4-21-4374/35 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-21-4374 Kohtunik Kristel Nirgi Väärteoasi

N.P kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.10.2021

otsusele väärteoasjas nr 2590, 21, 003437 Kaebuse esitaja Menetlusalune isik: , isikukood xxxx, N.P elukoht xxxx, Xxxx, xxxx. töökoht

Kaitsja Killu Kool, e- OÜ Digessi post:killukool@gmail.com Vastustaja Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, e-post:

ppa@politsei.ee Õiguslik alus Väärteomenetluse seadustiku § 123, § 132 p 1, § 135

RESOLUTSIOON:

1.

kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida Jätta N.P prefektuuri 21.10.2021 otsus muutmata. väärteoasjas nr 2590, 21, 003437

2. enda kanda. Menetluskulud, s.o valitud kaitsja tasu, jätta N.P

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse etluse seadustiku lõpposa kuulutamisest, välja arvatud väärteomen § 156 lõikes 11 nimetatud juhul.

VTMS § 156 lõikes 11

kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VTMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates täisotsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 02.06.2022.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III juhtivuurija M. R. koostas menetlusalusele isikule N.P-le 28.09.2021 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590, 21, 003437, mille kohaselt menetlusalune isik juhtides 28.08.2021 kell

16:55, xxxx, liikurmasinat ja teega külgnevalt alalt sõiduteele sõites ei andnud teed seal liikunud ja sõidueesõigust omavale mootorrattale, mille tulemusel sõitis mootorratas otsa liikurmasina laaduril olevale redelile. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustusega ning varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus ning varaline kahju on tekitatud

T. P.ile. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 17 lg 3, LS § 16 lg. 1 nõudeid.

Väärtegu on kvalifitseeritud LS § järgi.

223 lg.1

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A. V. vormistas menetlusalusele isikule N.P-le 21.10.2021 otsuse väärteoasjas nr 2590, 21, 003437, mille kohaselt menetlusalune isik juhtides 28.08.2021 kell 16:55, xxxx teed seal , liikurmasinat ja teega külgnevalt alalt sõiduteele sõites ei andnud liikunud ja sõidueesõigust omavale mootorrattale, mille tulemusel sõitis mootorratas otsa liikurmasina laaduril olevale redelile. Oma tegevusega põhjustas tervisekahjustusega ning varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus ning varaline kahju on tekitatud

T. P.ile.

Menetlusalune isik rikkus sellega

LS § 17 lg 3, LS § 16 lg. 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg.1 järgi. Kohtuväline menetleja on karistuseks mõistnud N.P-le

KarS § 56 lg 1 alusel LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi

70 trahviühiku ulatuses, so 280 eurot.

3. 12.11.2021 esitas menetlusaluse isik Viru Maakohtule u N.P kaitsja Killu Kool

kaebuse, milles taotleb tühistada Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A. V. 21.10.2021 otsus väärteoasjas nr ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 2590, 21, 003437

Menetlusalune isik ei tunnista end väärteo toimepanemises süüdi.

4. Kaebuse kohaselt ei nõustu N.P, sellega et on rikkunud liiklusseaduse nõudeid. Kaebuse esitaja leiab, et liiklusõnnetuse osapoolte vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (Riigikohtu lahend 3-1-1-1-79-06 p 6). Kaebuse esitaja leiab, et mootorratturi käitumine tõi kaasa liiklusõnnetuse.

5. 15.11.2021 esitas Viru Maakohus Politsei-ja Piirivalveametile kohtunõude, milles paluti esitada Viru Maakohtule antud väärteoasja toimik ning 18.11.2021 omapoolne sisulise seisukoht kaebusele.

6. 18.11.2021 esitas Politsei-ja Piirivalveamet Viru Maakohtule toimiku ning 15.12.2021

Politseija Piirivalveameti juhtivuurija M. R. seisukoha, milles palub jätta N.P kaebuse rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.10.2021 otsus väärteoasjas nr 2590, 21, 003437 muutmata, kuna N.P, rikkudes liiklusseaduse sätteid, põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse.

Kohtuotsuse põhjendused

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

8. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

9. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

10. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus N.P LS § 17 lg 3 sätet, mille kohaselt parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Lisaks rikkus N.P LS § 16 lg 1, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

3 lg 1

Väärtegu kvalifitseeriti LS § 22 järgi.

. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Antud väärteoasjas sai sõiduki teel liikumise tagajärjel tervise kahjustusi ja varalist kahju T. P., seega on LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused olemas.

12. Kohus leiab, et N.P poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 28.08.2021 kell 16:55 tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, Xxxx, on

T.P. e-kirja, teatisega liiklusõnnetuse kannatanust, taotlusega menetlustoimingute läbiviimiseks, tunnistajate ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ütluste ja vastulausega, T.P. ning

- plaadil oleva . ütlustega Cd videotõendiga

vaatlusprotokoll), lisatud skeem, fotod (tl. 81- . Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (edaspidi

90) on tõendatud, et 28.08.2021 kell 16:55 õnnetus toimus liiklus Xxxx, kus osalesid registreerimata sõiduk, liikurma N.P sin Xxxx, mida juhtis ning mootorratas, reg.nr

xxxx, mida juhtis T. P.. kijuhid olid kained. Vaatlusprotokolli kohaselt oli Mõlemad sõidu

sündmuskohal sirge teelõik. Vaatlus läbi viidud Xxxx poolt Kihlevere -Aaspere mnt 5.km suunas. Xxxx Kihlevere -Aaspere mnt poolne sein. Mõõtmise lähtejooneks võetud Sündmuskohal kruusatee. Sõiduteest paremal rohumaa ja sealt teele sõit, kus seisab liikurmasin Xxxx ülestõstetud laaduriga, mille küljes risti 4,41 m pikk raudredel. Redeli üks ots paremal teeääres 0,98 m kõrgusel ja teine ots 1,35 m kõrgusel diagonaalselt Kihlevere

-Aaspere mnt suunas ulatudes tee paremast äärest 1,8 m vasakule. Redeli Kihlevere-Aaspere mnt poolsest otsast 4,4 m kauguselt ja paremast teeservast 1,7 m vasakule algab kaarjas rehvi libisemisjälg vasakule, mis läheb 6,4 m pärast kaarjalt paremale 7,5 m. Sellest 8,3 m edasi algab paremalt teeäärest 0,2 m vasakule 1,8 m pikkuselt kaarjalt paremale kraapejälg. Sellest diagonaalselt paremale 16,6 m ulatuses ka

ks lohisemisejälge rohumaal. Lohisemisjälgede lõpus mootorratas Xxxx, reg.nr xxxx -Aaspere mnt poole. Tagumine ratas paremal küljel maas, rattad Kihlevere

paremalt teeäärest 2,8 m paremale. Kraapejälje lõpust 6,0 m Kihlevere-Aaspere mnt poole teele paiskunud rohi 2,4 m ulatuses paremast teeäärest vasakule. Mootorrattal Xxxx, reg.nr xxxx, vigastatud parem peegel, purunenud parem peegel ka käekaitsmed. Xxxx vigasused puuduvad.

14. T. P. e- , et 28.08.2021 kl 16:55 toim Xxxx kinnistule kirjaga on tõendatud us liiklusõnnetus

viival teel, kus liiklusmasin sõitis põllult ette mootorratturile. Mootorrattur toimetati Põhja- Eesti Regionaalhaiglasse. T. P. palub välja selgitada, kes on süüdi avarii põhjustamises ning kas liikurmasin peaks olema registris.

T. P. on . Teatisega liiklusõnnetuse kannatanust, on tõendatud, et mootorratturiga liigelnud saanud liiklusõnnetuses, liiklusõnnetuses ja viidud 28.08.2021 Põhja Xxxx tervisekahjustusi - Eesti Regionaalhaiglasse.

16. 2590, Taotlusega menetlustoimingute läbiviimiseks, on tõendatud, et väärteoasjas nr

21,003437 on alustatud menetlust LS § 223 lg 1 tunnustel, ning tunnistajana on vajalik üle kuulata T. P..

17. CD- plaadilt nähtub, ja on tõendatud, et 28.08.2021 kell 16:55 Xxxx, toimus liiklusõnnetus.

Videolt on näha, et menetlusaluse isiku poolt juhitud liikurmasin liigub ühtlase kiirusega kordagi peatumata. Liikurmasin peatus alles kokkupõrkel mootorratturiga.

18. Kohtuistungil kuulati menetlusalune isik . , et enne üle N.P Ta andis ütlusi liiklusõnnetust ta oli põllul, kattis heinavirnu presendiga ja redel jm asjad oli vaja laaduriga põllult ära tuua. Hakkas tee peale sõitma. Tee ääres oli elektrikarjusetraat. Väljasõit oli künklik, võttis pöördeid maha, tõstis laaduri kõrgemale, et saab elektrikarjuse peal hoida, liikurmasinalt

siis lasi traadi lahti ja läks uuesti peale ja hakkas liikuma, siis nägi, kuidas liikurmasina mootorratas lendas eest läbi. Kui varem, liikurmasina pealt maas käis, ei olnud kedagi liikumas. Läks mootorratturi juurde, küsis, kas kuskilt valutab, mees ütles, et ei, siis mees tõusis püsti ja heitis rohule pikali. Tuli teine mootorrattur, kes kutsus kiirabi. Hiljem tuli kiirabi ja politsei. Kinnitas, et tegemist on . erateega, tee otsas eravalduse märgid

19. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja T. P.. Ta andis ütlusi, et liiklusõnnetuse päeval ta sõitis mootorrattaga, Ta on kindel, et pidi minema motopäevale, kuhu õnnetuse tõttu ei jõudnudki.

sel päeval ei olnud sündmuskohal ühtegi tähistust ega ühtegi

Xxxx, eratee kohta

kiirusepiirangut, mis oleks takistanud sõita kiiremini kui 90 km/h. Motoorienteerumine tähendab, et tuleb sõita punktist A punkti B, tuleb ise valida teelõik sihtkohta jõudmiseks, tuleb vaadata kaardilt asukoht ja liikuda järgmisesse kohta. Alal, kus olid hooned sõitis 40 km/h, kus oli sirge teelõik sõitis kiiremini, tema kiiruseks õnnetuse ajal oli 73 km/h. Õnnetuse hetkel sõitis tema mootorrattaga pigem kesktelgjoont. Liikurmasin tuli talle teele ette ootamatult, see oli rohelist värvi ja laadurit ta ei näinudki, nägi siis kui oli pikali maas. Viibis 21 päeva haiguslehel, oli mitu t . Leiab, et liikurmasinat ei kehapõrutus . Õnnetuse kahju hindab 2600 euro väärtuseks ole kantud registrisse, sel sõidukil puudusid aeglase sõiduki tunnusmärgid ja sellega ei oleks tohtinud üldse avalikul teel liigelda.

20. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja politseijaoskonna patrullpolitseinik T. V.. A. Ta andis ütlusi, et oli sel päeval tööl politseinik T.ga. Sündmuskohale minnes, oli kohal kiirabi, mis viis mootorratturi haiglasse. Tema kuulas liikurmasinajuhi üle. A. T. teostas kohapeal mõõdistusi ja tegi fotosid ja koostas liiklusõnnetuse skeemi. Liikurmasinajuht andis ütlusi, et teostas põllul töid ja tahtis redeli viia kinnistu juurde. Samal ajal, aadurijuh kui tee peale tuli, siis mootorrattur sõitis vastu redelit. Talle ütles koppl t,

et ei pannud mootorratturit tähele. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tee sirge ning nähtavus oli nii mootorratturile kui ka kopplaadurijuh

ile hea, takistusi ei olnud, sõita võis 90 km/h.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere . Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja

politseijaoskonna avariipolitseinik A. T.. Ta andis ütlusi, et sündmuskohal kiirust piiravaid märke ja eravalduse märke ei olnud. Omavaheline jutt oli N.P ja tema tütrega, et kui on eratee, siis tuleb panna üles vastavad märgid. Ka eramaal juhinduvad liiklejad liiklusseaduse nõuetest. Tema koostas sündmuskohaskeemi. Laaduri r jäi pärast liiklusõnnetust edeliots

paremasse sõidusuunda. Tegemist oli sirge teelõiguga, tee oli lai, tee servas olid põllud, nähtavus ei olnud piiratud, ilmastikutingimused olid head. Mootorratturi kiirus oli 82 km/ tunnis. Kas mootorrattur suudab takistuse tõttu peatuda, sõltub sõiduoskusest, kiirusest jm. asjaoludest.

22. . koos isaga Xxxx Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja A. Õ. A. Ta andis ütlusi, et ta rendib maaüksust. Tee, kus õnnetus juhtus, on Xxxx maaüksusel. Isale kuuluvad Xxxx ja Xxxx maaüksused. Kihlevere-Aaspere maantee poolt tulles on neil pandud eratee silt ja vineertahvlitele kiiruse piirang, mis ei ole küll liiklusseadusega kooskõlas, kuid kuna on loomad siis need pandi. Ta küsis sündmuskohale tulnud politseinike käes, kuidas tee peaks olema tähistatud. Eratee viidet neil ei ole. Soovitati panna õueala märk. Teed kinni ei ole võimalik panna, kuna teed kasutavad 4-5 kinnistu omanikku, kes pääsevad ainult seda teed kasutades kinnistule. Selles suunas, kus mootorrattur tuli, ei olnud nähtavust piiravaid looduslikke takistusi (põõsaid, puid, kõrget heina). Ta ise kasutab seda teed, kuid sõidab oluliselt madalama kiirusega. Liiklusõnnetuse kohas, oli põllu tasapinna ja tee tasapinna vahe maksimaalselt 10-15 cm, nii ma nud, et traktor Kuulis mootorratturite dal põld ka ei ol poleks olnud nähtav. orienteerumisest peale õnnetust. Mootorrattur oleks saanud kokkupõrget vältida, kuna tee oli piisavalt lai.

23.

T. V.u, A. T. ja T. P. hinnates Kohus analüüsides tunnistajate i ütlusi,

sündmuskohavaatlusprotokolli koos fotodega ning vaadates Cd plaati videotõendiga liiklus leiab, et menetlusalune isik liikurmasinaga õnnetuse kohta, sõites teega külgnevalt teelt

sõiduteele, ei andnud enda tegevuse tõttu teed sõiduteel liikunud ja sõidueesõigust omavale mootorrattale, mille tulemusel sõitis mootorratas otsa liikurmasina laaduri olevale redelile.

24. Menetlusaluse isiku etust liikurmasina N.P ütlused, et ta peatas enne õnn , et tõsta elektrikarjust, on ümberlükatud cd plaadil oleva videotõendiga, kus nähtub, et menetlusaluse - isiku poolt juhitud liikurmasin liigub ühtlase kiirusega kordagi peatumata. Liikurmasin peatus alles kokkupõrkel mootorratturiga. Sündmuskohavaatlusprotokolli fotodega on tõendatud, et elektrikarjust, millele viitab menetlusalune isik, sündmuskohal ei ole, lisaks on fotodelt näha, et liikurmasinale paigaldatud redel oli märgistamata. Läbipaistvad kileribad redeli küljes ei olnud nähtavad.

25. Tunnistajate T. V., A. T., T. P.i ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et väärteo toimepanemise kohas , oli lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h. Väärteo Xxxx

toimepanemise kohas ei ja olnud eravaldus nõuetekohaselt tähistatud sõidukiirust liikluskorraldusvahendiga piiratud. Isegi siis, kui tegemist oleks olnud erateega, ei anna see iseenesest t õigus liikluskiirust piirata, kui seda ei tähista seadusenõuetele vastav liikluskorraldusvahend

ehk liiklusmärk.

26. mootorratturit, kinnitab pigem seda, et ta ei Asjaolu, et menetlusalune isik ei näinud veendunud sõiduteele sõites LS § 17 lg 3 sätet, , kas tee on vaba. Seega rikkus N.P

mille kohaselt parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Lisaks rikkus N.P LS § 16 lg 1, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervise kahjustusi ja varalist kahju T. P., kellele kuulus mootorratas xxxx, reg.nr xxxx.

27. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ja oleks vastuväide, et mootorrattur liikus liiga kiiresti pidanud erateel liikuma oluliselt aeglasemalt, on ümberlükatud sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud lubatud kiirusega, mis on 90 km/h. Tegemist ei olnud erateega ning tee kiirust ei olnud piiratud. otoorienteerumisega, Asjaolu, et mootorrattur sel päeval tegeles m ei tähenda, et ta liiklust ei jälginud. Tunnistaja T. P. kirjeldas, kuidas motoorienteerumine toimub ning kirjeldas, kuidas tema liiklusõnnetuse eelselt Kihlevere -Aaspere maanteel liikus.

Tema ütluste kohaselt sõitis ta õnnetuse tuli sõiduteele talle ajal 73 km/h ja liikurmasin ootamatult ette, Kohus ei tuvastanud, et T. P. redelit laaduril ta ei näinudki. Sõitis selle vastu. rikkus hoolsuskohustust, mida N.P kaitsja on talle ette heitnud. Seega on tõendamist leidnud, et

N.P pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo.

28. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo tehioludest nähtuvalt pani N.P teo toime hooletusest, ta ei teadnud, et võib oma käitumisega õnnetuse põhjustada, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. N.P süüdistuses LS Kohus leiab, et

§ 223 lg 1 järgi on täidetud ka esitatud kvalifikatsioo Tõendatud on, et ni subjektiivne koosseis.

menetlusalune isik N.P hooletuse vormis pani liiklusõnnetuse toime ja oma tegevusega põhjustas tervisekahjustusega ning varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus tervisekahjustus ning varaline kahju on tekitatud T. P.ile. - . Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei kuulu väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele. Karistus 30. on karistuseks Kohtuväline menetleja mõistnud N.P-le KarS § 56 lg 1 alusel LS §

223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 70 trahviühiku ulatuses, so 280 eurot. Määratud rahatrahv tuli tasuda hiljemalt 28.02.2022.

31. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik N.P. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete - -

rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

32. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule LS § 223 lg 1 alusel määratud karistus, rahatrahv 70 trahviühikut, on alla sanktsiooni keskmist määra. Menetlusalune isik oma süüd on vastulauses tunnistanud,

mistõttu arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 süü aluseltunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt

N.P-le määratud karistus on proportsionaalne toime pandud teoga.

33. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isikul kehtivad väärteokaristused puuduvad, on võimalik eripreventiivselt mõjutada N.P hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega rahatrahviga 70 trahviühikut summas 280 eurot - . Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid.

ndustel leiab kohus, et

ning . Eeltoodud põhje N.P kaebus tuleb jätta rahuldamata Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri

21.10.2021 otsus väärteoasjas nr 2590, 21, 003437 tuleb jätta . N.P menetluskulud, s.o lepingulise kaitsja tasu, tuleb jätt muutmata a N.P enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Nirgi kohtunik