2-21-10093/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-10093

Kohtuasi

X ja Y hagi C vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21.01.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja Q

Hageja II Y (isikukood XXXXXXXXX seaduslik esindaja

Q

Kostja

C

(isikukood

XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Karin Antsov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud käekirja

võrdlusmaterjalid ja määruskaebusele lisatud dokumentaalne tõend.

2. Jätta rahuldamata C taotlus tunnistajate ülekuulamiseks.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 21.02.2022 määrus muutmata.

4. Määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud, sh ekspertiisitasu, C kanda. Hagejatele hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

2-21-10093

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja I) esitas 21.06.2021 Pärnu Maakohtule hagi C (kostja) vastu igakuise elatise 292

eurot väljamõistmiseks, sh elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. Y (hageja II) esitas

25.06.2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu igakuise elatise 292 eurot väljamõistmiseks, sh

elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt.

2. Pärnu Maakohtu 16.11.2021 tagaseljaotsusega rahuldati ühte menetlusse liidetud hagejate

hagid kostja vastu.

3. 04.01.2022 esitas kostja kaja menetluse taastamiseks.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis 21.01.2022 määrusega kostja kaja menetlusse võtmata, kuna kaja esitati

pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 kohaselt võib kostja kaja esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

6. Maakohus tuvastas, et kostja sai tagaseljaotsuse isiklikult allkirja vastu kätte 30.11.2021.

Seega oli kaja esitamise tähtaeg 31.12.2021 kell 24.00. Kaja esitati 04.01.2022, s.o pärast kaja

esitamiseks määratud tähtaja lõppemist.

7. Maakohus selgitas, et juhul, kui kostja lasi kaja esitamise tähtaja mööda mõjuval põhjusel,

tulnuks esitada kaja esitamisel ka tähtaja ennistamise taotlus. Kostja ei taotlenud tähtaja

ennistamist. Kajast ei nähtu mõjuvaid põhjuseid kaja esitamise tähtaja möödalaskmise kohta.

Vastupidi, kajas põhjendatakse, et kostja arvestab kaja esitamise tähtaega alates 06.12.2021 ehk

et kostja arvates on kaja esitatud tähtaegselt. 06.12.2021 kohtule e-toimikule juurdepääsu

taotlemiseks saadetud e-kirjas teatas kostja lepinguline esindaja, et kostja on saanud 06.12.2021

posti teel kätte Pärnu Maakohtu 16.11.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-21-10093. Tagaseljaotsuse

posti teel kättesaamisele 06.12.2021 tuginetakse ka kajas. Maakohtu hinnangul oli eelnimetatud

info eksitav ja tõele mittevastav, kuna kostja sai posti teel saadetud tagaseljaotsuse isiklikult

allkirja vastu kätte juba 30.11.2021. 06.12.2021 sai e-toimiku kaudu tagaseljaotsuse kätte kostja

lepinguline esindaja, kuid see ei tähenda kostja jaoks kaja esitamise tähtaja uuesti kulgema

hakkamist. Kostjal hagimenetluses lepingulist esindajat ei olnud, seega kaja esitamise tähtaeg

hakkas kulgema sellest ajast, millal kostja ise sai tagaseljaotsusest teada.

Määruskaebus

8. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata kaja tagasi

maakohtule lahendamiseks. Lisaks taotleb kostja viia läbi käekirjaekspertiis, lahendada asi

kohtuistungil ning kuulata tunnistajana üle W ja isik, kes väidetavalt on väljastusteate alusel

dokumendid kätte toimetanud.

2-21-10093

9. Maakohus luges ekslikult tagaseljaotsuse kostjale isiklikult kätte toimetatuks 30.11.2021.

Kostja nägi kohtu viidatud väljastusteadet esmakordselt 27.01.2022, kui kohus saatis selle

kostja lepingulisele esindajale.

10. Kostjale tagaseljaotsuse kätte toimetamisel ei ole täidetud TsMS §-s 313 sätestatud nõuded,

mille alusel saaks lugeda dokumendi kostjale kätte toimetatuks. Esiteks, väljastusteatel puudub

mistahes viide isikule, kes dokumendid kätte toimetas. Teiseks, väljastusteatel puuduvad

andmed dokumendi vastu võtnud isiku isikusamasuse tuvastamise kohta. Kolmandaks,

väljastusteatel ei ole kostja allkirja ega omakäelist kinnitust 30.11.2021 tähitud kirja

kättesaamise kohta. Neljandaks, väljastusteatel puudub ka märge kättetoimetamise koha ja viisi

osas.

11. Praegusel juhul ei saa kohaldada ka TsMS § 313 lg 5, mille kohaselt sama paragrahvi lg-tes

3 ja 4 sätestatud vorminõuetele mittevastava väljastusteate võib lugeda kättetoimetamiseks

piisavaks, kui kättetoimetamine on väljastusteatel siiski usaldusväärselt dokumenteeritud.

Väljastusteatel ei ole usaldusväärselt dokumenteeritud dokumendi kostjale isiklikult kätte

toimetamine. Väljastusteatel puuduvad mistahes andmed, mis võimaldaks seostada

väljastusteatele kirjutatut kostjaga.

12. 30.11.2021 kostja poolt dokumentide kättesaamine isiklikult allkirja vastu on füüsiliselt ja

objektiivselt võimatu, kuna perioodil 28.11.2021–05.12.2021 ei viibinud kostja Lissabonis.

Viidatud perioodil viibis kostja koos elukaaslasega viimase ema juures Alveiros, mis asub

Lissabonist ca 250 km mööda rannikut põhja poole, mis on tõendatud kostja elukaaslase

kirjalike selgitustega.

Menetluse edasine käik

13. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh määruskaebuse ja asjas tehtud

ekspertiisiaktiga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

16. Kostja esitas määruskaebemenetluses käekirja võrdlusmaterjale ja dokumentaalse tõendina

kostja elukaaslase kirjaliku selgituse. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtule esitatud

dokumentaalne tõend asjakohane ja ringkonnakohus võtab selle vaidluse lahendamisel aluseks

(TsMS § 662 lg 3). Kostja esitatud käekirja võrdlusmaterjalid võtab ringkonnakohus asja

materjalide juurde, need on olnud aluseks ekspertarvamuse andmisel.

17. Kostja soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab,

et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks istungit

korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist praeguses asjas vajalikuks.

Menetlusosalised on nii maa- kui ka apellatsioonikohtus esitanud piisavalt kirjalikke seisukohti

ja dokumentaalseid tõendeid, mille alusel saab ringkonnakohus kaebuse lahendada kirjalikus

menetluses.

2-21-10093

18. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus õigesti kaja menetlusse võtmisest TsMS

§ 415 lg-st 2 tulenevalt. Maakohus tuvastas, et kostja sai tagaseljaotsuse kätte 30.11.2021, mida

tõendab Omniva väljastusteade. Maakohus leidis, et kaja ei ole esitatud tähtaegselt.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga.

19. Kostja hinnangul on kaja esitatud tähtaegselt, kuna tagaseljaotsus toimetati talle kätte

06.12.2021, mitte varem. Määruskaebuses väidab kostja, et asja materjalides olev

väljastusteade ei tõenda talle tagaseljaotsuse kättetoimetamist 30.11.2021. Kostja peamine

väide on, et ta ei ole isiklikult väljastusteadet allkirjastanud, mistõttu on kostja taotlenud ka

käekirjaekspertiisi läbiviimist. Kostja hinnangul on väljastusteatel ka muid puudusi, mis

muudavad dokumendi ebausaldusväärseks.

20. Ringkonnakohus rahuldas 07.04.2022 määrusega kostja ekspertiisitaotluse. 16.05.2022

esitati ringkonnakohtule ekspertiisiakt, milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt on viiteid

sellele, et nime „C“ Omniva väljastusteate lahtrisse „Signature/Allkiri“ on kirjutanud kostja.

Kuigi Omniva väljastusteatel puudub kostja allkiri, saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda

piisavaks ka lahtrisse „Signature/Allkiri“ nime kirjutamist. Isegi kui väljastusteade ei vasta

formaalselt kõigile TsMS § 313 lg 1 nõuetele (sh puuduvad kostja isikut tõendava dokumendi

andmed ja postiteenuse töötaja andmed), võib selle lugeda vähemalt TsMS § 313 lg 5 mõttes

usaldusväärseks ja kättetoimetamiseks piisavaks. Ringkonnakohtul ei ole mingit alust kahelda

Omniva väljastusteate ehtsuses, vaatamata sellele, et kostja püüab selle usaldusäärsust kahtluse

alla seada.

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks praeguses

menetluses ebamõistlik ja vastuolus menetlusökonoomiaga asuda tuvastama isikut, kes

Portugalis kostjale menetlusdokumendid kätte toimetas, kui käekirjaekspertiisi tulemusena on

tõenäoline, et kostja on oma nime väljastusteatele kirjutanud ja isiklikult tagaseljaotsuse

30.11.2021 kätte saanud. Ringkonnakohus jätab seega rahuldamata kostja taotluse postiteenuse

töötaja tuvastamiseks ja viimase tunnistajana ülekuulamiseks.

22. Kostja väide, et ta ei viibinud 30.11.2021 väljastusteatel märgitud aadressil, kuna oli koos

elukaaslasega teises linnas, on paljasõnaline, mida ei muuda usaldusväärsemaks ka elukaaslase

W seletus. Kostja taotleb oma elukaaslase tunnistajana ülekuulamist. Kuivõrd kostja taotlusest

nähtuvalt soovib kostja elukaaslane anda selgitusi samade asjaolude kohta, mille kohta on asjas

esitatud kirjalik seletus, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kostja elukaaslase tunnistajana üle

kuulamist ja jätab kostja vastava taotluse rahuldamata.

23. Selleks, et kohus saaks kaja suhtes sisulise otsustuse vastu võtta, peab kaja vastama

sisulistele nõuetele ja olema tähtaegne. Kuna kostja esitas kaja hilinenult ja tähtaja ennistamise

taotluseta, keeldus maakohus õigesti kaja menetlusse võtmisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud, mh ekspertiisikulu 282 eurot,

mille kostja on tasunud ettemaksuna, kostja kanda, kuna määruskaebus jäi rahuldamata.

Hagejaid esindab seaduslik esindaja, kes menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega

hagejatel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

25. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

2-21-10093

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)