4-22-1214/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

4-22-1214

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2022. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-1214 Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28. aprilli 2022. a määrus, millega jäeti Ben-Mattias Peedruk’i (ik 39602220282) kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.03.2022. a otsusele väärteoasjas nr 2302,22,002521 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusaluse isiku Ben-Mattias Peedruki kaitsja Maano Saareväli, määruskaebus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 28. aprilli 2022. a kohtumäärus Ben-Mattias Peedruki kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja saata väärteoasi menetlemiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus. 2. Määruskaebus rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtusse saabus 12.04.2022.a Ben-Mattias Peedruki kaebus kohtuvälise menetleja 17.03.2022 otsusele väärteoasjas 2302,22,002521.

2. Kohus leidis, et Ben-Mattias Peedruki esitatud kaebus ei vasta VTMS § 115 esitatud nõuetele, jättis 13.04.2022 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Määruses oli muuhulgas märgitud, et kaebusele ei ole lisatud kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopiat. Ühtlasi oli määruse resolutsioonis kirjas, et tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p 3 jäetakse kaebus läbi vaatamata, kui kohtu poolt puuduste kõrvaldamiseks määratud 10-päebase tähtaja jooksul ei ole määruses märgitud puudusi kõrvaldatud.

2

3. Kohus tegi isikule alates 13.04.2022 kohtumääruse kätte toimetatavaks kohtuinfosüsteemi kaudu ja isikule toimetati kohtumäärus kätte 14.04.2022.

Maakohtu määrus 4. Harju Maakohtu 28. aprilli 2022. a määrusega jäeti Ben-Mattias Peedruki kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.03.2022. a otsusele väärteoasjas nr 2302,22,002521 läbi vaatamata.

Kohus märkis, et 22.04.2022 saatis Ben-Mattias Peedruk kohtule e-kirja koos täiendatud kaebuse ja lisadega. Ehkki kaebuses märgitu järgi on sellele lisatud vaidlustatud otsus, ei olnud seda kohtule esitatud lisade seas. Järgnevalt saatis Ben-Mattias Peedruk 25.04.2022 kohtule väärteoprotokolli, mitte vaidlustatud otsuse. Kohus asus seisukohale, et 14.04.2022 puuduste kõrvaldamise määrus toimetati isikule nõuetekohaselt kätte ja puuduste kõrvaldamise viimane tähtaeg oli 25.04.2022, sest 24.04.2022 oli pühapäev. Kohus leidis, et kuna Ben-Mattias Peedruk ei ole kõrvaldanud kohtu näidatud puudusi tähtaegselt, siis tuleb tema esitatud kaebus jätta läbi vaatamata. Kohtule ei ole endiselt saadetud kohtuvälise menetleja otsust, mille isik on vaidlustanud. Maakohus sedastas, et VTMS § 118 lg 2 p 3 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebuse esitanud isik ei ole VTMS § 118 lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. Kuna kaebuse esitaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud tema poolt esitatud kaebuses esinenud puudusi, jättis kohus tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p 3 kaebuse läbi vaatamata.

Määruskaebus 5. Ben-Mattias Peedruki kaitsja Maano Saareväli esitas vaidlustatava maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 28.04.2022. a määrus Ben-Mattias Peedruki kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks/menetlusse võtmise otsustamiseks teises kohtukoosseisus. 5.1. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohtu määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise osas ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kuigi kaebuse läbi vaatamata jätmiseks esines formaalne alus VTMS § 118 lg 2 p 3 järgi, ei ole see maakohtu määruses esitatud põhjendustel siiski õigustatud. Kohtu poolt esile toodud puudus ei olnud selline, mis oleks takistanud eelmenetluse läbiviimist ja kaebuse kohtulikule arutamisele määramist. Muid asja arutamist ja kaebuse menetlemise korraldamist takistavaid puudusi maakohus ei ole tuvastanud. 5.2. Vaidlustatava otsuse kaebusele lisamise kohustus tuleneb küll VTMS § 115 lg 5 p-s 1 märgitust, kuid selle kohustuse mittekohane täitmine ei takista kohtuliku eelmenetluse läbiviimist. Nimelt on kaebuse saanud maakohtul VTMS § 116 lg 1 kohaselt kohustus nõuda kohtuväliselt menetlejalt välja väärteoasja toimik ning kohtuvälisel menetlejal on VTMS § 116 lg 2 kohaselt kohustus kohtule väärteotoimik saata. On ilmne, et koos väärteotoimikuga jõuab kohtusse ka kohtuvälise menetleja otsuse originaaleksemplar. Seega ei saanud maakohtu poolt esile toodud puudus mõjutada eelmenetlust ega kaebuse läbivaatamist tulevikus. 5.3. Riigikohus on väärteoasjas nr 3-1-1-19-04 leidnud, et kohus on õigustatud menetlusse võtma ja lahendama ka sellist kaebust, mis ei vasta VTMS § 115 nõuetele. Kohtu sellist tegevust ei ole Riigikohus pidanud väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kuivõrd kaebust arutades tuleb maakohtul VTMS § 123 kohaselt väärteoasja arutada täies ulatuses ja seda sõltumata kaebuses kõrvaldamata jäänud puudustest (p 8). Seega ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine mitte alati VTMS §-s 115 sätestatud nõuetele mittevastava kaebuse puhul vääramatu järelm, vaid kohtul lasub kohustus eristada olulisi ehk eelmenetlust takistavaid puudusi vähemolulistest ehk eelmenetlust mittetakistavatest puudustest. Esimesena nimetatud puuduste hulka võiks lugeda puudused, kus kaebusest ei ole üldse tuvastatav, mis otsust või millises osas

3

vaidlustatakse. Sellise puuduse korral ei saaks kohus nõuda välja ka väärteoasja toimikut, kuivõrd pole teada, kellelt seda nõuda. Käesolevas väärteoasjas selliseid puudusi tuvastatud ei ole. Maakohus on käesolevas väärteoasjas kõrvaldamata puudusena käsitlenud üksnes kaebusele kohtuvälise menetleja otsuse lisamata jätmist, kuid selline otsus jõuaks kohtutoimikusse nii või teisiti VTMS §-s 116 sätestatud tegevuste tulemusel. Seetõttu ei takistaks kaebusele kohtuvälise menetleja otsuse lisamata jätmine eelmenetluse läbiviimist ega saaks olla küllaldaseks põhjuseks kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 5.4. Tallinna Ringkonnakohus on väärteoasjas 4-21-489 asunud samuti seisukohale, et mitte igasugune VTMS §-s 115 sätestatud asjaolu puudumine kaebuses ei ole käsitletav puudusena, mis tingib kaebuse läbi vaatamata jätmise. Näiteks kohustab VTMS § 115 lg 5 p 2 ja 3 esitama koos kaebusega kaebuse väiteid kinnitavad tõendid, kuid selliste tõendite esitamata jätmine, vaatamata kohtu poolt varasemalt puuduste kõrvaldamise määrusega antud korraldusele, ei peaks viima kaebuse läbi vaatamata jätmiseni, kuivõrd kohtul on VTMS §-st 123 nii või teisiti kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sh kohustus koguda ja uurida kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid. 5.5. Lisaks ei ole menetlusaluse isiku näol tegemist väärteomenetluses liiga hästi orienteeruva isikuga. Menetlusalune isik ei ole varasemalt esitanud kaebusi kohtusse, mistõttu puudub tal selles vallas varasem kogemus. Menetlusalune isik ei pruugi piisava selgusega eristada väärteomenetluse käigus loodud menetlusdokumente, millest annab märku asjaolu, et ta saatis kohtule kohtuvälise menetleja otsuse asemel kohtuvälise menetleja koostatud väärteoprotokolli. Menetlusaluse isiku kogenematus menetlusõiguse vallas ei peaks aga mõjutama võimalusi oma menetlusõiguste teostamiseks. Kuivõrd ebaõige menetlusdokumendi esitamine ei muuda praegusel juhul edasist kohtukaebemenetlust ega kohtulikku eelmenetlust võimatuks ega takista seda, ei ole tegemist olulise puudusega kaebuses ning maakohus oleks pidanud kaebuse võtma menetlusse. 5.6. Kokkuvõtvalt, kuivõrd maakohus jättis kaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus kaebuses esinenud puudus ei olnud oluline ega takistanud eelmenetlust või kaebuse arutamist, on kaebuse läbi vaatamata jätmine rikkunud oluliselt menetlusaluse isiku õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja otsus kohtus ja selline rikkumine on vaadeldav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kui ringkonnakohus tuvastab maakohtu poolt väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise ja tühistab sel põhjusel VTMS § 194 lg 3 ja 148 p 3 alusel Harju Maakohtu 28.04.2022. a määruse, siis palub määruskaebuse esitaja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtusse teises kohtukoosseisus.

Kohtumenetluse poolte seisukohad 6. Tallinna Ringkonnakohus andis 19. mail 2022. a tähtaja kuni 26. maini 2022. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 6.1. 24. mail 2022. a esitas kohtuvälise menetleja esindaja Triinu Riigor seisukoha määruskaebusele. Kohtuvälise menetleja esindaja märgib, et kaitsja poolt viidatud Riigikohtu otsusest 3-1-1-19-04 nähtub, et Riigikohus ei ole kaebuse esitamisel VTMS § 115 nõuete vastu eksimist pidanud VTMS § 150 mõttes oluliseks rikkumiseks, kuid lisatakse: Kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine. Seetõttu tuleb VTMS § 117 ja 118 kohaselt kõrvaldada kaebuse puudused kohtuliku eelmenetluse käigus. Puuduste kõrvaldamata jätmine võib küll komplitseerida väärteoasja menetlemist ja seda ka pikendada, kuid ei too iseenesest kaasa ebaseadusliku ega põhjendamatu kohtuotsuse tegemist. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib samuti, et juhul kui kaebus on määratud kohtulikule arutamisele, lasub kohtul VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olevaid nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid. Ja seda sõltumata kaebuses kõrvaldamata jäänud puudustest. (p 8)

4

Tsiteeritud otsuse punktis 7 mainitakse lühidalt kaebuse vastavuse kohustust VTMS §-le 115, täpsemalt nõuet, et kaebuses tuleb ära märkida, millises osas kohtuvälise menetleja otsus vaidlustatakse (p 7), mis on kaebuse esitaja taotluse sisu ja põhjendus (p 8), samuti isikud, kelle kutsumist istungile taotletakse ja tõendid, mida kaebuse esitaja taotlusel on kohtus vaja uurida (p 9). Küll aga ei nähtu sellest otsusest, millisel määral olid kaebuse esitamise nõuded seotud asja kohtuliku arutamisega täies ulatuses ning VTMS § 123 lg-s 2 ja §-s 133 sätestatuga, kuivõrd just viimaste vastu eksimine on Riigikohtu hinnangul toonud kaasa VTMS § 150 lg 2 sätete kohaselt väärteomenetluse olulise rikkumist. Riigikohus on vaid leidnud, et kaebusele esitatud nõuete mitte täitmine ei ole olnud Tallinna Linnakohtu poolt tehtud otsuse raames VTMS § 150 mõttes oluline. Kaitsja poolt viidanud Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsust väärteoasjas 4- 21-489/19 peab kohtuväline menetleja kohatuks, kuna selles otsuses käsitletakse kaebuse vastavust VTMS § 115 lg 5 p 2 ja 3 nõuetele ning kohus jättis kaebuse käiguta, vaatamata asjaolule et kaebuse esitaja loobus tõendite esitamisest. Ben-Mattias Peedruki kaebuse puhul ei ole tegu väitega, et soovitakse esitada tõendeid, seejärel tõendite esitamisest loobumisega. Kohtuvälise menetleja otsuse edastamine ei ole võrdväärne sama paragrahvi lg 5 p-st 2 tulenevate tõendite esitamisega, milliste esitamisest võib ka hiljem loobuda, kuivõrd otsuse esitamisega on võimalik kontrollida selle jõustumise kuupäeva ning otsusest nähtub, kas süüteoasjas tuleb lahendada küsimusi konfiskeeritud vara osas. Kohtuvälise menetleja seisukohalt on selline kontekstiväline viitamine kohtulahenditele eksitav. Lähtuda tuleb VTMS § 115 eesmärgist tagada sisuka kaebuse esitamisega hilisem kohtumenetluse sujuv ja kiire läbiviimine. Nii nagu iga puudujääk VTMS § 115 sätete kohaselt ei too endaga kaasa asja arutamise lõpptulemusena VTMS § 150 sätte kohaldamist, ei tähenda VTMS § 123 lg-st 2 tulenev kohustus arutada asja ab ovo, et igasuguse puudujäägi korral § 115 lõigete punktides, tuleb kaebus koheselt menetlusse võtta. VTMS § 115 nõuetele vastava kaebuse esitamine aitab ka kohtul märgatavalt ette valmistada kaebuse kohtulikku arutelu. Kohtu kaalutlusõigust eelmenetluses otsustada, millisel määral peetakse kaebust seadusest tulenevalt nõuetekohaseks, väljendab hästi Riigikohtu lahend 3-1-1-18-16: Kui kohtumenetluse pooled pole teada andnud soovist kohtuistungist osavõtust loobuda, tuleb poolte tahe kohtuistungil osalemise osas välja selgitada, jättes kaebuse VTMS § 117 lg 1 p 1 ja § 115 lg 3 p 1 alusel käiguta ja andes tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või vaadata kaebus läbi suulisel kohtuistungil poolte osavõtul. Kui aga maakohus lahendab kaebuse kirjalikus menetluses ilma poolte nõusolekuta, on tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses. (p 7) Ben-Mattias Peedruki määruskaebuse puhul ei ole kõne all küll tema soov kohtuistungist osa võtta, kuid nimetatud lahend aitab väljendada kohtule olemasolevate valikute alternatiive, lähtudes kohtuliku eelmenetluse situatsioonist. Määruskaebuses on punktis 2.5 kirjutatud, et maakohus jättis kaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus kaebuses esinenud puudus ei olnud oluline ega takistanud eelmenetlust või kaebuse arutamist ning kaebuse läbi vaatamata jätmine on oluliselt rikkunud menetlusaluse isiku õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust kohtus. Kohtuvälise menetleja seisukohalt oleks väärteomenetluse olulise rikkumisega tegu olukorras, kus kohus ei oleks koostanud 13. aprilli 2022. a määrust kaebuse käiguta jätmise osas ning ei oleks andnud aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, vaid oleks koheselt koostanud määruse, millega oleks jätnud kaebuse läbi vaatamata ja seega otseselt rikkunud isiku õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust kohtus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Harju Maakohus on 28.04.2022 määruse koostamisel järginud väärteomenetluse seadustikus sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtupraktikast.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud Ben-Mattias Peedruki kaebuse läbi vaatamata.

Harju Maakohus jättis 13.04.2022. a määrusega Ben-Mattias Peedruki kaebuse käiguta. Määruses tõi kohus VTMS §-le 115 tuginedes välja puudused, mis kaebaja pidi kõrvaldama määruse kättesaamisest 10 päeva jooksul. Maakohus leidis, et Ben-Mattias Peedrukil tuleb kohtule esitada kohtuvälise menetleja otsuse koopia ja kaebuses välja tuua, kas ta vaidlustab otsust sisuliselt (ei ole rikkumist toime pannud) ja kui, siis mis motiividel.

Kohtu poolt antud tähtaja jooksul esitas Ben-Mattias Peedruk esmalt 22.04.2022.a kaebuse täienduse, kus ta likvideeris ühe maakohtu määruses välja toodud minetuse, s.o tõi välja selle, millises osas ta kohtuvälise menetleja otsust vaidlustab. Seejärel kõrvaldas Ben-Mattias Peedruk 25.04.2020. a enda arvates ka teise puuduse ja edastas maakohtule kohtuvälise menetleja poolt koostatud menetlusdokumendi. Paraku oli see väärteoprotokoll, mitte kohtuvälise menetleja otsus. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et kaebaja ei teinud ilmselgelt vahet kohtuvälise menetleja väärteoprotokollil ja otsusel. Samas on ilmne, et Ben-Mattias Peedruk kõrvaldas tähtaja jooksul enda hinnangul kõik kohtu näidatud puudused. Vaatamata sellele jättis maakohus 28.04.2022. a määrusega isiku kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et ta ei ole tähtaegselt kohtule esitanud kohtuvälise menetleja otsuse koopiat.

Esmapilgul näib tõesti, et maakohtul oli seaduslik alus jätta kaebus käiguta: VTMS § 115 lg 5 p 1 kohaselt tuleb kaebusele lisada ka kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopia, mida kaebaja ei esitanud. Kuna Ben-Mattias Peedruk kohtu viidatud puudust tähtaegselt ei kõrvaldanud, võis maakohus kooskõlas VTMS § 118 lg 2 p 3 jätta kaebuse läbi vaatamata. Samas ei saa ringkonnakohus antud juhul kuidagi nõustuda sellega, et otsuse lisamata jätmine takistas kohtuliku eelmenetluse läbiviimist. Ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud tegelikult mitte ühtegi takistust kohtuliku eelmenetluse läbiviimiseks ja isiku kaebuse menetlemiseks. Kaebaja edastatud väärteoprotokollis on olemas väärteoasja number, millele viidates saab kohus VTMS § 116 alusel väärteoasja toimiku menetlejalt välja nõuda ning kohtuvälisel menetlejal on võimalik küsitu numbri järgi eelduslikult hõlpsasti identifitseerida. Kohtule menetlejalt laekuv väärteotoimik peaks VTMS § 502 valguses mh sisaldama ka kohtuvälise menetleja otsust.

Kohtupraktikas (vt 4-21-489) varemgi asutud seisukohale, et mitte igasugune VTMS § 115 sätestatud nõude täitmata jätmine ei anna alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-19-04 tuleneb samuti, et kaebuse esitamisel VTMS § 115 nõuete vastu eksimine ei ole VTMS § 150 mõttes oluliseks rikkumiseks, sest kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine. Seetõttu tuleks kõrvaldada kaebuse puudused kohtuliku eelmenetluse käigus. Kuigi puuduste kõrvaldamata jätmine võib komplitseerida väärteoasja menetlemist ja seda ka pikendada, ei too aga ka see iseenesest kaasa ebaseadusliku ega põhjendamatu kohtuotsuse tegemist, sest kohtul lasub VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olevaid nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid, ja seda sõltumata kaebuses kõrvaldamata jäänud puudustest.

Ringkonnakohus ei näe, et käesoleval juhul oli VTMS § 115 lg 5 p 1 nõude täitmata jätmine sellise kaaluga, et see poleks võimaldanud maakohtul kaebust menetleda ja selle menetlemine oleks kaasa toonud põhjendamatu ja ebaseadusliku kohtulahendi. Seda nii tulenevalt kehtivast kohtupraktikast, kuid ka VTMS §-s 116 sätestatust. Seega, kui kaebuses sisalduvad piisavad andmed otsuse teinud kohtuvälise menetleja, otsuse kuupäeva ja väärteoasja numbri kohta, siis

6

iseenesest ainuüksi nende andmete alusel on maakohtul võimalik väärteotoimik takistusteta välja nõuda. Käesoleval juhul oli kaebaja kaebuses kajastanud andmed vaidlustatava otsuse kohta, kaebaja saatis kohtule ka väärteoprotokolli ning otsuse koopia lisamata jätmine ei torpedeerinud eelmenetlust ehk toimiku väljanõudmist.

Lisaks ei saa ringkonnakohus kõrvale vaadata sellest, et maakohtul oli käiguta jätmise määruse tegemise ajaks kohtuvälise menetleja otsus tegelikult olemas.

VTMS § 811 lg 1 on e-toimiku süsteem väärteomenetluses menetlusja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu. Kohtute seaduse § 34 lg 1 järgi on kohtute infosüsteem valdkonna eest vastutava ministri asutatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärk on kohtute töö korraldamine, statistika kogumine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

VTMS § 81 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.07.2008 nr 111 määruse „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi esitavad e-toimiku süsteemi andmeid mh väärtegude kohtuvälised menetlejad ja kohus. Kooskõlas määruse § 3 lg 3 p 3 on väärteomenetluse liides e-toimiku süsteemi liides ning lg 4 kohaselt on kohtute infosüsteem e-toimikuga liidestatud andmekogu (vt siinkohal ka JM 15.02.2006 määrus nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ § 4).

Kooskõlas VTMS § 81 lg 2 p 5 kantakse e-toimikusse (väärteomenetluse liides) mh ka kohtuvälise menetleja lahend. Määruse § 4 lg 2 p 1 ja 5 on nii kohus kui kohtuväline menetleja (antud juhul PPA) e-toimiku süsteemi volitatud töötlejad. Kohtuväline menetleja kannab määruse § 11 lg 3 alusel enda tuvastatud andmed e-toimiku süsteemi hiljemalt väärteomenetluses lahendi koostamise staadiumis. Juurdepääs e-toimiku süsteemi andmetele on volitatud töötajatel, sh nii kohtuvälisel menetlejal kui kohtul ning määruse § 15 lg 3 kohaselt juhul, kui seadusega on ette nähtud dokumentide või andmete edastamine § 4 lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejate vahel, võimaldatakse volitatud töötlejatele juurdepääs e-toimiku süsteemis olevatele andmetele ja dokumentidele e-toimiku süsteemi liidese või e-toimiku süsteemiga liidestatud teise andmekogu vahendusel või edastatakse andmed ja dokumendid e-toimiku süsteemi ja § 3 lõikes 4 nimetatud e-toimiku süsteemiga liidestatud andmekogu vahel, välja arvatud juhul, kui andmete või dokumentide edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine sellisel viisil osutub tehnilistel põhjustel võimatuks.

Eeltoodu ja e-toimiku süsteem üldisemalt tähendab seega väga lihtsustatult seda, et e-toimik on andmekogu, mis piltlikult öeldes hõlmab endas erinevaid andmekogusid (sh menetlejate nagu näiteks politsei, prokuratuur, kohus poolt peetavaid). Töö hõlbustamiseks on erinevad andmekogud liidestatud ehk maakeeli öeldes omavahel suhtlema pandud. Praktikas tähendab eeltoodu seda, et väärteomenetluses kaebuse laekumisel registreeritakse see esmalt kohtute infosüsteemis (vt ka VTMS § 501 lg 1). Kuivõrd väärteomenetluse liides on e-toimiku liides ja kohtute infosüsteem on e-toimikuga liidestatud andmekogu, siis järgnevalt n.ö seotakse kohtute infosüsteemis kaebusega e-toimikus oleva kohtuvälise menetleja lahend ehk sisuliselt tagatakse kohtule juurdepääs kaebuse alusdokumendile, s.o kohtuvälise menetleja otsusele. Vaidlusaluses asjas nähtubki kohtute infosüsteemist, et väärteoasjas nr 4-22-1214 on esimese dokumendina kohtute infosüsteemi registreeritud Ben-Mattias Peedruki kaebus. Teist järjekorranumbrit kannab kohtuvälise menetleja 17.03.2022 üldmenetluse otsus ning kolmanda dokumendina on sinna sisestatud kaebuse käiguta jätmise määrus. Edasi tulevad puuduste

7

kõrvaldamine (järjekorras nr 4), kaebuse täiendus (järjekorras nr 5), kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus (järjekorras nr 6) ja määruskaebus (järjekorras nr 7).

Eeltoodu tõttu on küsitav, miks pidas maakohus kohtuvälise menetleja otsuse koopia edastamata jätmist sedavõrd oluliseks puuduseks, et kaebus jäeti käiguta olukorras, kus otsus oli maakohtul tegelikult olemas. Kaebaja poolt vajaliku otsuse edastamata jätmine ei takistanud tegelikult kuidagi menetluse läbiviimist. Isegi kui koos muu puudusega võib aru saada käiguta jätmise määrusest, siis peale isiku poolt kaebuse sisulise puuduse kõrvaldamist üksnes sel põhjusel kaebuse läbi vaatamata jätmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuidagi põhjendatud, otstarbekas ega ka mõistlik. Maakohtul oli kohtuvälise menetleja otsus olemas ja mingit takistust menetluse läbiviimiseks ainuüksi sellest asjaolust tulenevalt ei esinenud.

Ringkonnakohus nendib, et olukorras, kus kaebuse juurde seotakse kohtute infosüsteemis kohtuvälise menetleja otsus, on praktikas VTMS § 115 lg 5 p 1 säte mõnevõrra oma sisu kaotanud. Samas on kohtupraktikas varemgi mööndud teatud nõuete ajale jalgu jäämist. Nii näiteks võrdsustati kunagi kohtuistungi protokolli allkirjastamata jätmine protokolli puudumisega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. aprilli 2001. a määrus kriminaalasjas nr 3- 1-1-45-01, p 4.1; 2. detsembri 2005. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-122-05, p 7; 20. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-34-14, p 7), kuid aastaid hiljem, lahendis nr 3-1-1-114-16 asus Riigikohus seisukohale, et istungiprotokolli allkirjastamata jätmine ei tähenda alati seda, et nõude täitmata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine. Muuhulgas tugines Riigikohus asjaolule, et 1. septembril 2011 jõustunud KrMS § 156 lg 1 sätestab, et üldmenetluses toimuv kohtuistung helisalvestatakse. Kohus võib kohtuistungi või osa sellest ka videosalvestada. KrMS § 155 lg 22 kohaselt on helivõi videosalvestis kohtuistungi protokolli lahutamatuks lisaks. Riigikohus nentis seega, et teatud tehniliste arengute tõttu ei saa enam oluliseks rikkumiseks pidada seda, mida varem peeti. Kokkuvõtvalt saab ringkonnakohtu arvates järeldada, et iga kord ei tähenda seaduses sätestatud nõude täimata jätmine sellist olulist rikkumist, mis annab kohtule aluse sellele reageerida, vaid hinnangu andmine sõltub konkreetse asja tehioludest.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et Ben-Mattias Peedruk kõrvaldas olulises osas puudused kohtu määratud tähtajaks, s.t tõi välja, millises osas ta menetleja otsust vaidlustab. Kuigi kaebaja lisas ekslikult enda hinnangul õige dokumendi (tegelikult väärteoprotokolli) ja tegelikkuses jäi maakohtu küsitu edastamata, puudus maakohtul seaduslik alus jätta Ben-Mattias Peedruki kaebus VTMS § 118 lg 2 p 3 tulenevalt läbi vaatamata. Kaebaja esitatud väärteoprotokoll võimaldas kohtul järgida VTMS § 116 sätestatut, kohtuvälise menetleja otsus oli maakohtul tegelikult kohtute infosüsteemis olemas ja järelikult puudusid takistused kaebuse menetlemiseks. Selline olukord on käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes, mis vastavalt VTMS § 148 p-le 3 on kohtuotsuse tühistamise aluseks ning VTMS § 152 kohaselt maakohtule uueks arutamiseks saatmise aluseks.

8. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS §-dest 147 lg 2 p 1, 148 p 3, 150 lg 2, 152 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 28. aprilli 2022. a määruse Ben-Mattias Peedruki kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta, saadab väärteoasja Harju Maakohtule menetlemiseks teises kohtukoosseisus, ning rahuldab Ben-Mattias Peedruki kaitsja Maano Saareväli määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/