Legislator Case Law & Legislation
3-22-980/3 AI generated

3-22-980/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-22-980/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Denis Semenov esitas 25.04.2022 Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud pöördumise, milles palub kohtul võtta vastutusele Viru Vangla valvur J. Valem ja vangla arstid.

Legislator headnote

AI generated

3-22-980/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Valem ja vangla arstid.

Keywords

AI generated
contrary to medical advice outpatient treatment medical necessity advance care directive deportation despite health issues extension of therapeutic measures
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-980

Määruse kuupäev

02.06.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Denis Semenovi kaebus Viru Vangla vastu

Menetlusosalised

Kaebaja – Denis Semenov

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Denis Semenovi kaebus.

2. Jätta Denis Semenovi taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Denis Semenov esitas 25.04.2022 Tartu Halduskohtule avaldusena pealkirjastatud

pöördumise, milles palub kohtul võtta vastutusele Viru Vangla valvur J. Valem ja vangla arstid.

Kaebaja selgitab, et ta läks 05.04.2022 vanglas kooli ning temaga koos seal olnud inimene andis

positiivse COVID-19 testi. Kaebajaga koos olnud isik rääkis meditsiiniõele, et tal on halb olla,

kuid koolist vabastust talle ei antud ja COVID-19 testi ei tehtud. 06.04.2022 pandi kaebaja

karantiini, kuna ta oli lähikontaktne COVID-19 nakatunuga. 07.04.2022 kukkus kaebaja

kambris ja tal oli raske hingata. Kaebaja teavitas enda halvast enesetundest valvur J. Valemit,

kes teatas kaebajale kolm tundi hiljem, et arst tema juurde ei tule, kuna kaebaja viibib

karantiinis. 08.04.2022 palus kaebaja uuesti kutsuda arst ning meditsiiniõe saabudes selgitas

kaebaja talle enda olukorda, kuid õde ütles, et ta on küll kaebaja probleemiga kursis, kuid ei saa

midagi teha. Kaebaja leiab, et vangla valvur J. Valem rikkus vanglateenistuja eetikakoodeksi

punkti 1.3 ning ignoreerib eetikakoodeksit. Kaebaja palub kohtul võtta valvur J. Valem

distsiplinaarvastutusele ning kohustada valvurit ja vangla arste tegema oma tööd

vastutustundlikult, mitte valetama ja mitte moonutama fakte. Kaebajal ei ole teisi efektiivseid

vahendeid enda õiguste kaitseks. Kaebaja palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest

kaebuse esitamisel.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3-22-980

3. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

4. Kaebaja on ühe nõudena taotlenud seda, et kohus võtaks vastutusele Viru Vangla valvur

J. Valemi ja vangla arstid. Kaebaja sõnul ignoreerib valvur vanglateenistuja eetikakoodeksit ja

on rikkunud selle punkti 1.3.

4.1. Kohus selgitab, et halduskohus ei algata ega vii ametnike suhtes läbi distsiplinaarmenetlust.

Vanglaametnike

suhtes

distsiplinaarmenetluse

algatamise,

läbiviimise

ja

nende

distsiplinaarkorras karistamise õigus on nende ametisse nimetamise õigust omaval ametiisikul

(vangistusseaduse §-d 148 ja 149, avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 72 lg-d 1 ja 2, § 76 lg 1).

Distsiplinaarmenetluse läbiviimine vanglaametniku suhtes ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja

õigusi või kohustusi. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda sellise menetluse algatamist või

ametnikule distsiplinaarkaristuse määramist. Samuti ei saa kaebaja eraldiseisvas menetluses

nõuda kohtu poolt vanglaametnike või arstide suhtes mingite muude karistuslike meetmete

kohaldamist. Kaebajal on õigus teatada vanglale oma tähelepanekutest ja saada sellele

pöördumisele vastus.

4.2. Eeltoodust lähtuvalt tuleb vangla valvuri ja arstide vastutusele võtmise nõue tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

5. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada ka nõudes kohustada Viru Vangla

ametnikke tegema oma tööd vastutustundlikult, mitte valetama ja mitte moonutama fakte.

5.1. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma

õiguste kaitseks. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku

õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

Halduskohtule esitatavas kaebuses võib HKMS § 37 lg 2 p-st 2 tulenevalt nõuda muu hulgas

haldusakti andmist või toimingu tegemist. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 sätestab, et isik võib

nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud

haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.

5.2. Viidatud sätetest tulenevalt saab kaebaja kohustamisnõudega nõuda üksnes konkreetse

haldusakti andmist või konkreetse toimingu tegemist. Kaebajal ei ole õigust nõuda vanglale

abstraktse ettekirjutuse tegemist teatud õigusnormide järgimiseks ega selle kohta, kuidas

vanglaametnikud peavad enda tööd tegema ja millisel viisil kinnipeetavatega käituma.

Vastavalt ATS § 51 lg-le 1 peab ametnik oma teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult

ja hoolikalt. Seega on ametnikul juba seadusest tulenev kohustus teenistusülesandeid ausalt

täita. Kui ametnik teenistuskohustuse täitmist süüliselt rikub, on tegemist distsiplinaarsüüteoga

(ATS § 69). Kohus selgitas juba eespool, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ametnike

vastutusele võtmist. Kui ametnik rikub kaebaja õigusi kindla toiminguga, on kaebajal õigus

seda vaidlustada, esitades selleks vanglale vaide ning juhtides vaides vangla tähelepanu sellele,

milliseid kaebaja õigusi ja kuidas ametnik neid kaebaja hinnangul rikkus. Pärast vanglalt

vaideotsuse saamist on kaebajal vajadusel võimalik esitada kaebus kohtule.

5.3. Eelnevat arvestades puudub kaebajal kaebeõigus nõudmaks Viru Vangla ametnike

kohustamist järgima oma tööd tehes seadusi ja käituma kaebaja soovitud viisil.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tervikuna. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta

kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse läbi

vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)