2-21-103247/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.06.2022.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-103247

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

X hagi Yi vastu elatise nõudes

2 628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja: X (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx, xxxxx xxx)

Hageja seaduslik esindaja: C (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxx

xx, xxxxx xxx; e-post: xxx, xxx)

Kostja: Y (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx;

e-post: xxx)

27.10.2021; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Ylt elatis X kasuks alates 18.03.2021 kuni X täisealiseks saamiseni

(s.o xx.xx.xxxx) 180 eurot kuus.

3. Elatise summa kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks X

arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „elatis“.

4. Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel Xle maksnud elatist, siis tasutud summad

kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

5. Jätta hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata.

6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul,

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab

ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.

18.03.2021 esitatud ja 27.03.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on Y (kostja) X

(hageja) ema. Hageja elab alates sünnist isaga, kostja ei ole osalenud hageja kasvatamises. Kostja

on tasunud elatist kahel korral – 14.11.2019 ja 24.11.2019, makstes mõlemal korral 50 eurot.

Kostja väitel ei võimalda kostja majanduslik seisund tal elatist tasuda. Hageja seaduslik esindaja

on korduvalt pöördunud kostja vanemate A ja B poole, kuid tulemusteta. Seega hageja seaduslik

esindaja on teinud kõik endast oleneva, et kostjalt elatist saada, kuid kostja on keeldunud.

Hageja igakuised kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 847,50 eurot, millest

lasteaiatasu on 78 eurot, söök 150 eurot, riided ja mänguasjad 100 eurod, Tallinna korteri kulud

325 eurot, Pärnu kodu kulud 62,50 eurot, internet ja TV 25 eurot, kulud reisimisele 22 eurot,

tervishoiukulud, sh vitamiinid ja ravimid 35 eurot, huviring 50 eurot.

Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt igakuise elatisraha suuruses 292 eurot,

alates 18.03.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni 21.aastaseks saamiseni kui hageja

jätkab õpinguid põhi- või kutsehariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses. Samuti taotles hageja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 18.03.2020 kuni

17.03.2021 eest summas 3 504 eurot (12x292) kostjalt väljamõistmist. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

10.11.2021 esitas hageja kulusid tõendavad arved, lepingud, lubades muud dokumendid nagu

konto väljavõtte hiljem kohtule edastada.

Kostja vastus

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul ei vasta hagiavalduses väljatoodud faktilised

asjaolud tõele – et kostja pole osalenud lapse kasvatamisel ja kostja vanemad A ja B pole osalenud

kasvatamisel. A on teinud korduvalt raha ülekandeid lapse heaks D (hageja vanaema) kontole ning

ostnud esemeid lapse heaks. Kostja isa B on ostnud esemeid hageja jaoks. Kostjal puuduvad

vahendid, et kanda hagejale tagasiulatuva elatise eest 3 504 eurot. Kostja on töövõimeti ja ei saa

seetõttu tööl käia.

27.10.2020 istungil kinnitas kostja, et ta ei osale hageja kasvatamisel, sest teda ei lasta seda teha.

Kosta sõnul suudab ta maksta elatist 30 eurot kuus, sest kostjal on halb tervis ja kostjal on

võlgnevused, mille likvideerimise järgselt oleks võimalik rohkem elatist maksta. Kostjale on

määratud puue (füüsiline puue) ja töövõime kaotus, taotletav elatise summa on liiga suur.

30.06.2021 esitas kostja oma Swedbank AS kontoväljavõtte perioodi 01.01.2021 kuni 17.09.2021

kohta ja 10.11.2021 väljavõtte 06.10.2021 kuni 06.11.2021 kohta, samuti Sotsiaalkindlustusameti

28.12.2020 otsuse nr P26O-2020-140964 puude tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetus

määramisest, Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale esitamiseks koostatud avalduse kostja ha

Julianus Inkasso OÜ vahel maksegraafiku kinnitamiseks, AS Eesti gaasi ja Eesti Energia AS arve

ja Eesti Töötukassa 21.12.2020 töövõimetoetuse määramise otsuse nr TVT/20/066050.

24.11.2021 seisukohas märkis kostja, et kostjale jääb ebaselgeks, miks on esitatud tõendina arved,

mis on seotud juriidilise isikuga XXX OÜ-ga.

Kohtu põhjendused

3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja

vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

5. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

6. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020

kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse

21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima

hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi

alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise

aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise

tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse

arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist

ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. Kohus on

pooli seadusemuudatusest 11.04.2022 teavitanud (dtl 331).

7. PKS § 102 lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel

arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas

lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate

vahel. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2, et ülalpidamise

kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava

puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

8. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hageja vanemateks on kostja ja C (dtl 35).

Puudub vaidlus, et kostja ei ela käesoleval ajal hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega

kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik

nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist

nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab

elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas,

mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning

teise vanema sellise kohustuse ulatust.

Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse

ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate

vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab

lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on

sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades

õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema

arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad

võimaldada.

Hageja väitel on kostja tasunu elatist 14.11.2019 50 eurot ja 24.11.2019 eurot (dtl 59). Kostja

esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud elatist perioodil 01.01.2021 kuni

17.09.2021 05.05.2021 30 eurot, 04.06.2021 30 eurot, 05.07.2021 30 eurot, 05.08.2021 30 eurot,

03.09.2021 30 eurot (dtl 188-191) ja perioodil 06.10.2021 kuni 06.11.2021 05.11.2021 30 eurot

(dtl 271). Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt vähemalt miinimumulatuses tasunud,

siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Samuti peab kohus

vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist

lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel.

Seoses kostja väitega (mida ei ole tõendatud), et kostja vanemad on teinud ülekandeid hageja

vanaemale ja ostnud hagejale esemeid (dtl 129), et erinevate kaupade eest tasumine ülalpidamise

andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem

soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele

elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga.

Hagejad on esitanud kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks alates 18.03.2021 kuni hageja

täiskasvanuks saamiseni, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise summas 292 eurot.

Alternatiivselt on hageja taotlenud elatise välja mõistmist kuni hageja 21.aastaseks saamiseni kui

hageja jätkab õpinguid põhi- või kutsehariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses. Kohus selgitab, et hageja seaduslik esindaja saab esindada elatise nõudes

hagejat kuni viimase täisealiseks saamiseni ning juhul, kui pärast täisealiseks saamist jätkab hageja

õpinguid, tuleb tal isiklikult kohustatud vanema vastu elatise nõue esitada. Seega saab kohus

käesolevas tsiviilasjas lahendada elatise nõude kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostja on menetluses väitnud, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal maksta taotletud

ulatuses hagejale elatist (dtl 129). Otseselt kostja ei ole hageja igakuiste vajaduste suurust

kululiikide kaupa vaidlustanud, kuid on märkinud, et kostjale jääb ebaselgeks, miks on hageja

esitanud tõendina arveid, mis on seotud juriidilise isikuga XXX OÜ (dtl 282).

9. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kui suured on hageja põhjendatud

ülalpidamiskulud kuus arvestades hageja poolt täiendatud hagiavalduses esile toodud hagi

põhistusi, esitatud tõendeid, mis tõendavad lapse kulutusi ja kostja vastuväiteid. Kohtu hinnangul

on nimetatud vaja kohtuotsusega tuvastada, sest hageja väidab, et nende ülalpidamiskulud kuus on

suuremad kui seaduses sätestatud kahekordne elatise miinimummäär. Asjaolu, et hageja nõuab

kostjalt elatist miinimummääras, lapse kulude tõendamise ja kindlaks tegemise seisukohalt

tähtsust ei oma.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejate põhjendatud ülalpidamiskulud kuus on

järgmised:

9.1

Hageja on välja toonud eluasemekulud Tallinna korteris 325 eurot ning on välja toonud, et

see on ¼ kogukulust. Pärnu kodu kulud on kuus 62,50 eurot (dtl 71). Hageja on esitanud xxx xx-

xx, Tallinn üürilepingu (dtl 263-269) üüritasuga 900 eurot kuus, korteri valdus anti üle 16.10.2020

ning leping on sõlmitud XXX OÜ ja PM Universe OÜ vahel. Samas hagiavalduses on hageja

märkinud oma elukohaks xxx xx, Tallinn. xxx xx, Tallinn on märgitud hageja elukohaks ka

lasteaiatasude arvetel. Hageja esitatud arvetelt nähtub, et arvetel märgitud hageja seadusliku

esindaja elukoht/asukoht on erinev – PM Universe OÜ arved on esitatud XXX OÜ-e xxx xx,

Tallinn (dtl 225, 241, 243-245, 248, 261, 262), Elisa Teleteenused AS arved on esitatud C/XXX

OÜ-le xxx xx-xx, Tallinn (dtl 210-216), Tallinna VVV lasteaia arved on esitatud Ri nimele xxx

xx-xx, Tallinn (dtl 217 (dtl 254, 260 sama arve, mis dtl 217), 226 (dtl 227, 253 sama arve, mis dtl

226)) C nimele xxx xx-xx Tallinn (dtl 237 (dtl 249 sama arve, mis dtl 237), 242 (dtl 259 sama

arve, mis dtl 242), Telia arved esitatud XXX OÜ-le xxx xx, Tallinn (dtl 229, 230, 232, 235, 246,

251, 257). Ettevõtte, kellele hageja esitatud arved on esitatud (XXX OÜ), kuulub hageja

seaduslikule esindajale Cle (dtl 285, 287-288). Seega, kuigi xxx xx-xx, Tallinn üürilepingus on

märgitud, et seal lubatakse elada mh hagejal, on äärmiselt raske aru saada, kus hageja ja tema

seaduslik esindaja tegelikult elavad. Kohus märgib, et iseenesest on usutav, et hageja vajab

täisväärtuslikuks eluks ja üleskasvamiseks ka püsivat eluaset, samas ei ole teada, kus hageja elab

ja kuidas ning milliste kuluartiklite kogumi alusel on eluasemekulu 325 eurot täpselt kujunenud.

Juhul, kui hageja tõesti elab aadressil xxx xx-xx, Tallinn, milles elab hageja väitel lisaks hagejale

veel kolm (3) inimest ja nimetatud elamispinna suuruseks on 101,4m², ei pea kohus põhjendatuks

eluasemekuluks

eurot,

sest

mõnes

muu

piirkonnas

oleks

üürisumma

koos

kommunaalkuludega väiksem. Samuti ei vaja nelja (4) liikmeline pere 101,4m² suurust korterit.

Kohtu hinnangul ei pea kostja maksma kinni hageja seadusliku esindaja valikuid elamispinna osas.

Kohus asub seisukohale, et mõistlikud ja vajalikud eluasemekulud on 200 eurot hageja kohta.

Lisaks, kohus ei pea mõistlikuks ja vajalikuks eluasemekulu, mis on seotud väidetava Pärnu

koduga (hageja on esitanud Haapsalus üüritud korteriga seotud üürilepingu, dtl 219-221). Kostja

ei pea kinni maksma hageja seadusliku esindaja valikuid üürida lisaks Tallinna elukohale ja

elukohta Pärnus.

9.2

Hageja on märkinud toidukuluks 150 eurot. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab

elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt

vajab lapselisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab

olema mitmekesisem. Kohtu hinnangul peab kohus mõistlikuks hageja toidukuluks kuus 150

eurot.

9.3

Hagejad on välja toonud, et televisiooni ja interneti kulu on 25 eurot. Selle tõendamiseks

on hageja esitanud Elisa Teleteenused AS arved (dtl 210-216). Nimetatud arvetelt nähtub, et

tellitud on teenust aadressile xxx xx-xx, Tallinn. Hagiavalduse kohaselt elab hageja xxx xx, Tallinn

ning isegi kui lähtuda sellest, et hageja elab esitatud üürilepingu alusel xxx xx-xx, Tallinn, ei ole

need telekommunikatsiooniteenuste arved kuidagi hageja võimaliku elukohaga seotud. Kuna

hagiavaldusest ei nähtu, et hagejal oleks telefon, jääb ebaselgeks, miks on esitatud Telia mobiilse

teenuse arved, sest arvetel nähtu järgi on need selgelt seotud konkreetsete telefonipakettidega, mis

on seotud telefoni numbritega. Seega ei ole kohtu hinnangul televisiooni ja interneti kulu

tõendamiseks esitatud Telia arved asjakohased. Arvestades hageja vanusega, on iseenesest eluliselt

usutav, et hageja võib juba telekommunikatsiooni teenust kasutada, on kohtu hinnangul mõistlikud

ja vajalikud telekommunikatsiooni ja interneti kulud mitte enam kui 10 eurot kuus.

9.4

Hagejad on välja toonud, et tervishoiukulud on 35 eurot. See, et lastel tuleb aegajalt

tarvitada teatud ravimeid (nt valuvaigisteid, palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse

leevendamiseks) ja vitamiine on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Samas ei pea kohus

vajalikuks ja mõistlikuks tervishoiukuluks kuus 35 eurot, sest reeglina on lapsed haiged enamasti

sügiseti ja talviti ja ka vitamiine tarbitakse enam talvisel perioodil. Kohus peab vajalikuks ja

põhjendatud tervishoiukuluks kuus 15 eurot, mis teeb aastas 180 eurot.

9.5

Hageja on välja toonud, et hageja huviringiga seotud kulud on kuus 50 eurot. Kuigi hageja

ei ole tõendanud, et hageja käib tantsimas, vajab laps oma arenguks ka osalemist huviringides,

mistõttu peab kohus nimetatud kulu huvitegevuseks mõistlikuks ja vajalikuks.

9.6

Samuti on hagejad väljatoonud, et hageja käib lasteaias, mille igakuine tasu on 78 eurot

Hageja on esitanud lasteaia arved (04.01.2021 (dtl 217, 254, 260)), 01.02.2021 (dtl 226, 227. 253),

01.09.2020 (dtl 242, 259)), 05.10.2020 (dtl 249) ja lapsehoiuteenuse arved (31.01.2020 (dtl 218),

31.08.2020 (dtl 223), 29.02.2020 (dtl 224), 31.05.2020 (dtl 234), 30.04.2020 (dtl 238), 31.03.2020

(dtl 239), 31.12.2019 (dtl 240), 31.07.2020 (dtl 250), 30.06.2020 (dtl 255), 30.11.2019 (dtl 256).

Tõendite pinnalt võib järeldada, et hageja käib alates 01.09.2020 lasteaias ning enne seda käis ta

lastehoius. Kuigi kõige viimane ehk värskem lasteaiatasu arve on 01.02.2021 arve, siis on

nimetatud kulu suurus usutav, kuna teadaolevalt tuleb lasteaia eest tasuda. Seega on hageja

kulutused lasteaiakohustuse täitmisele kokku põhjendatud 78 eurot kuus.

9.7

Hageja on välja toonud kulud riietele ja mänguasjade osas kokku 100 eurot. Kohtu

hinnangul saab üldtuntuks lugeda asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas

laste sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et hageja elab

kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Lapse arengu

juurde kuuluvad ka mänguasjad, mida siiski nii tihti ostma ei pea. Kohtu hinnangul on mõistlik

riietele, jalanõudele ja mänguasjadele kuluv igakuine kulu mitte enam kui 75 eurot.

9.8

Hageja on välja toonud, et hageja reisikulu on 22 eurot kuus (aastas 260 eurot). Hageja

seadusliku esindaja poolt lapse reisimise kulu ei saa käesoleval juhul lapse ülalpidamiskulude

hulka arvestada, sest reisimise puhul otsustab vanem iseseisvalt kui kalli reisi ta omale ja lapsele

ostab ning milliseid kulusid reisil lisaks kannab ning kostjal ei ole nendes valikutes võimalik

osaleda. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hageja igapäevaseks eluks vajalikud kuluga.

10. Seega on hageja põhjendatud igakuised kulud kokku ca 578 euro ulatuses.

11. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse

§ 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s

101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kui kohustatud vanem taotleb kuni 01.01.2022 kehtinud ja ka pärast 01.01.2022 kehtiva PKS §

102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma

esile ka seda tingivad asjaolud ning neid asjaolusid tõendama. Eelnevat arvestades tuleb kohtul

igal üksikul juhul kaaluda, kas arvestades kõiki vaidluse asjaolusid esineb kaalukas põhjus

miinimumist väiksema elatise väljamõistmiseks. Kaaluka põhjuse olemasolul peab kohus otsuse

põhjendama ka elatise suuruse kujunemist.

Kostja on esitanud Sotsiaalkindlustusameti 28.12.2020 otsuse nr P26O-2020-140964 (dtl 199-

200), mille kohaselt on kostjal tuvastatud keskmine puudeaste kestusega 08.12.2020 kuni

13.01.2022 ning toetuse määr on kuus 34,01 eurot. Samuti on kostja esitanud Eesti Töötukassa

21.12.2020 otsuse nr TVT/20/066959 (dtl 205-206), mille järgi on töövõimetuse suurus perioodil

14.01.2021 kuni 13.01.2022 ühe kalendripäeva eest 14,89 eurot. Sotsiaalkindlustusameti on

04.02.2022 vastanud kohtu päringule, et Yle on määratud raske puue kestusega 14.01.2022 kuni

13.01.2027 (dtl 325). Kostja esitatud pangakonto väljaannetest nähtub, et kostja saab igakuiselt

puude toetust 34,01 eurot ja Eesti Töötukassalt alates 05.03.2021 416,92-469,03 eurot (dtl 188-

191, 271). Maksu- ja Tolliameti andmetel on ajavahemikul 03.2020 kuni 05.2021 saanud kostja

töötasu (dtl 155) 2020.aasta juunis 267,47 eurot (bruto), 2020.aasta juulis 52,17 eurot (bruto) ja

2020.aasta detsembris 35 eurot (bruto). See tähendab, et kostja on saanud töötasu kuni keskmise

puude määramise otsuse tegemiseni 28.12.2020. Kostja pangakonto väljavõte muid arvestatavaid

sissetulekuid ei kajasta. Istungil on kostja selgitanud, et tal on füüsiline puue ja ta omab

xxxharidust (dtl 194). Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele lisatud

majanduslikku seisundit kajastavas andmete loetelus välja toonud, et tema eluasemekulud on 100

eurot, kulutused toidule 150 eurot, sidekulu 15 eurot, kulud tervishoiule 100 eurot ja ravimitele 30

eurot, s.o kokku 395 eurot (dtl 36-37). Istungil on kostja selgitanud, et tervishoiukuludeks oli

hambaravi (dtl 194). Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud 15.02.2021

hambaravi eest 45 eurot, mis on osaliselt Tallinna Linnakantseleid poolt hüvitatud 17 euro

ulatuses, samuti on kostja saanud Tallinna Linnakantseleilt toimetulekutoetust 15 eurot (dtl 188).

Neid asjaolusid menetluses hageja poolt vaidlustatud ei ole.

Hageja ei esitanud menetluses hoolimata korduvatele kohtu nõuete oma seadusliku esindaja

sissetulekute suuruse kohta tõendeid. Kohus tegi päringud Eestis tegutsevatele krediidiasutustele

ning Maksu- ja Tolliametile, kuid päringute vastustest nähtub, et hageja isal puuduvad kontod (v.a

Swedbank AS-s, kuid sellegi saldoseis oli -16 eurot ja alates 01.01.2020 toimingud puudusid, dtl

328) ning Maksu- ja Tolliameti andmetele on Cle tehtud perioodil 03.2020-05.2021 väljamakse

üksnes Eesti Haigekassa poolt summas 58,35 eurot (dtl 153). Kohus on menetluses tuvastanud, et

C on osaniku ja juhatuse liikmena seotud mitmete ettevõtetega (XXX OÜ, YYY OÜ, ZZZ OÜ,

WWW OÜ, QQQ OÜ (dtl 287-298). Hageja esitatud tõendite pinnalt saab järeldada, et hageja

seaduslik esindaja maksab eluasemekulude, telefoni, interneti jmt eest läbi enda ettevõtte XXX

OÜ. Kuigi kohus ei suutnud tuvastada, kui suur on hageja seadusliku esindaja sissetulek, võib

hageja igakuiste kulutuste suurust arvesse võttes järeldada, et hageja seaduslik esindaja suudab

rahuldada hageja vajadused välja toodud ulatuses (847,50 eurot).

Kohus asub tõendite pinnalt kogumis seisukohale, et käesoleval juhul on tõendatud, et kostja ei

ole erinevalt hageja isast majanduslikult suuteline hagejatele elatist taotletud ulatuses tasuma.

Kohtu hinnangul ei ole kostja võimeline hagejatele elatist tasuma kahjustamata enda tavapärast

ülalpidamist.

Kuna kostja on töövõimetu ja ka varatu, siis esineb alus elatise vähendamiseks. Võttes arvesse, et

kuna hageja saab ka lastetoetust, mis on käesoleval ajal 60 eurot ja eeldada saab, et see laekub

hageja seaduslikule esindajale (võimalik, et hageja isiklikule kontole, sest hageja isal

pangakontosid ei ole) ja lähtudes kostja igakuiste sissetulekute ning kostja enda igakuiste vajaduste

rahuldamiseks kuluvast suurusest (osa kulutusi kostjale hüvitatakse ja kostja väitel saab ta

toidupangast abi), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 180 euro.

12. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi elatise väljamõistmiseks alates hagi

esitamisest kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista elatis alates 18.03.2021

kuni hageja täisealiseks saamiseni 180 eurot kuus.

13. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise

summad kanda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks hageja arveldusarvele

selgitusega „elatis“ nagu hageja on hagiavalduses taotlenud. Juhul kui kostja on kohtumenetluse

kestel hagejale maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.

Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama

õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui

lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline/majanduslik seisund on võrreldes kohtulahendi

tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

14. Tagasiulatuva elatise nõude osas märgib kohus järgmist. PKS § 108 kohaselt võib

õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud

kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd

ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks,

on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik

tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta

ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille

rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku

tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Kolleegium on samas lahendis leidnud, et teatud

juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise

väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule

ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult

kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

136-13, p 12).

Hageja on hagiavalduses väitnud, et on pöördunud elatise saamiseks kostja vanemate poole (dtl

59) ja teinud kõik endast oleneva kostjalt elatise saamiseks, kuid kostja on keeldunud, ei ole kostja

oma väidet tõendanud. 23.03.2021 hagiavaldusele lisatud kostja 09.09.2020 vastuväitest

makseettepanekule (dtl 63-64) nähtub, et enne käesolevat menetlust on hageja esitanud elatise

nõude ka 2020.aastal (ts.asi 2-20-129209), mis e-toimikus nähtuva teabe järgi on kostja vastuväite

tõttu edastatud menetlemiseks HarjuMaakohtusse, kuid kohus on teinud 12.10.2020 menetlusse

võtmisest keeldumise määruse, kuna hageja ei esitanud nõuetekohast hagiavaldust. Seega on

hageja isa enne hagi esitamist käesolevas menetluses püüdnud sisuliselt elatisenõuet maksma

panna 2020.aasta sügisel. Tagasiulatuvat elatist nõutakse antud tsiviilasjas alates 18.03.2020 kuni

17.03.2021. Kohus asub seisukohale, et kuigi 2020.aasta sügisel on hageja esitanud kostja vastu

elatise nõude, seaks ka osaline tagasiulatuva nõude rahuldamine kostja äärmiselt raskesse

olukorda, mistõttu jätab kohus hageja tagasiulatuva nõude rahuldamata.

Menetluskulud

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik