2-20-1792/55 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.06.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1792

Tsiviilasi

Rapid Finance OÜ hagi Rensu&Daughters Holding

OÜ vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 8190,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rapid Finance OÜ (registrikood 14162019;

aadress Künnapuu 9, 12011 Tallinn), hageja seaduslik

esindaja Silver Eensaar (xxx)

Kostja: Rensu&Daughters Holding OÜ (registrikood

14155203; aadress Okka 2, Muraste küla, Harku vald,

76905 Harjumaa; e-post: xxx), seaduslik esindaja

juhatuse liige Allan Kiristaja

Asja läbivaatamine

22.04.2022 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Rensu&Daughters Holding OÜ-lt Rapid Finance OÜ kasuks

põhivõlg 4141,34 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. TransBaltic Estonia OÜ ja OÜ Rapid Finance vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping,

millega TransBaltic Estonia OÜ loovutas 05.04.2018 kõik enda rahalised nõuded

Rensu&Daughters Holding OÜ vastu OÜ-le Rapid Finance. Loovutatud nõuded põhinevad

TransBaltic Estonia OÜ ja Rensu&Daughters Holding OÜ vahel sõlmitud veolepingul ja

lepingu alusel esitatud arvetel, millised on Rensu&Daughters Holding OÜ (edaspidi kostja)

poolt nõuetekohaselt täitmata. Arvete aluseks oli Rensu&Daughters Holding OÜ poolne

lepinguliste kohustuste rikkumine, millega kaasnes otsene rahaline kahju TransBaltic Estonia

OÜ-le ja tekkis õigus nõuda lepingu alusel kahju hüvitamist ja leppetrahvi.

2. TransBaltic Estonia OÜ ja kostja vahel on 20.10.2017.a. sõlmitud autoveoleping koos

üldtingimustega, millega osutati kostja poolt TransBaltic Estonia OÜ-le autovedude teenust.

Kostja kohustus tagama eranditult TransBaltic Estonia OÜ tellimuste täitmiseks 1 veoki alates

lepingu sõlmimisest. Leping kehtis tähtajatult. Üldtingimuste p. 12.1 kohaselt hakkas leping

kehtima, kui selle alusel alustatakse tööd. Pooltel oli õigus leping lõpetada, teatades sellest

üks kuu ette kirjalikult.

3. Kostja osutas TransBaltic Estonia OÜ-le teenust 2017.a. oktoobrist kuni 2018.a. jaanuarini.

16. jaanuaril 2018.a. peeti teenuse osutamisel Rootsi Kuningriigis politsei/Rootsi

Transpordiameti esindajate poolt kinni kostja poolt teenuse osutamisel kasutatav veok

numbrimärgiga xxx, mida juhtis V B . Kuna juhil ei olnud ette näidata nõutud dokumente ja

vajalikke veopabereid, siis politsei kahtlustas, et kostja veok on rikkunud kabotaaži reegleid

ning peidab veopabereid sihilikult. Rootsi Kuningriigi Transpordiamet paigutas veoki xxx

koos treileriga XXX selles oleva TransBaltic Estonia OÜ kliendi NTG Continent AB kaubaga

valve all olevasse parklasse ja määras veoki ja kauba vabastamiseks trahvi/sunniraha summas

40000 Rootsi krooni. Kuna kostjal ja veoki juhil V B puudusid sunniraha tasumiseks

vajalikud rahalised vahendid tasus trahvi/sunniraha 17.01.2018 kauba omanik NTG Continent

AB, märkides ülekandes veoki numbri xxx, treileri numbri XXX ja TransBaltic Estonia OÜ.

Veok koos kaubaga vabastati ja kaup toimetati kostja autojuhi V B poolt sihtkohta. NTG

Continent AB tasaarvestas omapoolselt TransBaltic Estonia OÜle tasumisele kuuluvast

transporditeenuste arvete kogusummast kostja/ V B rikkumisest tingitud trahvi/sunniraha

summas 4141,34 eurot (40000 Rootsi krooni). Sellest tulenevalt tekkis TransBaltic Estonia

OÜl nõudeõigus kostja vastu trahvi/sunniraha hüvitamiseks ja TransBaltic Estonia OÜ esitas

kostjale tasumiseks arve nr. 180198 kuupäevaga 02.02.2018 summas 4141,34 eurot +

käibemaks e kogusummas 4969,61 eurot.

4. Tegemist on kostja/kostja töötaja V B poolsest rikkumisest ja/või tegevusetusest tingitud

rahalise nõudega, mille kostja on kohustatud vastavalt lepingule ja kehtivale seadusandlusele

hüvitama nõude tema eest tasunule. Dokumentidest nähtuvalt osutas kostja teenust

kolmandale isikule kuulunud veokiga, kuigi kolmanda isiku AK T OÜ ja kostja näol on tegu

seotud isikutega, kuna mõlemate seaduslik esindaja on R R. Kostja ja TransBaltic Estonia OÜ

vahelise lepingu kohaselt oli kostja vastutav kõigi trahvide ja kulude eest, mis tulenesid

mistahes õigusnormide mittejärgimisest, samuti oli kostja alati isiklikult vastutav allhankijate

kasutamise korral. Summa hüvitamata jätmisel on sisuliselt tegemist kostja poolse alusetu

rikastumisega, mis on vastuolus seaduse ja tsiviilõiguse üldpõhimõtetega. Kostja on enda

arvel märkinud teenuse osutamiseks kasutatud veokina just veoki xxx.

5. Pärast eelkirjeldatud intsidenti lahkus kostja omavoliliselt ja selgitusi andmata lepinguliste

kohustuste täitmiselt TransBaltic Estonia OÜ-le ehk lõpetas lepingu ilma sellest ette

teatamata. Poolte vahelise lepingu üldtingimuste punkt 12.4 sätestab, et kui töövõtja lõpetab

koostöö enne kokkulepitud ülesütlemistähtaja möödumist (käesoleval juhul 1 kuu) ega osuta

kokkulepitud teenust enne lepingu ülesütlemise jõustumist (ei taga veoki ja juhi olemasolu

etteteatamistähtaja jooksul), tähendab see lepingu rikkumist, mis toob kaasa leppetrahvi

tasumise kohustuse. Sellisel juhul võis TransBaltic Estonia OÜ nõuda töövõtjalt ehk kostjalt

leppetrahvi 150,00 eurot iga vajamineva sõiduki eest päevas rikutud ette teatamise tähtaja

perioodi lõpuni. Käesoleval juhul kostja lepingu ülesütlemise teadet kostja poolt mistahes

vormis ei esitatud ja seega kuulub kostja poolt tasumisele leppetrahv 150 eur päevas 30 päeva

eest kogusummas 4500 eurot (30x150 eur). Vastavalt käibemaksuseadusele lisandub summale

käibemaks 900 eur. TransBaltic Estonia OÜ esitas ülalkirjeldatu alusel kostjale tasumiseks

arve nr. xxx kuupäevaga 02.04.2018 summas 5400 eur.

6. Lepingust lahkudes jättis kostja tasumata ka lepingu alusel kasutatud diiselkütuse ja

kindlustuse

arved.

Poolte

vahelise

koostöö

käigus

esitatud

arvete

vastastikusel

tasaarvestamisel ilmnes, et kostja võlgneb TransBaltic Estonia OÜ-le 8190,92 eurot. Kuna

kostja arveid ei tasunud loovutas TransBaltic Estonia OÜ oma rahalise nõude hagejale.

7. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 8190,92 eurot,

jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja

menetluskulud.

KOSTJA VASTUVÄITED

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.

9. Kostja vastuse kohaselt arvete nimistu, mis on hagis välja toodud, Rensu & Daughters

Holding OÜ poolt esitatud arved, on tõesed ja deklareeritud maksu – ja tolliametis. Mis

puutub aga TransBaltic Estonia OÜ poolt esitatud arvetesse: 180198 summas 4969,61 eurot ja

180313 summas 5400 eurot, siis on kostjal kahtlus, et tegemist on fiktiivsete arvetega.

Selliseid arveid pole kostjale kunagi esitatud. Seda kinnitab ka asjaolu, et kahe aasta jooksul

pole ühtegi meili ega kõnet palvega neid arveid tasuda. Kostja nägi selliseid arveid alles

käesolevas hagis. Seega kui jätta välja need kaks fiktiivset arvet võlgneb hoopis TransBaltic

Estonia OÜ Rensu & Daughters holdingule summa 1350,42 eurot. See on ka põhjus miks pole

kostja TransBaltic Estoniast kaks aastat midagi kuulnud.

10. Mis puudutab Rootsi politsei poolt määratud trahvi 40 000 sek, siis selles osas on samuti

hageja kohut eksitatud. Sellise trahvi küll määras Rootsi politsei ja nõudis selle ka koha peal

sisse. Iseasi on see, kas politsei ametnik ületas oma volitusi või ei, sellist summat kohapeal

sisse nõudes, seda me ei tea, Eestis vähemalt ei ole õigus politseil sellises summas trahvi koha

peal teha kiirmenetlusega. Mis puudutab väidet, et trahv tehti juhi süül mingite dokumentide

puudumisel, ei vasta tõele. Trahv tehti kabotaaži eest- see on selline asi, kus võõrvedaja teeb

välisriigis, liiga palju sisevedusid. Kokku on lubatud võõrriigis järjest teha 3 peale ja

mahalaadimist, siis peab riigist lahkuma. Kõik vajalikud auto ja juhtimisõigust kinnitavad

dokumendid ning tasulise veoseveo load olid juhil olemas. Samuti seaduse järgi peab juhil

olema kauba saatedokument, mida juht parasjagu veab. Kõik need dokumendid olid juhil

olemas, seega ei pea paika väide, et trahv tehti juhi süül puudulike dokumentide pärast ja

mingit alust seda trahvi raha kostjalt sisse nõuda ei ole.

11. xxx juht ladus kõik kauba saatedokumendid politseile ette, mis ta autost leidis, ja selle

põhjal tuli välja, et on tehtud liiga palju sisevedusid. Ning NTG Continent AB-l, kelle vedusid

TransBaltic Estonia vahendab, ei jäänudki muud üle, kui trahv ära maksta, kuna vedusid

korraldasid nemad ja nende kohustus on jälgida, et ei tekiks kabotaaži. See, et NTG Continent

AB TransBaltic Estonia OÜ-lt selle trahvi käibest maha arvestas on puhtalt nende endi siseasi,

ja ei puutu absoluutselt asjasse ning ei anna vähimatki alust selliste arvete väljakirjutamiseks,

ei lepinguliselt ega ilma.

12. Mis puudutab lepingu ennetähtaegset lõpetamist, siis ei vasta see väide samuti tõele.

Kostjal on olemas meil õigeaegse etteteatamisega, milleks on 30 päeva, et soov on leping

lõpetada. Seega on need kaks TransBaltic Estonia arvet, mis eelpool toodud nii õigustühised

kui ka fiktiivsed.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

14. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

TransBaltic Estonia OÜ ja OÜ Rapid Finance vahel on sõlmitud nõude loovutamise

leping, millega TransBaltic Estonia OÜ loovutas 05.04.2018 kõik enda rahalised

nõuded Rensu&Daughters Holding OÜ vastu OÜ-le Rapid Finance (tlk 26);

-

TransBaltic Estonia OÜ ja kostja vahel on 20.10.2017.a. sõlmitud autoveoleping koos

üldtingimustega, millega osutati kostja poolt TransBaltic Estonia OÜ-le autovedude

teenust (tlk 6-16);

-

16. jaanuaril 2018.a. peeti teenuse osutamisel Rootsi Kuningriigis politsei/Rootsi

Transpordiameti esindajate poolt kinni kostja poolt teenuse osutamisel kasutatav veok

numbrimärgiga xxx, mida juhtis V B. Rootsi Kuningriigi Transpordiamet paigutas

veoki xxx koos treileriga XXX selles oleva TransBaltic Estonia OÜ kliendi NTG

Continent AB kaubaga valve all olevasse parklasse ja määras veoki ja kauba

vabastamiseks trahvi/sunniraha summas 40000 Rootsi krooni. Kuna kostjal ja veoki

juhil V B puudusid sunniraha tasumiseks vajalikud rahalised vahendid tasus

trahvi/sunniraha 17.01.2018 kauba omanik NTG Continent AB, märkides ülekandes

veoki numbri xxx, treileri numbri XXX ja TransBaltic Estonia OÜ. Veok koos

kaubaga vabastati ja kaup toimetati kostja autojuhi V B poolt sihtkohta (tlk 17-20);

-

NTG Contient AB arvestas Rootsi Politseile tasutud 40 000 Rootsi krooni/ 4141,34

eurot maha TransBaltic Estonia OÜ-le tasutavast summast.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 8190,92 eurot, mis tuleneb

TransBaltic Estonia OÜ poolt kostjale esitatud arvetest nr 180198 summas 4141,34 eurot (tlk

23) ja arvest nr 180313 summas 5400 eurot (tlk 24). Arve nr 180198 summas 4141,34 eurot

on esitatud seoses NTG Baltic poolt Roosi politseile tasutud sunniraha ettemaksuga ja arve

nr180313 summas 5400 eurot seisneb TransBaltic Estonia OÜ poolt kostjale lepingu

lõpetamise etteteatamise tähtaja järgimata jätmisega esitatud leppetrahvis. Nõue on 1350,42

euro ulatuses tasaarvestatud kostja nõudega TransBaltic Estonia OÜ vastu. Kostja vaidleb

hageja nõudele vastu.

16. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et TransBaltic Estonia OÜ ja kostja vahel on sõlmitud

20.10.2017 veoleping koos üldtingimustega, mille kohaselt kostja poolt osutati TransBaltic

Estonia OÜ-le autovedude teenust. VÕS § 774 lg 1 sätestab, et kaubaveolepinguga kohustub

üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle

üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).

Kahju hüvitamise nõue 4141,34 eurot

17. Hageja on palunud kostjalt välja mõista kahju hüvitise4141,34 eurot. TransBaltic Estonia

OÜ ja kostja sõlmisid 20.10.2017 tähtajatu autoveoleping koos üldtingimustega. Rootsi

Kuningriigi Transpordiamet määras kabotaaživeo nõuete rikkumise eest kostja (vedaja)

autojuhile sunniraha 4141,34 eurot (40 000 Rootsi krooni). Sunniraha tasus kauba omanik

NTG Continent AB, kelle kaup kuni sunniraha tasumiseni kinni peeti. TransBaltic Estonia

OÜ tasus sunniraha 4141,34 eurot NTG Continent AB-le.

Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused:

a. kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

b. kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS §

103 lg 1 järgi vabandatav;

c. hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

d. kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

e. kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

f. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

18. Kohus on eelnevalt tuvastanud 16.01.2018 peeti teenuse osutamisel Rootsi Kuningriigis

politsei/Rootsi Transpordiameti esindajate poolt kinni kostja poolt teenuse osutamisel

kasutatav veok numbrimärgiga xxx, mida juhtis V B ja Rootsi Kuningriigi Transpordiamet

paigutas veoki xxx koos treileriga XXX selles oleva TransBaltic Estonia OÜ kliendi NTG

Continent AB kaubaga valve all olevasse parklasse ja määras veoki ja kauba vabastamiseks

trahvi/sunniraha summas 40000 Rootsi krooni. Kohus on samuti eelnevalt tuvastanud, et kuna

kostjal ja veoki juhil V B puudusid sunniraha tasumiseks vajalikud rahalised vahendid tasus

trahvi/sunniraha 17.01.2018 kauba omanik NTG Continent AB, märkides ülekandes veoki

numbri xxx, treileri numbri XXX ja TransBaltic Estonia OÜ. Veok koos kaubaga vabastati ja

kaup toimetati Kostja autojuhi V B poolt sihtkohta (tlk 17-20). Kostja on seisukohal, et ta ei

ole lepingut rikkunud ja kabotaaži nõuete rikkumise eest ei vastuta mitte kostja, vaid NTG

Continent AB või TransBaltic Estonia OÜ.

19. Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja on rikkunud lepingut ja kas kostjavastutab lepingu

rikkumise eest. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja

arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.

20. TransBaltic Estonia OÜ lepingu üldtingimuste punkti 1.2. kohaselt töövõtja vastutab

ainuisikuliselt selle eest, et kõik kasutatavad materjalid vastavad õigusaktidest tulenevatele

nõuetele; see hõlmab ka lepingusse kaastatud riikides kehtivaid nõudeid. Üldtingimuste punkt

1.3 kohaselt töövõtja kohustub tagama, et lepingus nimetatud kaubaliikide vedu vastab

kõikidele õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kui TRANSBALTIC või kauba saatja palub

töövõtjal peale laadida eespool toodud nimekirjas nimetamata kaupa, on töövõtjal kohustus

esitada TRANSBALTICule enne veo algust selle kohta kaebus. Üldtingimuste punkt 3 näeb

ette, et töövõtja peab tagama, et kogu nõutav teave/kõik nõutavad dokumendid on enne veo

algust kohapeal olemas. Vastupidisest tuleb TRANSBALTICUT viivitamatult teavitada, enne

kui veok laadimisalalt lahkub. Üldtingimuste punkti 4.1 näeb ette, et vedu tuleb selle lepingu

järgi teostada töövõtjal enda, renditud või liisitud vahenditega ning selle jooksul tuleb

asjakohaselt kasutada töövõtja veolube. Veotellimust ei tohi üle anda alltöövõtjatele.

Üldtingimuste puntki 4.3 kohaselt alltöövõtjate kasutamisel vastutab töövõtja selle eest, et

alltöövõtja

järgivad

kõiki

lepingu

(üldtingimuste)

sätteid.

Töövõtja

vastutab

TRANSBALTICu ees alltöövõtja tegevuse või tegevusetuse eest. Üldtingimuste puntki 4.4

kohaselt töövõtja vastutab kõigi kulude eest, mis tekivad seoses õigusnormide mittejärgimise

ning haagise kasutamisega, näiteks maksud, tasud, lõivud, trahvid, samuti kui vastutusele

võetakse TRANSBALTIC, välja arvatud siis kui asjaolu eest vastutab suures osas

rendileandja. Üldtingimuste punkti 7.5.2 töövõtja peab hüvitama TRANSBALTICule kõik

sõiduki haagise või veose päästmisega kantud kulud. Üldtingimust punkti 7.5.7 kohaselt

töövõtja vastutab samuti piiramatult kogu kahju eest, mille ta põhjustas kui see tekitati

kehtivate lubade ja litsentsideta ning volitust, et juhtide kasutamisel ning samuti juhtudel, kus

kahju tekkis lepinguliste kohustuste rikkumisest.

21. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1072/2009 III peatüki kohaselt kabotaažveo

nõudeid peab järgima vedaja.

22. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingut ja kostja vastutas Rootsi

Kuningriigis veo teostamisel kabotaažinõuete täitmise eest. Kostja pidi tagama, et tema

tegevus oleks seaduslik ja pidi kandma selle eest ka vastutust. Ka 22.04.2022 toimunud

kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A K, kes oli TransBaltic Estonia juhatuse liige, on

andnud ütluseid, et TransBaltic Estonia OÜ ja NTG järgisid kabotaaži reegleid, aga lõpuks

vastutab ikkagi kabotaaži reeglite järgmise eest vedaja. Kui TransBaltic Estonia OÜ saadab

kostjale kolmanda siseriikliku tellimuse ja siis on vedajal õigus öelda, et ta ei saa seda vastu

võtta ja TransBaltic Estonia OÜ ei saa teda selleks sundida kabotaaži tegema. See läheb

seadusega vastuollu ja trahvi on nii suured kuni selleni välja, et kui on mitmekordne

rikkumine siis vedaja jääb litsentsist ilma (tlk 142 pöördel). Seega kostja vedana pidi järgimna

kabotaaživeo nõudeid ja vastutas kabotaaživeo nõuete järgimata jätmise eest.

23. Kostja on väitnud, et 16.01.2018 teenuse osutamisel Rootsi Kuningriigis sõidukile nr 263

MPM määratud sunniraha vaidlustamise kohustus oli TransBaltic Estonia OÜ-l. Kohus selle

käsitlemisega ei nõustu. Rootsi Transpordiameti poolt tehtud sunniraha ettemaksu nõudest

nähtuvalt on see tehtud AK Ta OÜ-le. (tlk 17, 20). Seega sai nimetatud sunniraha ettemaksu

vaidlustada üksnes AK Ta OÜ, mitte keegi teine. Hageja on selgitanud, et TransBaltic OÜ oli

valmis kostjat abistama selle sunniraha vaidlustamisel, kuid hagejal puudus vastav

volitus.Seda tõendab ka TransBaltic Estonia Helena Huul e-kiri Rootsi Tranpordiametile (tlk

63). Menetluse käigus on kostja ise kinnitanud, et temal puudus võimekus Rootsi

Transpordiametiga vaidlemiseks eelnimetatud sunniraha ettemaksu tagastamise teemal,

mistõttu ta sellega ei tegelenud.

24. Kohus tuvastab, et Rootsi Transpordiametile tasus sunniraha ettemaksu summas 40 000

Rootsi krooni NTG Continent AB (tlk 18-19) ja tasaarvestas nimetatud trahvisumma 40 000

Rootsi krooni ehk 4 141,34 eurot TransBaltic Estonia OÜ-le kuuluva tasuga (tlk 22).

25. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele

kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline ja sama paragrahv lg 2 kohaselt varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

26. Kuna NTG Continent AB on tasunud Rootsi Transpordiameti poolt määratud sunniraha

ettemaksu40 000 Rootsi krooni ehk 4 141,34 eurot, mis oleks tulnud kabotaažireeglite

rikkumise eest tasuda kostjal endal ja on nimetatud summa tasaarvestanud TransBaltic

Estonia OÜ-le tasumisele kuuluva summaga, siis on TransBaltic Estonia OÜ-le tekkinud

summas 4 142,34 eurot varaline kahju. Kohus leiab, et TransBaltic Estonia OÜ-le tekkinud

kahju ja kostja rikkumise vahel on põhjuslik seos VÕS § 127 lg 3 tähenduses, sest kui kostja

ei oleks rikkunud Rootsi Kuningriigis kabotaažireegleid, siis ei oleks talle määratud Rootsi

Transpordiameti poolt sunniraha ettemaksu, mida poleks pidanud kostja eest tasuma NTG

Continent AB ja viimane ei oleks tasaarvestanud sunniraha ettemaksuks tasutud summat

hagejale tasumisele kuuluva teenustasuga. Kohus leiab, et TransBaltic Estonia OÜ-le

tekkinud kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav,sest kostja pidi ette nägema, et kui ta rikub Rootsi kabotaažireegleid, siis selle eest

võib Rootsi politsei/transpordiamet määrata kostjale tasumise sunniraha. Seega tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista 4 141,34 eurot.

Leppetrahvi nõue summas 5400 eurot

27. Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude 5400 eurot. Vaidlus puudub selles, et

leping lõppes 22.01.2018. Hageja väitel pärast 16.01.2018 Rootsi Kuningriigis aset leidnud

intsidenti ja pärast koorma mahalaadimist 22.01.2018 lahkus kostja omavoliliselt ja selgitusi

andmata lepinguliste kohustuste täitmiselt TransBaltic Estonia OÜ-le ehk lõpetas lepingu ilma

sellest ette teatamata. Hageja on tuginenud poolte vahelise lepingu üldtingimuste punkti 12.4

sätestab, et kui töövõtja lõpetab koostöö enne kokkulepitud ülesütlemistähtaja möödumist

(käesoleval juhul 1 kuu) ega osuta kokkulepitud teenust enne lepingu ülesütlemise jõustumist

(ei taga veoki ja juhi olemasolu etteteatamistähtaja jooksul), tähendab see lepingu rikkumist,

mis toob kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse. Sellisel juhul võis TransBaltic Estonia OÜ

nõuda töövõtjalt ehk kostjalt leppetrahvi 150,00 eurot iga vajamineva sõiduki eest päevas

rikutud etteteatamistähtaja perioodi lõpuni.

28. Kostja vaidleb hageja leppetrahvi nõudele vastu. Kostja väitel saatis ta TransBalitc

Estonia OÜ-le e-kirjaga lepingu ülesütlemise avalduse 15.12.2017. Seega teavitas ta

TransBaltic Estonia OÜ-t lepingu lõpetamisest 30 päeva ette. Samuti väitis kostja, et põhjus,

mis kostja rohkem tööle ei tulnud, oli TransBaltic Estonia OÜ poolt temale maksmata arved.

Lisaks eeltoodule kostja väitel ei ole hageja talle arveid, mis sisaldavad leppetrahvi nõuet,

esitatud ja kostja sai nimetatud arvet/leppetrahvi nõude alles käesoleva tsiviilasja

materjalidega.

29. VÕS § 195 lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega

teisele lepingupoolele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt tuleb kindlale

isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja

see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub

kehtivaks tahte väljendamisega. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud

lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

määratud rahasumma.

30. Kohus on 25.11.2021 istungil selgitanud kostjale, et kui ta lahkus töölt seoses sellega, et

TransBaltic Estonia OÜ oli talle võlgu ja ta teavitas lepingu lõpetamisest ette, siis peab kostja

oma väiteid tõendama. Kostja oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit ei esitanud.

Eeltoodust tulenvat asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud hageja väide, et kostja

lõpetas ilma ette teatama TransBaltic Estonia OÜ-ga lepingu ja on rikkunud sellega

üldtingimuste punkti 12.4, mis andis aluse TransBaltic Estonia OÜ-l kostjalt leppetrahvi

tasumist nõuda.

31. Kostja väitel ei ole hageja tema käest leppetrahvi nõudnud ning arve, mis sisaldab kostjale

esitatud leppetrahvi nõuet, on kostja saanud esmakordselt koos käesoleva tsiviilasja

materjalidega.

32. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et

ta leppetrahvi nõuab. Riigikohus on selgitanud lahendis nr 2-16-18005 punktis 13, et VÕS §

159 lg-s 2 sätestatu järgi tuleb leppetrahvi teade (sh kohtusse esitatav leppetrahvi nõue)

esitada mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p

14). Kohustuse rikkumisest teadasaamisest mõistliku aja jooksul tuleb esitada ka suuline

leppetrahvinõue (Riigikohtu 2. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-09, p 14).

Kolleegium on selgitanud ka seda, et terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata

õigusmõistet ning seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (Riigikohtu 29.

aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise

avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s

7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu

põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (Riigikohtu

21. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16).

33. Kohus selgitas 19.06.2020 kirjas ja 25.11.2021 istungil hagejale, et hagejal tuleb esitada

kohtule tõendid, et TransBatic Estonia OÜ on kostjalt leppetrahvi nõudnud. Hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et TransBaltic Estonia OÜ või hageja oleks enne

03.02.2020 kohtusse hagi esitamist kostjalt leppetrahvi nõudnud. Asjaolu, et TransBaltic

Estonia OÜ võis arvet nr 180313 on kajastada oma raamatupidamises, ei tõenda seda, et ta

leppetrahvi nõude oleks kostja esitanud. Kohus leiab, et hageja poolt 2 aastat pärast rikkumise

avastamist kostja vastu leppetrahvi nõude esitamine ei ole toimunud VÕS § 159 lg 2

tähenduses mõistliku aja jooksul rikkumisest teadasaamisest. Kohtu hinnangul on 2 aastat

niivõrd pikk aeg, et kostjal sai tekkida hea usu põhimõttest tulenevalt õigustatud ootus, et

temalt leppetrahvi ei nõuta.

34. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus leppetrahvi nõude summas 5400 eurot rahuldamata.

35. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 4141,34

eurot.

MENETLUSKULUD

36. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

37. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas

hagi umbes 50% ulatuses hageja nõudest, siis jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik