2-22-5970/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-5970

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

6. juuni 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5970

Tsiviilasi

Haljastus Plus OÜ ja Haart Ehitus OÜ avaldused Haart Ehitus

OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlausaldaja

Haljastus

Plus

OÜ

(registrikood

12844849; asukoht Rohuneeme tee 1, Haabneeme alevik, Viimsi

vald, 74011 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat K. K.,

e-post XXX;

võlgnik Haart Ehitus OÜ (registrikood 10497964; asukoht Vainu

11, 72713 Paide; e-post info@haart.ee), juhatuse liikmed R. M., T.

B. ja P. S.

ajutine pankrotihaldur Andrias Palmits (Advokaadibüroo

Palmits & Partnerid OÜ; tel 614 8222; e-post menetlus@abpp.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Haljastus Plus OÜ ja Haart Ehitus OÜ avaldused Haart Ehitus OÜ pankroti

väljakuulutamiseks ja välja kuulutada kell 13.00 Haart Ehitus OÜ (registrikood 10497964;

asukoht Vainu 11, 72713 Paide) pankrot.

2. Määrata ajutise halduri Andrias Palmitsa tasu suuruseks Haart Ehitus OÜ ajutises

menetluses 2567,50 eurot, millele lisandub käibemaks 513,50 eurot, kokku 3081 eurot.

Ajutise halduri tasu välja mõista pankrotivarast Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ-

le (registrikood 11966881, arvelduskonto nr XXX Swedbank).

3. Nimetada pankrotihalduriks Andrias Palmits (isikukood XXX; Advokaadibüroo Palmits &

Partnerid; Tondi 51, 11316 Tallinn; tel 614 8222; e-post menetlus@abpp.ee).

4. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28. juunil 2022 kell 11.00 Tartus Kalevi 1 Tartu

kohtumaja saalis nr 348.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu

võtta üksnes haldur.

6. Kohustada Haart Ehitus OÜ juhatuse liikmeid R. M. t (isikukood XXX), T. B. i (isikukood

XXX) ja P. S. (isikukood XXX) enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut 28. juunil 2022

kell 11.00 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Haart Ehitus OÜ vara,

võlgade ja majandustegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.

7. Jätta tsiviilasja 2-22-5970 menetluskulud Haart Ehitus OÜ kanda.

8. Määrata tsiviilasjas nr 2-22-5970 Haljastus Plus OÜ menetluskulude suuruseks 1620 eurot,

millest 420 eurot on riigilõiv ja 1200 eurot lepingulise esindaja õigusabikulud käibemaksuta.

9. Jätta Haljastus Plus OÜ taotlus tsiviilasjas nr 2-22-5970 menetluskuludelt arvestatava

viivise kindlaks määramiseks rahuldamata.

10. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.

Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus edastada Tartu

Maakohtu registriosakonnale ja PankrS § 40 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel märkuse tegemiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale registriosadesse nr 3042941 ja 7218701 Haart Ehitus OÜ-le kuuluvate

kinnisasjade juurde.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada

määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate

avaldamisest. Ajutine haldur võib esitada määruse peale määruskaebuse ajutise halduri tasu

hüvitamise osas.

Asjaolud

1. Võlausaldaja Haljastus Plus OÜ esitas 22.04.2022 kohtule avalduse võlgniku Haart Ehitus OÜ

pankroti väljakuulutamiseks, tsiviilasi nr 2-22-5970.

Avalduse kohaselt oli Haljastus Plus OÜ (võlausaldaja) ja Haart Ehitus OÜ (võlgnik) vahel

03.05.2021 sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr XXX (haljastuse leping), mille objektiks oli XXX

lasteaia haljastustööd. Sama objektiga seonduvalt on poolte vahel 07.07.2021 sõlmitud ka ehituse

alltöövõtuleping nr XXX (mänguväljaku leping), mille objektiks on XXX lasteaia mänguväljakute

aluste ja sillutiskivist platside ehitustööd. Haljastus Plus on haljastuse lepingu alusel koostanud ja

esitanud Haart Ehitusele akti nr XXX, mis hõlmab 2021. aasta oktoobrikuus teostatud töid. Akti alusel

on väljastatud 31.10.2021 arve nr XXX, summas 4740 eurot (koos käibemaksuga), tasumise tähtajaga

30.11.2021. Mänguväljaku lepingu alusel on koostanud ja esitatud akt nr 05, mis hõlmab 2021. aasta

oktoobrikuus teostatud töid. Akti alusel on väljastatud 01.11.2021 arve nr XXX, summas 8071,68

eurot (koos käibemaksuga), tasumise tähtajaga 30.11.2021. Mänguväljaku lepingu alusel on

koostatud ja esitatud akt nr XXX, mis hõlmab 2021. aasta novembrikuus teostatud töid. Akti alusel

on väljastatud 13.12.2021 arve nr XXX, summas 1711,08 eurot (koos käibemaksuga), tasumise

tähtajaga 12.01.2022. Eeltoodud arvete kogusumma on 14 522,76 eurot. Võlgnik on aktid Bauwise

keskkonnas allkirjastanud ehk on aktid aktsepteerinud, kuid ei ole arveid täielikult tasunud. Kuna

võlgnik on arvete tasumisega viivituses, nõuab võlausaldaja lepingu punkti 9.4 alusel viivist 0,15%

arve summast päevas iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% arve summast. Võlgnik

on olnud viivituses ka 01.10.2021 arve nr XXX tasumisega summas 19 795,50 eurot, tasumise tähtaeg

31.10.2021. Kokku on võlausaldaja nõue võlgniku vastu 11 095,47 eurot.

2. Võlgnik Haart Ehitus OÜ esitas 03.05.2022 kohtule enda kui juriidilise isiku pankrotiavalduse,

tsiviilasi nr 2-22-6594.

Võlgniku avalduse kohaselt ei suuda ta rahuldada võlausaldajate nõudeid, tema vara ei kata kohustusi

ja välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Haart Ehituse põhitegevusalaks on elamute ja

mitteeluhoonete ehitus. Peamiselt teostatakse ehituse peatöövõttu ning rajatakse/rekonstrueeritakse

tööstus-, lao- ja ühiskondlikke hooneid. Haart Ehituse võlgnevused tekkisid suuresti Pärnu

Rannapargi Residentsid OÜ-ga ja OÜ-ga Künnipõllu Arendus sõlmitud lepingute täitmise käigus.

2021. aasta alguses leidis aset ehitusmaterjalide järsk kallinemine ning ehitus- ja tehnikatoodete ning

ehitusmaterjalide märkimisväärsed tarneraskused - enamus ehitusmaterjale kallines 40-80%, tehased

tühistasid materjalide tellimusi või pikendati tarneaegu keskmiselt kuus kuud. Lisaks tekitas olulisi

probleeme töötajate ja alltöövõtjate massiline haigestumine COVID-19 viirusesse. Tellijad kasutasid

vastavat olukorda ära ning ütlesid alustel, mis Haart Ehituse hinnangul ei olnud piisavad, lepingud

üles, keeldudes juba teostatud ehitustööde eest tasumast. Seeläbi on Haart Ehitusel jäänud saamata

väga olulised summad (kahe objekti peale kokku üle 1 500 000 miljoni euro). Nimetatu tõi endaga

kaasa ahelreaktsiooni, tingides võimatuse tasuda ehitusobjektidel töid teostanud alltöövõtjatele.

3. Kohus liitis 04.05.2022 määrusega Haljastus Plus OÜ ja Haart Ehitus OÜ pankrotiavaldused ühte

menetlusse, liidetud tsiviilasja nr 2-22-5970.

4. Kohus nimetas 09.05.2022 määrusega Haart Ehitus OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Andrias

Palmitsa, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised ja keelas Haart Ehitus OÜ-l ajutise

halduri nõusolekuta kogu vara käsutamise (kehtestas PankrS § 20 lg 1 järgse käsutuskeelu).

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et Haljastus Plus OÜ ja Haart Ehitus OÜ pankrotiavaldused on põhjendatud ja tuleb

rahuldada ning Haart Ehitus OÜ pankrot välja kuulutada.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Haart Ehitus OÜ alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise pankrotihalduri aruandega.

Üldandmed

Äriregistri andmetel on võlgnik asutatud 22.10.1998. Võlgniku osakapitali suurus on 9000 eurot.

Osaühingu osanikud on R. M. (isikukood XXX), Marek Tiik (isikukood XXX), P. S. (isikukood

XXX) ja T. B. (isikukood XXX). R. M. omandis on osa nimiväärtusega 7650 eurot, iga järgmise

osaniku omandis on aga osa nimiväärtusega 450 eurot. Osaühingu juhatuse liikmetena tegutsevad R.

M. , P. S. ja T. B. . Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Võlgniku

peamiseks tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (41201/EMTAK 2008; NACE 41.20).

Võlgniku vara

1.1. Võlgnikul on arvelduskontod: XXX Swedbank AS, mille kontojääk 16.05.2022 seisuga oli

1877,97 eurot; XXX AS LHV Pank, mille kontojääk 16.05.2022 seisuga oli 33,82 eurot; XXX AS

SEB Pank, mille kontojääk 24.05.2022 seisuga oli 18,06 eurot; kokku 1929,85 eurot.

AS SEB Pank teatel on võlgnikule väljastatud juriidilise isiku krediitkaart, millest tuleneva

võlgnevuse suurus oli 23.05.2022 seisuga 154,03 eurot.

1.2. Võlgniku andmeil on võlgnik sõlminud AS-ga SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht

Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn) liisingulepingud kahe väikebussi liisimiseks.

1.3. Elektroonilise kinnistusraamatu andmeil on võlgniku omandis alljärgnevad kinnisasjad

(kinnistud):

1.3.1. registriosa 3042941; maatulundusmaa 100%; Mäenõlva, Kaika küla, Antsla vald, Võru

maakond; 7716,0 m2;

1.3.2. registriosa 3042941; maatulundusmaa 100%; Kirikumäe, Kaika küla, Antsla vald, Võru

maakond; 4516,0 m2;

1.3.3. registriosa 7218701; elamumaa 100%; Marta tn 18, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju

maakond 364,0 m2.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX ja XXX all kinnistusraamatusse kantud

kinnistud on koormatud kohtulike hüpoteekidega Treverk OÜ (registrikood 12667577, asukoht

Merimetsa tn 62b, 80028 Pärnu) kasuks. Hüpoteegisumma on iga kinnistu puhul 7000 eurot ning

hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse esimesele järjekohale.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud kinnistu on

koormatud kokku nelja hüpoteegiga. Esimese järjekoha hüpoteegikanne on kustutatud. Teise

järjekoha all on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek summas 2 500 000,00 krooni Osaühing

Randomer (registrikood 11575229, asukoht Väljaku/1, Igavere küla, Raasiku vald, 75208 Harju

maakond) kasuks; kolmanda järjekoha all on kinnistusraamatusse kantud hüpoteek summas 622

855,00 eurot Osaühing Randomer kasuks; neljanda järjekoha all on kinnistusraamatusse kantud

kohtulik hüpoteek summas 73 000 eurot Treverk OÜ kasuks ning viienda järjekoha all täiendav

kohtulik hüpoteek summas 25 000,00 eurot Treverk OÜ kasuks.

1.4. Võlgniku omandis on varem olnud kinnisasjad: registriosa XXX; maatulundusmaa 100%; XXX

43 380 m2; ja registriosa XXX; tootmismaa 100%; XXX; 35 443 m2.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud kinnistu on

võlgnik võõrandanud 02.02.2022 H. H. (H., isikukood XXX) ja T. P. (P., isikukood XXX), kes on

käesoleval ajal kinnistu kaasomanikud. Mõlema kaasomaniku omandis on 1/2 suurune mõtteline osa

kinnistust. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud

kinnistu on võlgnik võõrandanud 10.05.2017 Kadastiku OÜ-le (registrikood 14148522, asukoht Küti

tn 6, 72212 Türi).

1.5. Riikliku ehitisregistri elektroonilises andmebaasis ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju

võlgniku nimele.

1.6. Transpordiameti andmeil on võlgnik alljärgnevate sõidukite (sh haagiste) omanik:

Lisaks eeltoodule nähtub Liiklusregistrist, et võlgnik on alljärgnevate sõidukite vastutav kasutaja:

XXX, 2017, Opel Vivaro-B, ja XXX, 2017, Opel Vivaro-B. Sõidukite omanik on Aktsiaselts SEB

Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe tn 2, 15010 Tallinn).

1.7. Võlgniku omandis on varem olnud alljärgnevad sõidukid (sh mootorratas, ATV-d, haagised):

Võlgniku omandis olnud ekskavaator XXX on käesolevaks ajaks liiklusregistrist kustutatud.

1.8. Elektroonilise äriregistri andmetel ei ole võlgnik kunagi olnud äriregistrisse kantud äriühingute

osanik ega aktsionär.

1.9. Elektroonilise Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel ei ole võlgniku nimel avatud

väärtpaberikontosid.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku arvelduskontol on 1929,85 eurot. Lisaks on võlgniku

omandis sõidukid, mille täpne turuväärtus sõltub nende seisukorrast. Arvestades, et sõidukid on

ligikaudu 10 aasta vanused, ei saa nende realiseerimisväärtus olla ajutise halduri hinnangul enam kui

10 000 eurot.

Võlgniku kohustused

2.1. Võlgnikul on seisuga 30.05.2022 Maksu- ja Tolliametile maksuvõlg:

Nõude liik

Võlasumma

Tasumisgraafikus

Vaidlustatud

Erijuhtude tulumaks

2 577,09

0,00

0,00

Kinnipeetud tulumaks

46 808,93

0,00

0,00

Kogumispensionimakse

3 289,45

0,00

0,00

Käibemaks

93 865,23

0,00

0,00

Maamaks

102,00

0,00

0,00

Raskeveokimaks

134,30

0,00

0,00

Sotsiaalmaks

114 017,67

0,00

0,00

Töötuskindlustusmakse

5 837,81

0,00

0,00

Kokku:

266 632,48

0,00

0,00

2.2. Võlgniku suhtes käesoleval ajal täiteasju ei menetleta.

Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 266 786,51 eurot (so maksuvõlg ja krediitkaardivõlg).

Võlgnikul võib olla täiendavaid kohustusi, võttes arvesse, et võlgniku omandis olevad kinnisasjad on

koormatud (kohtulike) hüpoteekidega.

Maksejõuetus

Haart Ehitus OÜ on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgnik on ka ise esitanud pankrotiavalduse ja tema maksejõuetust tuleb PankrS § 31 lg 4 järgi

eeldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on tema käibevara suurus 26.04.2022 seisuga

1 568 648,76 eurot ning põhivara suurus 545 548,92 eurot. Vara suurus kokku on seega 2 114 197,68

eurot. Suure osa käibevarast moodustavad mitmesugused nõuded ja nõuded ostjate vastu

(kogusummas 1 362 954 eurot), samuti ettemaksud kulud, sh hankijatele (kogusummas 134 244

eurot). Võlgniku pankroti välja kuulutamise korral võib eeldada, et nõuete sissenõudmine võib

raskeneda, kuna võlgnik tehtavaid ehitustöid ei lõpetanud; samuti ettemaksud kulusid ei pruugi tagasi

saada, kuna ettemaksud on kulunud või kuluvad nt võlgniku vara (so pankrotivara) säilitamiseks

(hoiustamiseks). Võlgniku kohustuste suuruseks 26.04.2022 seisuga on pankrotiavalduse järgi

vähemalt 3 639 546,64 eurot. Võlgniku omakapital on negatiivne summas -1 534 699,66 eurot.

Võlgniku selgituste kohaselt said võlgniku majandusraskused alguse ehitusmaterjalide järsust

kallinemisest 2021. a alguses; ehitusmaterjalide tarneraskustest ning Covid-19 pandeemiast tingitud

töötajate (sh alltöövõtjate) massilisest haigestumisest. Eeltoodu põhjustas tööde valmimise venimist

ning (kohtu-) vaidlusi tellijatega (võlausaldajatega). Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu

asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses ning maksejõuetus saabus tõenäoliselt 2021. a, kuivõrd võlgniku

2020. a majandusaasta aruande järgi oli võlgniku omakapital veel positiivne. Täpsemad andmed

nähtuvad võlgniku 2021. a majandusaasta aruandest, milline on koostamisel ning seda ei ole

äriregistrile esitatud (esitamise tähtaeg 30.06.2022).

Võimalike tagasivõitmise ja tagasinõuete esitamise võimaluste tuvastamiseks on ajutine

pankrotihaldur analüüsinud võlgniku arvelduskontode väljavõtteid ajutise halduri nimetamisele

eelnenud viie aasta jooksul (so alates 09.05.2017 kuni käesoleva ajani) ning muid võlgniku tehinguid.

Võlgniku arvelduskontode väljavõtetest nähtub, et võlgniku majandustegevus oli seotud ehitustööde

tegemisega: võlgnik on ostnud ehitusmaterjali, kütust, maksnud sideteenuste eest, tasunud töötasu ja

ka riiklikke makse. Võlgnik on teinud sularahatehinguid, kuid seejuures on sularahasissemaksed

võlgniku kontodele olnud suuremad, kui väljamaksed. Võlgniku kontolt nr XXX Swedbankis on

sularahas välja võetud 53 390 eurot, sissemakseid on aga tehtud 97 750 euro ulatuses. Täiendavalt,

võlgniku kontolt nr XXX SEB Pangas on sularahas välja võetud 120 200 eurot, sissemakseid on

aga tehtud 138 800 euro ulatuses. LHV Pangas võlgnik sularahas arveldanud ei ole.

Võlgnik on 02.02.2022 võõrandanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX all

kinnistusraamatusse kantud kinnistu, asukohaga XXX. Formaaljuriidiliselt võib tegemist olla

tagasivõidetava tehinguga. PankrS § 110 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli

tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et

tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise

halduri nimetamist, siis eeldatakse PankrS § 110 lg-st 2 tulenevalt, et tehingu teine pool teadis, et

võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Samas, tagasivõitmise eelduseks on PankrS § 109

lg 1 järgi võlausaldajate huvide kahjustamine. Kas kinnisasja võõrandamine võlausaldajate huvisid

kahjustas, tuleb välja selgitada edasises pankrotimenetluses. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud kinnistu (asukohaga XXX) on võlgnik aga

võõrandanud 10.05.2017, so enne seadusest tulenevat tagasivõitmise tähtaega.

PankrS § 110 lg-s 1 ja § 110 lg-s 2 alusel võivad formaaljuriidiliselt tagasivõidetavad olla ka

sõidukite võõrandamise tehingud: 06.03.2022 - Respo 752, reg.märk XXX; 06.03.2022 – Respo 752,

reg.märk XXX; 07.03.2022 - Renault Traffic, reg.märk XXX; 07.03.2022 - GAZ 52-02, reg.märk

XXX; 07.03.2022 - Respo 1600 352, reg.märk XXX; 05.04.2022 - Volkswagen Sharan, reg.märk

XXX. Tagasivõitmise eelduseks on siiski PankrS § 109 lg 1 järgi võlausaldajate huvide kahjustamine.

Kas sõidukite võõrandamine võlausaldajate huvisid kahjustas, tuleb välja selgitada edasises

pankrotimenetluses.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja

kuulutada Haart Ehitus OÜ pankrot.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrias Palmitsa, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile

esitatavatele nõuetele.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus võlgniku juhatuse liikmeid R. M. t, T. B. i ja P. S. enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed Haart

Ehitus OÜ vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.

Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär

on 130,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud

töötundideks 19,75 tundi tunnitasuga 130 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete

mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Andrias Palmitsale tuleb

tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 2567,50 eurot, millele lisandub käibemaks

513,50 eurot, kokku 3081 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata

büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ-le. Ajutise

halduri tasu tuleb hüvitada võlgniku pankrotivarast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus võlausaldaja menetluskulud võlgniku kanda.

TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

Võlausaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on võlausaldaja menetluskuludeks riigilõiv

420 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1387,50 eurot ilma käibemaksuta.

Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel

riigilõivu 420 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 9)

ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu

(riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

Antud tsiviilasjas esindas võlausaldajat Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vandeadvokaat K. K., olles

võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on võlausaldaja lepingulise esindaja kulud

kokku 1387,50 eurot käibemaksuta (9 tundi 15 minutit). Kohtu arvates tuleb võlausaldaja esindaja

tasu 150 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates advokaadi kvalifikatsiooni eeldava

õigusnõustamise tunnihinnale.

Õigusabi on eelkõige seisnenud asjaolude ja materjalide analüüsis seoses pankrotihoiatuse

koostamisega ja pankrotihoiatuse koostamises 4 tundi 15 min (637,50 eurot); pankrotiavalduse

koostamises 4 tundi 15 min (637,50 eurot); kohtumäärustega tutvumises ja selgituste edastamises

kliendile 45 min (112,50 eurot).

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja poolt

tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise avalduses

märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS

§ 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab osaliselt võlausaldaja menetluskulude rahalist

suurust. Kohus on siinjuures seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu

põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist

tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga. Asja menetlemine toimus

kohtuistungit pidamata. Kuivõrd tegemist on hagita menetluses lahendatava pankrotiasjaga, kus

võlausaldaja

poolt

kohtule

esitatavaks

menetlusdokumendiks

on

vaid

pankrotiavaldus

(töövõtulepingu rikkumisest tulenevate nõuete tõttu), kusjuures pankrotiavalduse esitamisele on

eelnenud eraldi õigusabina pankrotihoiatuse koostamine, ja võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid

ei esitanud, on kohtu hinnangul võlausaldaja õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175

lg 1 mõttes kokku 1200 euro ulatuses käibemaksuta (8 tundi × 150 eurot). Kohus on ka seisukohal,

et erinevate kohtumäärustega (pankrotiavalduse menetlusse võtmine, pankrotiavalduste liitmine,

ajutise halduri nimetamine) tutvumise, kliendile teabe edastamise ja kliendiga suhtlemise näol ei ole

tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-5970 Haljastus Plus OÜ menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1620 eurot, millest 420 eurot on riigilõiv ja 1200 eurot lepingulise esindaja

õigusabikulud.

Võlausaldaja on taotlenud kohustada võlgnikku tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Olukorras, kus menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel kuulutatakse välja

menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, määrab kohus menetluskulud küll TsMS-i järgi

kindlaks, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista ega menetluskuludelt viivise tasumist

määrata. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse sellisel juhul võlgniku pankrotimenetluses

tehtavate väljamaksete jaoks pankrotiseaduses ettenähtud reeglite järgi (PankrS § 150 lg 1 p 1; lg 2)

(vt Riigikohtu 27.01.2014 määrus tsiviilasjas 3-2-1-176-13, p 14). Eeltoodust tuleneb, et seoses

võlgniku Haart Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamisega ei ole võimalik käesoleva määrusega

kindlaksmääratud menetluskulusid ega viivist menetluskuludelt võlgnikult välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik