1-22-1608/35 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-22-1608 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-1608 (21221000032) Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Urmas Reinola, Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 5. mai 2022 määrus, millega anti Artur Boiko süüdistuses karistusseadustiku § 217 lg 1, § 120 lg 1 järgi kohtu alla ja jäeti kohtumenetluses muutmata tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Artur Boiko (ik XXXXXXXX, viibimiskoht XXXXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON Jätta Artur Boiko määruskaebus Harju Maakohtu 5. mai 2022 määrusele ilmselgelt põhjendamatuna läbi vaatamata.

MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab määruskaebuse esitada advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus andis 5. mai 2022 määrusega Artur Boiko süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 217 lg 1, § 120 lg 1 järgi üldmenetluses kohtu alla. Kohus jättis A. Boiko suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise kohtumenetluseks muutmata. A. Boiko viibib vahi all alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 15. märtsil 2022.

2. Süüdistatav A. Boiko esitas 9. mail 2022 Harju Maakohtu 5. mai 2022 määrusele määruskaebuse, milles taotleb selle osalist tühistamist ja enda vahi alt vabastamist. Kaebuses selgitab A. Boiko, et arvestades teda kriminaalasjas eesootavat karistust, ei ole põhjendatud hoida teda vahi all. A. Boiko leiab, et teda võidakse karistada rahalise karistusega või

1-22-1608 2(3)

kahekuulise vangistusega või äärmisel juhul neljakuulise vangistusega. Viimatinimetatud juhul on A. Boiko hinnangul võimalik tal siiski juba pärast teist kuud ennetähtaegselt vabaneda.

3. Harju Maakohtu 5. mai 2022 määruse tõlge anti A. Boikole kinnipidamiskohas üle 9. mail 2022. Seega lõppes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 387 lg-s 1 sätestatud 15- päevane kaebetähtaeg 24. mail 2022.

4.

17. mail 2022 sõlmisid süüdistatav A. Boiko, tema kaitsja Madis Mahlapuu ja prokuratuur KrMS § 245 kohaselt kokkuleppe.

5. Harju Maakohus mõistis 1. juuni 2022 otsusega kokkuleppemenetluses A. Boiko süüdi KarS § 217 lg 2 p 3 , § 120 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks vastavalt 3 aastat ja 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis liitkaristuseks

3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus eelvangistuses viibitud aja, s.o 23. juuli 2021 ehk 1 päeva, karistuse hulka. Ärakandmata karistuseks jäi 2 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohus määras, et KarS § 74 lg 2 alusel tuleb A. Boikol koheselt kanda ära 4 kuud vangistust ja vangistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat 7 kuud ja 29 päeva, ei pöörata täitmisele tingimusel, et A. Boiko ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks määras kohus A. Boikole KarS § 75 lg 2 p-de 7, 8 alusel lisakohustused. Koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks luges kohus A. Boiko kahtlustatavana kinnipidamise aja, s.o 15. märtsi 2022. Samuti määras kohus otsuses, et

A. Boiko suhtes tõkendina kohaldatud vahistamine jääb muutmata kuni otsuse jõustumiseni või koheselt kandmisele kuuluva vangistuse aja ärakandmiseni, olenevalt sellest, kumb asjaolu saabub esimesena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab üksmeelselt, et süüdistatava määruskaebus Harju Maakohtu 5. mai 2022 määrusele tuleb jätta selle ilmse põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata.

7. Nagu selgub Kohtuinfosüsteemi andmetest, sõlmis süüdistatav juba enne määruskaebuse esitamise tähtaja lõppu KrMS § 245 kohaselt kriminaalmenetluses kokkuleppe. Selles nõustus A. Boiko muu hulgas šokivangistusega, mis saab tal ärakantuks 15. juulil 2022. Nii ei ole määruskaebuse argumentatsioon, milles A. Boiko esitab hüpoteese, kuidas teda kriminaalasjas eesootav võimalik karistus ei pruugi õigustada kohtumenetluses tema vahi all pidamist, tänaseks enam asjakohane. Süüdistatava tahteavaldused kriminaalmenetluses näitavad, et tema määruskaebuses väljendatud kahtlused ei ole ka A. Boiko enda jaoks enam aktuaalsed. Määruskaebuse argumentatsioon sellest, et juhul, kui A. Boikol tuleb veeta vahi all

4 kuud, on tal võimalik juba pärast kahte kuud ennetähtaegselt vabaneda, ei ole õiguslikult asjakohane. Esiteks, KarS § 76 lg-te 1-3 kohaselt ei ole kuni neljakuuliste vangistuste puhul ennetähtaegne vabastamine võimalik, kuivõrd tegu on sedavõrd lühiajalise vangistusega. Teiseks ja olulisemalt, A. Boiko suhtes jäeti vangistus Harju Maakohtu 1. juuni 2022 otsusega tingimisi täitmisele pööramata osaliselt KarS § 74 lg 2 alusel. Ennetähtaegset vabastamist ei saa kohaldada süüdimõistetule, kelle puhul jäeti mõistetud vangistus KarS § 73 lg 2 või § 74 lg

2 alusel tingimisi täitmisele pööramata osaliselt. Süüdistatava tingimisi vabastamine otsustati karistuse mõistmise raames Harju Maakohtu 1. juuni 2022 otsusega ja sel juhul puudub alus KarS § 76 kohaldamiseks, s.o vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise alused ei kohaldu. KarS § 76 lg-s 1 sätestatud ennetähtaegse vabastamise tähtajad hakkavad kulgema, kui A. Boiko on asunud vangistuses kandma Harju Maakohtu 1. juuni 2022 otsusega mõistetud

1-22-1608 3(3)

lõplikku karistust. Sel juhul arvestatakse KarS § 68 lg 1 alusel ennetähtaegse vabastamise aluseks oleva tähtaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja osaliselt ära kantud vangistuse aeg. Maakohus on teinud tänaseks A. Boiko suhtes süüdimõistva kohtuotsuse ja jätnud sellega muutmata tema suhtes tõkendina kohaldatud vahistamise kuni otsuse jõustumise või šokivangistuse ärakandmiseni. Vaidlustatud kohtumääruse toime on seega lõppenud. Nii ei ole ringkonnakohtul ka sellest tulenevalt mitte mingisugust võimalust määruskaebuse taotlust määruskaebusmenetluses rahuldada. Eelnevat kokkuvõtlikult arvestades on A. Boiko määruskaebuse puhul tegu ilmselgelt põhjendamatu kaebusega KrMS § 390 lg 1, § 326 lg 2 tähenduses.

8. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 326 lg-st 3 jätab ringkonnakohus A. Boiko määruskaebuse ilmselt põhjendamatuna läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)