1-20-5348/80 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-5348 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Jelena Šilina Kohtuasi Viru Vangla materjalid W.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu W.T , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht XXX Karistuse kandmise algus 22.11.2021 ja lõpp 22.02.2023 Lepinguline kaitsja Vandeadvokaat Sven Sillar Kohtuasja läbivaatamise aeg 31.05.2022 RESOLUTSIOON:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. W.T

Kohtumäärus saata Viru Vanglale, ning prokurörile. W.T-le, tema kaitsjale

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Harju Maakohtu 25.08.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-5348 tunnistati W.T süüdi KarS § 422 lg 1, § 424 lg 2 järgi ning karistati vangistusega KarS § 74 lg

1 aasta 6 kuud. 1, 2 ja 3 alusel kuulus mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 3 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta ja 3 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui W.T ei pane 1 aasta ja 6 kuuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud KarS § 75 lg 1 kontrollnõudeid. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja koheselt ärakantava karistuse, s.o 3-kuulise vangistuse alguseks lugeda 04.06.2020, mil W.T oli kahtlustatavana kinni peetud. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustub W.T tasuma kannatanule 1 700 € 30 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ning täitma muid tingimusi lähtuvalt 24.07.2020. a sõlmitud kolmepoolse kompromisskokkuleppest kahju hüvitamiseks. KarS

2

§ 75 lg 4 alusel võtab W.T endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 30 tööpäeva jooksul, registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutusest poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. KarS § 75 lg 4 alusel võtab W.T endale vabatahtliku kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 30 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord 4 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja alates 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrati W.T-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja - poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta W.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus koos - vangistusega mõistmisel kogu põhikaristuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsus jõustus 26.08.2020.

Harju Maakohtu 30.12.2020 kohtumäärusega määrati KarS § 75 lg 3 alusel W.T-le KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud täiendav lisakohustus - mitte tarvitada alkoholi katseaja jooksul. Kohtumäärus jõustus 15.01.2021.

Harju Maakohtu 15.06.2021 kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata täitmisele W.T-le Harju Maakohtu 25.08.2020 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus. Pikendati W.T-le Harju Maakohtu 25.08.2020 kohtuotsusega mõistetud katseaega 6 kuu võrra. Kohtumäärus jõustus 20.07.2021.

Harju Maakohtu 09.12.2021 määrusega pöörati W.T-le Harju Maakohtu 25.08.2020 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud vangistust – täitmisele. W.T karistuse kandmise alguseks määrati lugeda tema kinnipidamine 22.11.2021. Kohtumäärus jõustus 09.02.2022.

Viru Vangla esitas 20.05.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava W.T v vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava angistusest tingimisi enne tähtaega ohtlikkuse taset ning uue kuriteo t, ei toeta isiku toimepanemise tõenäosus enne tähtaegset vabanemist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks W.T , tingimisi enne tähtaega vabastada tegi W.T-le kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o kuni 22.02.2023. äitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata K W.T-le 2 - mitte tarv

järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p itada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 4 - - peale otsida endale töökoht kohtu määratud tähtajaks vormistada 2 (kahe) nädala jooksul vangistusest vabanemist ennast Töötukassas töötuks või asuda 2 (kahe) nädala jooksul peale vangistusest vabanemist lepingulisele tööle, olla katseaja lõpuni lepingulise tööga hõivatud; KarS § 75 lg 2 p 5 - pöördu a peale vabanemist psühhiaatri poole ning läbi d da alkoholivastase ravikuuri, esitades kriminaalhooldusametnikule sellekohase tõendi KarS § 75 lg ; 2 p 9 - elektrooniline järelevalve tähtajaga 2 kuu.

Prokuratuuri seisukoht

3

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta W.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta W.T

ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 31.05.2022 kohtuistungil avaldas W.T , et soovib . Ta usub, et vabaneda ennetähtaegselt suudab mitte tarvitada alkoholi. Vanglas viibides sai ta aru, et alkohol süvendab probleeme. W.T soovib oma elu jätkata ilma alkoholi tarvitamiseta. W.T selgitas, et ta suudab kuritegude toimepanemisest hoiduda. Tal on töökoht olemas. Ta on kohustuse paneku ja elektroonilise val on soov ema juurde vega nõus. Vanglas ta töötab XXX. Ta tarvitas alkoholi stressi tõttu. Tal minna, tema ema on XXX. Kaitsja leidis W.T kannab karistust , et W.T tuleb ennetähtaegselt vabastada. ettevaatamatusel liikluskuriteo toimepanemise eest. See ei ole nii raske kuritegu, mis nõuab seda, et isik peaks W.T kannab karistust ilma rikkumiseta, osaleb karistuse lõpuni ära kandma. majandustöödel, ta on avavanglas ümbervormistamisel. Seega teda saab lasta ühiskonda sotsialiseeruda. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks KarS - § 76 lg te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kan 313 lg dmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS aprilli § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel 76 lg ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.

Käesoleval juhul Harju Maakohtu 25.08.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-5348 on W.T tunnistatud ja karistatud . Kohtuotsus on süüdi KarS § 422 lg 1, § 424 lg 2 järgi jõustunud.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

W.T kannab karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest. 06.06.2022 seisuga on W.T

1 aasta ja 6 kuud vangistust, 9 kuud ja 16 temale mõistetud karistusajast, ära kandnud päeva, mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1- 1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.

4

Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada

põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.)

KarS § 76 lg 5 alusel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabastatavale süüdlasele võib kohus tema nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilisele valvele.

W.T-l on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. W.T . Tegemist on pärast vabanemist soovib elada aadressil XXX kahetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Tingimused eeltoodud aadressil sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Ema on andnud nõusoleku, et kinnipeetav saaks vabaneda elektroonilise järelevalvega temale kuuluvasse korterisse.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. W.T käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Kinnipeetava individuaalne täitmiskava on koostatud 25.04.2022, seega isik pole alustanud täitmiskava täitmist.

Väärtuslik W.T suhtub enesetäiendamisse positiivselt. Tal on Pärast on see, et XXX. kooli lõpetamist jätkas W.T õpinguid T Ü erialal, kuid mõlemad

ja E B S

XXX XXX koolid jäid lõpetamata. oov tulevikus kõrgkooliõpinguid jätkata. W.T-l on s Tal on majanduslik toimetulekuoskus.

TÖR andmetel on isik ametlikult töötanud B T I OÜ-s, T K - AS s ning F C OÜ-s. Vabanemisel on W.T-l garanteeritud töökoht OÜ- F C . Ta suhtub t s öösse positiivselt ning samuti on valmis töötama vanglas. 25.04.2022 seisuga K-raha andmetel isikul võlad puuduvad, vabanemisfondis on 525 eurot. on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. W.T-l

Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et W.T Kaljurail on käitumises ja enda kallal töötamises olemas positiivsed tulemused, ta on vanglas käitunud korrakohaselt, ta on motiveerinud töötama ja õppima tal on garanteeritud töökoht olemas, tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, , tema puhul tuleb siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava

5

vabastamiseks liialt suur. W.T puhul annavad alust rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed.

W.T on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, millest kaks karistust on arhiveeritud. Vanglas viibib teist korda. Kuriteod on seotud ühiskonna ohtu seadmisega. Kuriteo laad ei ole muutunud. Õigusrikkuja käitumine on sarnane varasema käitumisega ning samuti on kuritegude toimepanemisel soodustegur sama, soodusteguriks on alkohol. Kannab karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning mootorsõiduki juhtimisel ettevaatamatusest teisele isikule raskete kehavigastuste tekitamise eest.

Harju Maakohtu 25.08.2020 otsusest on W.T tunnistatud süüdi KarS § 424 lg 2, § 422 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 1 aasta 6 kuud, millest KarS § 74 lg 1,2,3 alusel kuulus 3 kuud vangistust ärakandmisele ning ülejäänud 1 aasta ja 3 kuud vangistust jä täitmisele koheselt eti pööramata, kui W.T ei pane 1 aasta ja 6 kuu katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud KarS § 75 lg 1, § 75 lg 2 p 1 ja § 74 lg 4 kontrollnõudeid

ja kohustusi. Süüdistuse kohaselt rikkus W.T ettevaatamatusest liiklusseaduse nõudeid ning tekitas sellega teisele inimesele raske tervisekahjustuse. Samuti 17.01.2020 ja 18.05.2020 juhtis W.T mootorsõidukit alkoholijoobes. W.T katseaja kulgemine ei olnud positiivne, kuna tema suhtes o esitatud neli erakorralist ettekannet. Seoses sellega, et Truvi W.T rikkus alkoholi li tarvitamise keeldu ning registreerimiskohustust, ta tnud alkoholi liigtarvitamise ei täi tuvastamiseks vereanalüüside andmise kohustust pööras kohus , Harju Maakohtu 25.08.2020 kohtuotsusega 1-20-5348 e, 1 aasta 3

mõistetud kandmata karistus kuud vangistust, täitmisele. Märkimisväärne, et erakorralise ettekande arutamisele Truvi W.T ei ilmunud, mistõttu oli kohus sunnitud ta tagaotsitavaks kuulutama. Seega kohus asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt ei näe väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähen käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse enud. W.T karta

samataolise käitumise kordumist.

Uute kuritegude toimepanemist võib W.T puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine. W.T ei pea alkoholi tarbimist probleemiks ega näe ka seost alkoholi ja alkoholijoobes toimepandud kuritegude vahel. Sõltuvust ei tunnista. Enne vangistust tarbis alkoholi pigem nädala lõpus ning põhiliselt jõi 3-4 pudelit veini. Tarbis alkoholi koos endise elukaaslasega ja sõpradega. Lahkuminek endise elukaaslasega ajendas teda jooma ja muremõtteid alkoholiga eemale peletama. Kinnipeetav soovib loobuda alkoholi tarvitamisest, kuid motivatsioon ei tulene sellest, et tal oleks alkoholiprobleem. Tema sõnul loobumine raske ei ole, sest on minevikus olnud 9 aastat kaine. Samas isik on varasemalt seadnud samalaadseid eesmärke, kuid on taas toimepannud alkoholijoobes kuritegusid. Varasem käitumine näitab, et motivatsioon alkoholist loobumiseks on madal. W.T on korduvalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes ning kriminaalhoolduse ajal rikkunud korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, millest viimane rikkumine tuvastati 29.04.2021. Ta kodeeris ennast alkoholi tarvitamise vastu, kuid sellest hoolimata oli jätkas alkoh tarvitamist. Arvestades ülaltoodut kahtleb kohus, et suudab isik vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda, suudab vabaduses karsket eluviisi hoida ning uusi kuritegusid mitte toime panna.

Kinnipeetava Truvi W.T iseloomustusest nähtuvalt käitub ta alkoholijoobes impulsiivselt. Pisendab enda probleeme seoses alkoholi tarbimisega. Ta ei mõtle oma tegude võimalikele tagajärgedele. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Ta kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. tegudele õigustust. Ta otsib oma Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et W.T suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud W.T mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises.

6

Samuti puudub kohtul kindlustunne, et isik oleks motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi, sest Harju Maakohtu 25.08.2020 otsusega mõistetud karistuse kandmisel ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust ning kohustust mitte tarvitada alkoholi ning tulemusena oli kohtuotsus pööratud täitmisele.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused W.T tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos W.T puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu tuleb jätta tingimisi ennetähtaega W.T vabastamata.

Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör.

Eeltoodust tulenevalt jätab tingimisi enne tähtaega vabastamata kohus W.T .

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS §§ , 426, 432, 384, 387.

/digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik