3-21-2669/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

03.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2669

Haldusasi

A kaebus Tallinna Perekonnaseisuameti 19.10.2021

vastuse nr 1-1-2/3127 õigusvastasuse tuvastamiseks ja

Tallinna linna kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja

A,

esindaja

advokaat

Helen-Lumelille Tomberg

Vastustaja Tallinna linn, esindaja Kersti Piirmets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse A määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 määruse

resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-21-2669.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrus ja

Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määrus tsiviilasjas nr X-XX-XXXX.

3. Rahuldada A määruskaebus osaliselt.

4. Tühistada

Tallinna

Halduskohtu

29.11.2021

määruse

resolutsiooni

p

kohustamisnõude tagastamist puudutavas osas ja saata haldusasi tühistatud osas tagasi

halduskohtule kohustamisnõude menetlusse võtmise otsustamiseks. Tuvastamisnõude

tagastamise osas jätta halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

5. Määruse avaldamisel asendada A nimi tähemärgiga „A“, B nimi tähemärgiga „B“ ja

C nimi tähemärgiga „C“. Jätta avaldamata määruses viidatud tsiviilasjade numbrid ja

tsiviilasjades tehtud lahendite kuupäevad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 235 lg-d 1 ja 3, § 175 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-2669

2(5)

1. B-l sündis XX.XX.XXXX laps, kelle B toonane registreeritud elukaaslane A lapsendas Harju

Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX. Lapse vanematena kanti

rahvastikuregistrisse B ja A.

2. Harju Maakohus tuvastas C hagi alusel XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX,

et laps põlvneb C-st. Kohtuotsus jõustus XX.XX.XXXX.

3. Tallinna Perekonnaseisuamet (TPA) kandis lapse isana 02.03.2021 rahvastikuregistrisse C,

võttes aluseks C avalduse ja Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse tsiviilasjas nr X-XX-

XXXX. 4. C esitas Harju Maakohtule 06.05.2021 avalduse lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks.

Harju Maakohus tunnistas XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXX lapsendamise

kohtu algatusel kehtetuks ja andis C-le lapse hooldusõiguse, määrates, et B-l ja C-l on ühine

hooldusõigus. Tallinna Ringkonnakohus tühistas XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr X-

XX-XXXX maakohtu XX.XX.XXXX määruse, jättis C avalduse rahuldamata ning sama

avalduse alusel kohtu algatusel lapsendamise kehtetuks tunnistamata. C esitas ringkonnakohtu

XX.XX.XXXX määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, mille menetlusse võtmist ei ole veel

otsustatud.

5. A esitas rahvastikuregistris lapse isa kande kustutamiseks Siseministeeriumile vaide, mis

tagastati 06.07.2021 vastusega 2-2/327-2 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-de 1 ja 4

alusel, sest A-l puudub vaide esitamise õigus ja samas asjas on olemas jõustunud kohtuotsus.

6. A esitas Tallinna Halduskohtule 03.08.2021 kaebuse TPA 02.03.2021 toimingu

õigusvastasuse

tuvastamiseks

isa

kande

tegemisel,

TPA

kohustamiseks

kustutada

rahvastikuregistrist isa kanne ning Siseministeeriumi 06.07.2021 kirja õigusvastasuse

tuvastamiseks (haldusasi nr 3-21-1767). Tallinna Halduskohus tagastas 06.09.2021 määrusega

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, märkides muu hulgas, et kohustamisnõude esitamine

eeldab TPA keeldumist andmete kustutamisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.12.2021

määrusega halduskohtu määruse ja saatis asja halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Haldusasja menetlus on pooleli halduskohtus.

7. A esitas TPA-le 21.09.2021 taotluse kustutada kanne, mille järgi on rahvastikuregistris lapse

isana märgitud C.

8. TPA

keeldus

19.10.2021

vastusega

nr

1-1-2/3127

isa

kande

kustutamisest.

Rahvastikuregistrisse kantakse isikuandmetena isiku vanemate andmed ja nende andmete

aluseks olevad kohtulahendid, sh kohtulahendid, millega tuvastatakse isiku põlvnemine

(perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 2, rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 21 lg

1 p 15 ja § 22 lg 1 p 4, Vabariigi Valitsuse 20.12.2018 määruse nr 129 „Rahvastikuregistri

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmete kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ § 24 p 6).

Isa kanne tehti kohtulahendi alusel. A-l oli võimalik oma õigusi kaitsta kohtumenetluses. Isa

kanne ei muuda A hooldusõiguse ja -kohustuse ulatust.

9. A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TPA 19.10.2021 toimingu õigusvastasuse

tuvastamiseks ja TPA kohustamiseks teha taotluse suhtes uus otsus ning kustutada kanne, mille

kohaselt on C lapse isa.

10. Tallinna Halduskohus tagastas 29.11.2021 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1),

kuulutas haldusasja menetluse kinniseks (resolutsiooni p 2), jättis kaebaja menetluskulud tema

enda kanda (resolutsiooni p 3) ning otsustas avaldada määruse resolutsiooni ja põhjendava osa,

asendades selles füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (resolutsiooni p 4).

Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on sobivaim nõuda Tallinna linna kohustamist isa kannet

kustutama või seda uuesti otsustama. Tuvastamisnõue sisaldub kohustamisnõudes ning selle

3-21-2669

3(5)

eraldiseisev esitamine ei ole HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt vajalik ega lubatav ning tuleb HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Kaebeõigus puudub ka kohustamiskaebuse esitamiseks. Olukord on õiguslikult keeruline.

Kolmanda vanema kohta rahvastikuregistrisse kande tegemine on küsitav. Kaebeõigust tuleb

siiski eristada kaebuse perspektiivist. HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega

halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebaja ei vaidlusta enda, vaid lapse (ja kaudselt

lapse isa) kohta rahvastikuregistrisse kantud andmeid, kuid selleks ei ole tal kaebeõigust (vt RRS

§ 32 lg 3 p 1 ja § 33 lg 1, vrd Tallinna Halduskohtu 24.09.2020 määruse nr 3-20-1713 p 3).

Rahvastikuregistris sisalduvat isa kannet võiks olla õigus vaidlustada lapsel endal, kuid A

pöördus TPA-sse ja halduskohtusse enda nimel. Kaebaja kardab, et isa kande tõttu väheneb tema

esindusõiguse maht ja isa võidakse edaspidi käsitada lapse suhtes esindusõigust omava isikuna.

Rahvastikuregistris ei ole isa hooldusõigust märgitud, täielik isiku- ja varahooldusõigus on

kaebajal ja B-l. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lg 1 järgi saab lapse seaduslik esindaja olla üksnes

hooldusõiguslik vanem. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus.

Hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku leppida ühise esindusõiguse teostamise

korraldamises. Kui isal ei ole hooldusõigust, ei saa tekkida olukorda, et kaebaja esindusõiguse

maht väheneks või lapse isa peetaks esindusõiguslikuks vanemaks. RRS § 6 lg-d 1 ja 2 toetavad

kaebaja positsiooni, mitte ei vähenda tema õiguste mahtu.

Kaebaja ei saa halduskohtus vaidlustada tsiviilasjas nr X-XX-XXXX tehtud lahendit. Isaduse

tuvastamine võib tulevikus mõjutada kaebaja õigusi lapse suhtes. Perekondlikke ja põlvnemist

puudutavaid vaidlusi lahendab aga maakohus ja kaebajal tuleb enda õigusi kaitsta

tsiviilkohtumenetluses. Maakohtul tuleks hinnata ka PKS sätete kooskõla põhiseadusega. Isa

kande kustutamine ei muudaks jõustunud Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsust tsiviilasjas nr

X-XX-XXXX. Lapse isa saaks sellele lahendile tugineda ka isa kande kustutamise korral.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. A palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 29.11.2021 määrus kaebuse

tagastamist puudutavas osas ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.

Kaebeõiguse puudumine pole ilmselge. Kaebaja õigusi rikub see, et tema lapsel on

rahvastikuregistris kolm vanemat. Kehtiv õigus ei võimalda sellist olukorda. Lapsendamisel

peaksid lõppema õiguslikud suhted bioloogiliste vanematega. Kaebaja ei pidanud esitama

taotlust lapse nimel, sest teine hooldusõiguslik vanem ei oleks andnud nõusolekut lapse nimel

kohtumenetluse algatamiseks. Sel põhjusel ei esitanud kaebaja ka apellatsioonkaebust tsiviilasjas

nr X-XX-XXXX. Rahvastikuregistri kanne võimaldab vanemal taotleda hooldusõiguse

üleandmist, mida C on teinud. Rahvastikuregistrist nähtuv kolme vanema olemasolu võib

tekitada segadust ja ebakindlust seoses kaebaja vanemlike õiguste ulatusega ning mõjutada

suhteid lapsega, sest nende andmete õigsust eeldatakse ja nendest lähtutakse avaliku ülesande

täitmisel. Isa kande kustutamisel ei oleks maakohtu lahend kolmandatele isikutele nähtav.

12. Tallinna linn selgitab kirjalikus vastuses, et rahvastikuregistri kannete tegemine toimub

formaliseeritud menetluses ning perekonnaseisuametnikul ei ole õigust ise tuvastada

rahvastikuregistri kande tegemise aluseid. Jõustunud kohtuotsust ei saa jätta täitmata. Kuna

puudub vaidlus, et C on lapse isa, ei pidanud haldusorgan kohaldama uurimispõhimõtet.

Vastustaja uuris siiski Siseministeeriumilt, kas perekonnaseisukande tegemine on võimalik.

Kuigi Siseministeerium ei nõustunud maakohtu tõlgendusega, leiti, et kohtulahendi alusel tuleb

kanne teha. Isa kanne ei muuda kaebaja hooldusõiguse ulatust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne

3-21-2669

4(5)

(HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

14. Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde Harju Maakohtu XX.XX.XXXX

määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX määruse tsiviilasjas nr X-XX-XXXX, sest

neil on tähtsus määruskaebuse lahendamisel (HKMS § 62 lg 2, § 158 lg 2, § 198 lg 2 p 3 ja lg 3).

15. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

16. Halduskohus leidis, et kaebaja eesmärk on lapse isa kande kustutamine rahvastikuregistrist.

Selle eesmärgi saavutamiseks pidas halduskohus kohaseks nõuda vastustaja kohustamist isa

kannet kustutama või seda uuesti otsustama. Eraldiseisva tuvastamisnõude esitamist TPA

19.10.2021 vastuse peale ei pidanud halduskohus HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse

piirangu tõttu lubatavaks. Halduskohtu hinnangul puudus kaebajal kaebeõigus siiski ka

kohustamisnõude esitamiseks, sest tulenevalt RRS § 32 lg 3 p-st 1 ja § 33 lg-st 1 võib isik

vaidlustada vaid tema enda, mitte teise isiku kohta tehtud rahvastikuregistri kandeid. Kuna

kaebaja vaidlustab lapse (ja kaudselt lapse isa) kohta tehtud kannet ja selleks puudub tal õigus,

tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

17. Halduskohus tegi õigesti kindlaks kaebuse eesmärgi. Kaebaja soovib rahvastikuregistrist

kustutada kannet lapse isa kohta. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et laps põlvneb C-st ega soovi

halduskohtu kaudu saavutada Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsuse tsiviilasjas nr X-XX-

XXXX tühistamist. Kaebaja hinnangul ei tohiks lapsel siiski olla rahvastikuregistris kolm

vanemat. Lapsendamisel peaksid õigussuhted lapse ja bioloogiliste vanemate vahel lõppema.

Kaebaja kardab, et isa kanne võib edaspidi mõjutada tema hooldusõiguse ulatust. Kande

kustutamise korral ei oleks kohtulahend kolmandatele isikutele nähtav.

18. Isik võib pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Muul

eesmärgil on kaebuse esitamine lubatud tingimusel, et see on seaduses sätestatud (HKMS § 44

lg-d 1 ja 2). Kaebeõiguse jaatamiseks piisab sellest, kui vaidlustatud toiming võib riivata või

puudutada isiku õigusi, sh kaudselt ja faktiliselt. Kaebeõiguse aluseks ei ole haldustegevuse

objektiivne õigusvastasus (Riigikohtu 28.12.2021 otsus nr 3-17-2023, p 20; 21.10.2021 otsus nr

3-18-913, p 12; 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9). Kaebuse võib kaebeõiguse puudumise tõttu

tagastada vaid ilmselges olukorras. Ebaselges olukorras tuleb kaebeõigust kontrollida otsust

tehes ning jätta kaebus kaebeõiguse puudumise korral rahuldamata (vt Riigikohtu 25.04.2019

määrus nr 3-18-913, p 9). Kohus kontrollib toimingu õiguspärasust ulatuses, milles kaebaja

väidab oma õiguste rikkumist. Toimingu õiguspärasuse hindamisel kontrollitakse selle vastavust

nendele materiaal- ja menetlusõiguse normidele, mis seonduvad kaebaja õiguste kaitsega.

Kaitstavad on nii põhiõigused ja vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest,

haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (Riigikohtu 07.05.2020 otsus nr 3-17-

2637, p 15 ja sealsed viited; 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22).

19. Rahvastikuregistri kande ja selle vaidlustamisega ei saa muuta perekonnaõiguslikke

õigussuhteid, mis tekivad seaduses sätestatud viisil (nt põlvnemine, hooldusõigus). Kandel on

üksnes tõenduslik tähendus. Samas eeldatakse rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust ning

nendest lähtutakse avaliku ülesande täitmisel (RRS § 6 lg-d 1 ja 2). Kui rahvastikuregistri kanne

on vale, võib õigustatud isik paluda selle parandamist. Rahvastikuregistrisse kantavad

isikuandmed on muu hulgas andmed isiku vanemate kohta (RRS § 21 lg 1 p 15). Samuti kantakse

rahvastikuregistrisse andmed dokumentide kohta, mis on nende andmete aluseks (RRS § 22 lg 1

p 4). Lapsendamisega lõpevad lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhted endiste

sugulastega ning nendest tulenevad õigused ja kohustused (PKS § 162). Lapsendamist ei tohi

sünnitõendilt nähtuda (PKS § 164 lg 4). Vanemaid saab olla kantud sünnitõendile kaks

(regionaalministri 03.05.2010 määruse nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste,

paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite

3-21-2669

5(5)

vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte

loetelu“ § 3 lg 1 ja 11).

20. Ringkonnakohtu hinnangul on tsiteeritud normide eesmärk kaitsta muu hulgas lapse ja

lapsendaja huvi perekonna ühtsuse ning kindlustunde loomise ja säilitamise vastu nii

perekonnasiseselt kui ka -väliselt (vrd RRS § 46). Teisisõnu on normide eesmärk kaitsta muu

hulgas kaebaja huve. Lapse nimel isa kande vaidlustamise võimalikkus on praegusel juhul

kaheldav, sest kaebajal ja B-l on ühine hooldusõigus ning B on toetanud lapsendamise kehtetuks

tunnistamist. Eelnevast tulenevalt ei saa välistada kaebaja kui lapsendaja õigust vaidlustada

kolmanda vanema kohta tehtud rahvastikuregistri kannet. Rahvastikuregistri kande tegemine

toimub küll formaliseeritud menetluses, kuid perekonnaseisuametnik võib perekonnaseisukande

tegemiseks vajaliku asjaolu kindlakstegemiseks rakendada uurimispõhimõtet (Riigikohtu

03.06.2013 otsus asjas nr 3-3-1-13-13, p 12; PKTS § 6 lg 1 ls 2).

21. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja õiguste kaitseks on tõhusaim kohustamisnõue,

mis hõlmab hinnangut kande kustutamisest keeldumise õiguspärasusele. Seega tuvastamisnõude

osas on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud. Ringkonnakohus märgib siiski, et olukorras,

kus TPA toimingu õiguspärasusele antakse hinnang kohustamisnõude raames, võib olla

tuvastamisnõude eraldi tagastamisest otstarbekam tõlgendada kaebaja tahet esitada õiguste

kaitseks tõhusam taotlus.

22. Kohustamisnõue rahvastikuregistri kande kustutamiseks on esitatud ka haldusasjas

nr 3-21-1767. Praeguses asjas esitatud kohustamisnõue ei ole siiski esitatud samal alusel (HKMS

§ 121 lg 1 p 3). Kohustamisnõue on seotud TPA 19.10.2021 keeldumisega kande kustutamisest,

mitte kande tegemisega, nagu haldusasjas nr 3-21-1767.

23. Eelnevat arvestades ei oleks halduskohus tohtinud kohustamisnõuet HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel tagastada. Selles osas tuleb halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja saata asi

halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tuvastamisnõude tagastamise

osas jääb halduskohtu määrus muutmata.

24. Kaebaja on kaebuses välja toonud, et soovib haldusasjade nr 3-21-1767 ja 3-21-2669

liitmist. Halduskohus otsustab haldusasjade liitmise kaalutlusõiguse alusel, kui täidetud on

HKMS § 48 lg-s 1 sätestatud tingimused. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtul tuleks

edaspidi otsustada ka kolmandate isikute (lapse, C ja B) kaasamine.

25. Kaebuses nimetatud füüsiliste isikute eraelu ja lapsendamissaladuse kaitseks tuleb määruse

avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärkidega ning jätta avaldamata andmed

tsiviilasjades tehtud lahendite kohta, millele on määruses viidatud (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)