöörab end

sillutiskiviga ringi, seejärel lahkub kaamera vaateväljast kell 03:38:29, ning järgnevast kaadrist

kell 03:38:31, s.o kaks sekundit hiljem, nähtub sillutiskivi lendamistrajektoor suunast, kuhupoole

meesterahvas kaadrist lahkus, suunaga x poole. Kuivõrd kivi põrkus x tagasi, ning kivi

maandumiskoht jääb turvakaamera vaatevälja, ilmub meesterahvas taas kaadrisse ning võtab kivi

uuesti üles. Seejärel nähtub, kuidas meesterahvas viskab kivi x suunas ning lahkub uuesti

kaamera vaateväljast. Kohus kohtuistungil tuvastas kahtlusteta, et asitõendi vaatlusprotokolli

fotodel olev meesterahvas on Z.A.

Tl 32-33 fotodelt nähtub x xa aken, mis koosneb kuuest eraldi ruudust, ning mille parema

alumise aknaruudu klaas on purunenud. Lähivaates purunenud aknast nähtub mh aknaraamil

olev sillutiskivi.

Seega on üheselt tuvastatav teo toimepanemise aeg ja koht, samuti teo toime pannud isik, kelleks

on Z.A. Samuti on üheselt tuvastatav, et Z.A tekitas oma tegevusega varalist

kahju, kuivõrd kohtumaja akna üks ruut on purunenud ning varaline kahju on akna purunemise

loogiline tagajärg.

1.3. x episood

Viidatud episoodis kuulati tunnistajana üle X.X (20.05.2022 kohtuistungi protokoll lk 2-4), kelle

töökoht on x. Tunnistaja sõnade kohaselt oli ta üleeile õhtul (s.o 18.05.2022) kell üksteist valmis

minema patrulli. Kuna aega kella üheteistkümneni veel oli ning ruumides oli palav, otsustas

tunnistaja minna õue, maja külje peale patrullpoole ukse juurde ja ta rääkis seal välijuhiga juttu.

Korraga kuulsid nad rehvipidurdushäält ja kerget matsu või sellist laksu häält. Kuna nende

prefektuuri patrullvärava kõrval asub kohe ülekäigurada, siis esimene mõte oli, et äkki keegi jäi

auto alla. See heli kostus lähedalt. Nad mõtlesid kohe välijuhiga koos kõndida värava poole

vaatama. Kui nad värava poole kõndisid, mis on x tänava poole, metallsõrestik värav, siis tuli

tänava pealt nende poole meesterahvas, ühes käes oli must kohvitops ja teises käes oli telliskivi.

Meesterahvas kõndis jalgväravale lähemale ja viskas telliskivi üle jalgvärava ja see telliskivi

maandus vastu x. Sellepeale välijuht reageeris, nad läksid kohe läbi värava, palusid isikul seisma

jääda, kohvitops maha panna, käed selja peale panna. Isik need toimingud ilusti tegi, pani käed

seljapeale rahulikult ja ta käed pandi raudu. Kui nad tema käest küsisid, mis see praegu oli või

mis ta tegi, ütles meesterahvas lause, et tema ei ole süüdi selles, milles teda süüdistatakse.

Seejärel otsustasid tunnistaja ja välijuht viia meesterahva majja, teostasid turvakontrolli ja

seejärel panid ta kambrisse. Tunnistaja sõnade kohaselt teadis välijuht meesterahvast nimepidi.

Välijuht küsis, et Liivo, mida sa tegid, miks sa nii tegid. Dokumendikontrolli tunnistaja ei

teostanud, kuid kinnitas, et see isik on saalis.

18.05.2022 isiku kinnipidamise protokolli (tl 9) kohaselt peeti 18.05.2022 kell 22:47 kinni Z.A

(isikukood XXX) KarS § 218 väärteo kvalifikatsiooni alusel ning põhjusel, et ta

võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoiduda. Menetlusaluse isiku kirjelduse

kohaselt kandis ta halli värvi tagi ja siniseid teksapükse. Kirjeldatud on isikult kinnipidamisel

äravõetud objekte ning protokolli on kantud, et menetlusalune isik ei soovi oma kinnipidamisest

4 (7)

4-22-1719

teatada. Menetlusalune isik ei ole protokollile avaldusi ja taotlusi esitanud ning on protokolli

allkirjastanud.

18.05.2022 arestimajja vastuvõetava isiku isikusamasuse tuvastamise protokolli (tl 10) kohaselt

tuvastas 18.05.2022 kell 22:50 Lääne prefektuuri välijuht xx VangS § 89 ja HMS § 18 alusel

aadressil A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu, arestimajja paigutatava isiku isikusamasust isiku

ütluste abil, mille tulemusel tuvastas menetlustoimingule allutatud isikuna Z.A

(isikukood XXX). Menetlusalusel isikul taotlused puuduvad ning menetlusalune isik on

protokolli allkirjastanud.

18.05.2022 sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabeli (tl 11-15) kohaselt on

sündmuskohaks x hoovi pargitud politsei värvides Škoda Superb, registreerimisnumbriga xxx

xxx. Vaatlus teostati pimedal ajal, osaliselt tehisvalguses. Vaatluse ajal oli ilmastik kuiv,

sademeteta. Vaadeldav sõiduk asub x asuva x hoovis. Sisenedes x poolsest jalgväravast

politseijaoskonna hoovi, jäävad sõidukite parkimiskohad jalgväravast vasakule. Esimene

parkimiskoht on tühi, teisel parkimiskohal asub vaadeldav sõiduk. Politseihoone nurga küljes on

näha turvakaameraid, millest üks on suunatud politseimaja hoovi ja teine suunaga x. lähenedes

sõidukile sõiduki suhtes paremalt poolt, on näha parkimiskoha valget värvi piirjoone juures maas

halli värvi telliskivi, mis on pakendatudpruuni värvi paberkotti. Vaadeldava sõiduki

parempoolsel tagumisel uksel on näha kollast värvi helkurribal kahjustusi ja mõlki. Samuti on

kahjustusi näha parempoolsel tagumisel poritiiva serval. Sõiduk asub aiaga piiratud alal,

kolmandatele isikutele ligipääs puudub. Fototabelilt nähtub kivi, sõiduk, ning kahjustused

sõidukil.

20.05.2022 x OÜ kalkulatsiooni (tl 16) kohaselt x sõiduki, registreerimisnumbriga xxx xxx,

remondisumma kokku koos käibemaksuga on 997,91 eurot.

Seega on üheselt tuvastatav teo toimepanemise aeg ja koht, teo toime pannud isik, kelleks on

Z.A, ning samuti sõidukile tekitatud varalise kahju olemus ning ka selle suurus.

2. Kvalifikatsioon

18.05.2022

(politseiauto

episood)

ja

20.05.2022

(30.04.2022

x

ja

x

episoodid)

väärteoprotokollides heidetakse Z.A-le ette KarS § 203 lg 1 rikkumist ning väärteod on

kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 järgi.

KarS § 203 lg 1 kohaselt on karistatav võõra asja rikkumine või hävitamine, kui sellega on

tekitatud oluline kahju. KarS § 121 p 1 kohaselt oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab

4000 eurot. Käesolevalt ei ole üheski episoodis tuvastatud olulise kahju ulatust.

KarS § 218 lg 1 kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise

õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine,

arvutiandmetesse

sekkumine,

arvutisüsteemi

toimimise

takistamine,

arvutikuriteo

ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning

tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende

lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline

vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi lg 4

kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või

väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend

miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud

juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

5 (7)

4-22-1719

Kõigis kolmes väärteoepisoodis on tuvastatud, et Z.A oma tegevusega rikkus võõra asja

– x episoodis tugitooli ning seinal oleva teenindusluugi, x episoodis x akna ühe ruudu ning x

episoodis x sõiduki. Samas ei ole üheski episoodis tuvastatav olulist kahju, mis tähendab, et

KarS § 218 lg 4 kohaselt tuleb sellisel juhul tegu kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi.

Z.A tegudes on tahtluse vormina tuvastatav kavatsetus – kõigil kolmel korral seadis ta

eesmärgiks kahju tekitamise, samuti ta teadis, et oma tegevusega ta kahjustab võõrast asja. Veel

enam – kohtuistungil tundis menetlusalune isik rõõmu asjaolu üle, et ta ei tekitanudki oma

tegevusega olulist kahju. See näitab, et sisimas ta möönis ka tunduvalt suurema kahju tekitamise

võimalust.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Z.A avaldas x episoodi osas

kohtuistungil, et x tegevus on ebaseaduslik, teda peteti seal ning seetõttu ta vihastas.

Õigusvastasust välistavateks asjaoludeks KarS §§ 28-31 kohaselt on hädakaitse, hädaseisund,

kohustuste kollisioon ning eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Z.A äkiline

iseloom ning suutmatus enda emotsioone kontrollida ühegi eelnevalt nimetatu alla ei lähe, seega

puudub ka selles episoodis õigusvastasust välistav asjaolu.

Seega on väärteod kvalifitseeritud õigesti ning Z.A tuleb kõigis kolmes episoodis

tunnistada süüdi KarS § 203 lg 1 rikkumise eest KarS § 218 lg 1 järgi.

3. Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest.

KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest näeb seadus

karistusraamidena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Z.A kehtivad

kriminaalkaristused

puuduvad

ning

Karistusregistri

andmetel

on

tal

neli

kehtivat

väärteokaristust, millest kaks on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, üks KarS § 218 lg

1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning üks KarS § 262 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo eest, s.o avaliku korra rikkumise eest. Kõigi nimetatud väärtegude eest

on Z.A karistatud rahatrahviga, kuid asjaolu, et käesolevas väärteoasjas tunnistatakse

Z.A süüdi kokku kolmes väärteoepisoodis, näitab, et rahatrahvid ei ole talle mõju

avaldanud ning ei hoia teda jätkuvate süütegude hoidmisest eemale. Seetõttu ei ole rahatrahv

karistusliigina Z.A puhul enam põhjendatud.

KarS § 48 kohaselt aresti võib määrata kuni 30 päeva, millist karistust kohtuväline menetleja

kohtus ka taotles. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta aluseks karistusraami

keskmine, mis aresti mõistmisel on 15 päeva aresti.

Kohus arvestab asjaolu, et tuvastatud on Z.A

poolt kavatsetult väärtegude

toimepanemine kolmes episoodis vähem kui kolmenädalase perioodi jooksul. Seejuures on ta

oma tegude iseloomuga näidanud äärmiselt üleolevat suhtumist võõrasse varasse, sh riigivarasse.

Kohus leiab ka seda, et Z.A

käitumise pidurdamiseks peeti ta põhjendatult

menetlusaluse isikuna kinni, sest ta võib vastasel korral jätkuvalt toime panna väärtegusid.

Teisalt tuleb arvestada asjaolu, et Z.A on väärtegude toimepanemist tunnistanud ning

avaldanud ka kahetsust. Sel põhjusel ei pea kohus põhjendatuks karistuse mõistmist

maksimaalses määras, s.o 30 päeva, vaid on seisukohal, et karistust kergendavaid asjaolusid

arvesse võttes on proportsionaalne karistus kolme väärteoepisoodi eest 25 päeva aresti.

6 (7)

4-22-1719

Maakohtu hinnangul karistusliigina aresti kohaldamine on vältimatu, sest kohtu hinnangul muud

karistusliigid, mis võimaldaks Z.A jääda vabadusse, ei suudaks pidurdada teda

väärtegude toimepanemisest, sest Z.A on vabaduses toime pannud lühikese perioodi

jooksul 3 samase sisuga väärtegu. Maakohtu hinnangul ei oleks muu karistusliik seega kooskõlas

Z.A eripreventsiooniga (s.t. muu seaduslik võimalus karistusena ei pane hoiduma

väärtegudest ja soodustaks karistamatuse tunnet veelgi) ja samuti õiguskorra kaitsmise huvidega.

Eeltoodud alustel on aresti kohaldamine vältimatu ja vältimatu on ka selle vahetu alustamine

karistuse eesmärkide täitmiseks.

KarS § 68 lg 2 alusel tuleb karistuse kandmise alguseks tuleb arvata tema kinnipidamise aeg

18.05.2022 kell 22:47.

Üldkasulik töö

Z.A taotles kohtuistungil aresti mõistmisel selle asendamisel üldkasuliku tööga ning tõi

välja asjaolu, et ta ei ole kunagi saanud üldkasuliku töö tunde teha. Kohus ei pea Z.A

äkilist iseloomu arvesse võttes põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuivõrd suure

tõenäosusega tekivad üldkasuliku töö kohustuse täitmisel konfliktid, mis omakorda võivad

kulmineeruda ka uute süüteosüüdistustega. Arvestades samuti kolme lühikese perioodi vältel

toime pandud väärtegu, ei oleks vabaduses üldkasuliku töö määramine ka kooskõlas Z.A

eripreventsiooniga.

4. Menetluskulu

Käesoleva väärteoasja menetlemisel ei ole menetluskulu tekkinud. Menetlusalune isik esitas

arestimajast enne kohtuistungi toimumist taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, kuid

loobus sellest taotlusest kohtuistungil pärast kohtu selgitusi sellest, et tegemist on lihtsakoeliste

süüdistustega – kahel korral kivi viskamine ning sellega võõra vara kahjustamine ning ühel

korral tugitooli viskamisega võõra vara kahjustamine. Isik süüdistuses toodud fakte ei

vaidlustanud. Selliste eluliselt lihtsate süüdistuste puhul ei ole kaitsja osalemine ka riigi poolt

määramise korras kohtu hinnangul vajalik, kuivõrd isik suudab oma õigusi ise kaitsta (alus: RÕS

§ 7 p 1). Veel enam, enne kohtuliku uurimise algust esitas menetlusalune isik kohtule juba ära ka

taotluse, et soovib karistuseks rahatrahvi või üldkasulikku tööd, millega näitas selgelt, et ta

suudab oma õigusi antud väärteoasja lahendamisel ise kaitsta.

Kuivõrd menetlusalune isik loobus pärast kohtu selgitusi kohtus riigi õigusabi taotlusest

kohtuistungil, jäi tema taotlus läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

7 (7)