1-10-12781/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 02. novembril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Maigi Simson kaitsja: Riine Lumiste osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas A.T ik. xxx, vene keel, kodakondsuseta, keskeriharidus, ei tööta, eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud ja karistatus kus- tunud sü...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
02. novembril 2010 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prokuröri: Maigi Simson kaitsja: Riine Lumiste osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
A.T ik. xxx, vene keel, kodakondsuseta, keskeriharidus, ei tööta,
eluk. xxx, varem kriminaalkorras karistatud ja karistatus kus-
tunud süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus
t u v a s t a s :
A.T on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema 05.07.2010 a. kella 02.15 ajal juhtis Astangu tänaval mootorsõidukit BMW reg. nr. xxx, olles joobeseisundis ( alko- holijoove 1,94 +-0,06 mg/g ).
Sellise käitumisega rikkus süüdistatav LS § 20 lg. 3 / Juht ei või olla joobeseisundis. Joobe-
seisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides / ja § 20 lg. 3-1 p. 1 / Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1, 50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus vähemalt 0, 75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega A.T pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 jär- gi kvalifitseeritava kuriteo.
Süüdistatav A.T tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taot- leb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on
seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav A.T ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud üt- luste juurde. Kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et kahetseb juhtunut. Sel ajal ta oli jõudnud Astangu tänavale ja sõidukit juhtis tema tuttav. Seal märkas, et vaja suitsu osta ning rumalast peast istus ise rooli ja hakkas sõidukiga sõitma ööpäevaringselt avatud kioski juurde. Sellel ajal sõitis seal ka politseipatrull ja patrull kontrollis teda. Indikaatorvahendiga kontrolliti
joovet aga ta keeldus sellesse puhumast, toimetati ta Wismari haiglasse. Kunagi ta joobnud olekus sõidukit ei juhi aga seda situatsiooni seletada ei oska. Lisab kohtuistungil, et kandideeris edukalt tööle OÜ-sse N . Peres kasvab alaealine laps. Tunnistaja Benita Põder poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 05.07 ta oli politseipatrullis ja sõitis Astangu tänaval. Peeti kinni sõiduk BMW reg. nr. xxx, mida juhtis Kriminaalasi nr. 1 – 10 - 12781
joobeseisundis A.T. Kinnipeetu toimetati politseijaoskonda, kus ta keeldus puhumast tõenduslikku alkomeetrisse ja suunduti Wismari haiglasse. Süüdistatava A.T süü on peale tema ja tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel an- tud ütluste veel leidnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määrusega, ekspertiisiaktiga ( mille kohaselt tuvastatud alkoholijoove – 1, 94 +- 0,06 mg/g ) / t.l. 2 – 5 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asja- olusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asja- olud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust ja karistatuse kustumist, töökoha ja ise- seisva sissetuleku puudumist, politseinike aktiivset ning kohusetundlikku suhtumist õiguskorra- kaitsel ja A.T kinnipidamisel võimaliku liiklusõnnetuse ärahoidmisel, narkootiliste ainete tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta ja KarS § 218 lg. 1 väärteo toimepanemist ja nende väär- tegude eest ka karistamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus
o t s u s t a s :
1 Süüdi tunnistada A.T KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust.
Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust. KarS § 74 lg. 1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui A.T ei
pane kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Täidab
kontrollnõudeid, millised määratud KarS § 75 lg. 1 alusel Tallinna vangla kriminaalhooldus- ametniku poolt. KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel A.T-lt võtta lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 1 ( üheks ) kuuks. Katseaja alguse aega arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise aega arvestada kohtuotsuse jõustumisest. 2 Välja mõista A.T-lt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista A.T-lt kaitsjatasu 1200 krooni 3 Välja mõista A.T-lt ekspertiisitasu 406 krooni
Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellat-
sioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast.
Kohtunik