3-20-2276/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-20-2276

Otsuse kuupäev

31.05.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Assar Pauluse kaebus Viru Vangla 04.08.2020. a käskkirja

nr 6-3/532-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Assar Paulus

Vastustaja – Viru Vangla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Assar Pauluse kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

30.06.2022

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla vanemvalvur leidis 04.07.2020 kambrist V720, kus paiknes kartserirežiimil

viibiv kinnipeetav Assar Paulus (edaspidi ka kaebaja), isevalmistatud veekeeduseadme, mis oli

tehtud kahest juhtmest ja kahest žiletiterast, ning kaks juhet. Esemed olid peidetud WC-ukse

3-20-2276

sisse. Esemete leidmise ja äravõtmise kohta koostas valvur akti ja ettekande nr 6-20/2554-1.

Samast kambrist leiti 23.07.2020 samuti ajal, mil seal viibis kartserikaristust kandev kaebaja,

umbes 3 m pikkune valgest kilest punutud nöör. Ese oli peidetud WC-ukse lengi sisse. Eseme

leidmise ja äravõtmise kohta koostas valvur akti ja ettekande nr 6-20/2966-1.

2. Kaebajat teavitati 23.07.2020. a teatega tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisest

04.07.2020. a ettekande nr 6-20/2554-1 ajendil seoses Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.2 ja

7.1.4 rikkumise kahtlusega ning 24.07.2020. a teatega tema suhtes distsiplinaarmenetluse

läbiviimisest 23.07.2020. a ettekande nr 6-20/2966-1 ajendil seoses Viru Vangla kodukorra

punkti 7.1.2 rikkumise kahtlusega. Kaebaja esitas enda vastuväited 23.07.2020 ja 27.07.2020.

Viru Vangla koostas eelnimetatud rikkumistega seonduvalt 03.08.2020 distsiplinaarmenetluse

protokolli, millele kaebaja esitas 04.08.2020 oma vastuväited. Kaebaja taotles vastuväidetes

menetleja taandamist ja asjas täiendavate tõendite kogumist. Viru Vangla jättis 04.08.2020. a

otsusega kaebaja taandamise taotluse rahuldamata.

3. Viru Vangla tunnistas 04.08.2020. a käskkirjaga nr 6-3/532-1 kaebaja süüdi:

-

Viru Vangla kodukorra p 7.1.4 rikkumises ning karistas teda isevalmistatud

veekeeduseadme valdamise eest (04.07.2020) 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega;

-

Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 rikkumises ning karistas teda kahe traadi valdamise eest

(04.07.2020) 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega;

-

Viru Vangla kodukorra p 7.1.2 rikkumises ning karistas teda isevalmistatud nööri valdamise

eest (23.07.2020) 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.

Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Kaebajale määratud kambrist 04.07.2020 ja 23.07.2020 keelatud esemete leidmist

kinnitavad valvuri poolt nendel päevadel koostatud ettekanded ja aktid. Kambris V720 on ka

enne 04.07.2020 regulaarselt toimunud läbiotsimised ning 07.06.2020 ja 19.06.2020 toimunud

läbiotsimiste käigus keelatud esemeid kambrist ei leitud. Järelikult neid ka seal varem ei olnud.

Kaebaja viibis kambris üksinda, seega pidid keelatud esemed kuuluma temale. Kaebaja pani

teo toime tahtlikult, kuna leitud esemed olid peidetud. Kuigi kaebaja on distsiplinaarmenetluses

taotlenud valvuritelt kirjalike selgituste küsimist seoses V720 kambris varasemalt läbi viidud

läbiotsimistega, on asjas olulise tähendusega asjaolud tuvastatud. Olemasolevad tõendid on

piisavad, et tuvastada süü.

2) Isevalmistatud veekeeduseadme valdamine ja kasutamine kujutab ohtu isikute elule ja

tervisele ning vangla julgeolekule tervikuna. Isevalmistatud elektriseadmete puhul ei saa olla

kindel nende töökvaliteedis ning seesuguste seadmete kasutamine vangla vooluvõrgus võib

kaasa tuua lühised, elektrikatkestused või isegi tulekahju. Traadid sobivad vangla vara

kahjustamiseks ja vigastuste tekitamiseks. Samuti seavad need ohtu vangla julgeoleku, kuna

neid saab kasutada veekeeduseadme valmistamiseks ja keelatud esemete riputamiseks või kätte

saamiseks. Nöörid ohustavad inimese ja vangla julgeolekut. Need ei ole ohtlikud ainult

seepärast, et nendega võib tekitada vigastusi, vaid ka seetõttu, et neist saab valmistada

riputuskonkse või aasu, millega on võimalik keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti,

WC-poti loputuskasti/äravoolu jne). Samuti on nööre kasutatud korrustevaheliseks

kaubavahetuseks läbi WC-poti.

3) Kaebajal oli rikkumise toimepanemise ajal kuus kehtivat distsiplinaarkaristust, neist kaks

keelatud esemete omamise eest kartserirežiimil. Kuna kaebaja on ka varasemalt omanud

vanglas keelatud esemeid, ei oleks proportsionaalne ja eesmärgipärane määrata karistuseks

noomitust, elektriseadme, lühi- ega pikaajalise kokkusaamise keelamist või töölt eemaldamist.

3-20-2276

Isevalmistatud veekeeduseadme, kilest nööri ja kahe traadi valdamine kartserirežiimil on raske

rikkumine, sest need ei ole kooskõlas karistuse täideviimise eesmärkidega. Kui kinnipeetav

paneb kartserikaristuse kandmise ajal toime uusi õigusrikkumisi ja saab seeläbi leevendada

temale määratud kartserikaristust, näitab see, et ta ei ole huvitatud õiguskuulekalt elamisest ja

seaduse rikkumisest hoidumisest. Iga eri liiki eseme valdamises seisneva rikkumise eest

mõistetav viiepäevane kartserikaristus on lähedal miinimummäärale ega ole liialt koormav.

4. Kaebaja esitas 17.08.2020 vaide Viru Vangla 04.08.2020. a käskkirja nr 6-3/532-1 kehtetuks

tunnistamiseks. Kaebaja leidis vaides, et vangla on eiranud uurimisprintsiipi ja jätnud tõendid

kogumata, samuti on käskkiri kaalutlusvigane ja nõuetekohaselt motiveerimata. Vangla on

käsitanud 04.07.2020. a rikkumist kahe eraldi rikkumisena, mistõttu on toimunud

topeltkaristamine ja vangla tegevus on vastuolus ne bis in idem põhimõttega. Menetlus ei olnud

objektiivne ning erapooliku menetleja taandamata jätmise otsus oli motiveerimata ja

õigusvastane. Määratud karistus oli kaebaja hinnangul ilmselgelt ebaproportsionaalne, kuna

kartserikaristus ei ole vastavuses väidetava rikkumise raskuse ja toimepanemise asjaoludega.

5. Viru Vangla jättis 03.11.2020. a vaideotsusega nr 6-12/264-2 vaide rahuldamata,

põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt. Vangla arvestas menetluses kogutud tõendeid,

millest piisas süü tõendamiseks. Käskkirjas on kaalutud karistamise vajalikkust ning karistuse

määramisel on arvestatud selle raskusastet toime pandud teo ja kinnipeetava varasema

käitumise suhtes. Kaebaja kehtivast kuuest distsiplinaarkaristustest kaks olid määratud keelatud

esemete valdamise eest kartserirežiimil viibides ning esimene neist oli noomitus ja teine

9-päevane kartserikaristus. Kaebaja on oma käitumisega näidanud, et leebemad

distsiplinaarkaristused ei suuna teda õiguskuulekamalt käituma. Keelatud esemete näol oli

tegemist eri liiki esemetega, mida ei oleks olnud võimalik menetleda sama õigusakti punkti

alusel. Vastasel juhul oleks distsiplinaarkaristus määratud valedel alustel ning ebaõiglaselt, mis

oleks mõjunud koormavalt ja olnud õigusvastane. Seetõttu menetleti rikkumisi eraldi. Vaide

esitaja seisukohtadest ei nähtu ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis viitaks sisuliselt sellele,

et vaidlusalune käskkiri ja läbi viidud distsiplinaarmenetlus ei olnud erapooletu.

6. A. Paulus esitas 16.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada Viru

Vangla 04.08.2020. a käskkiri nr 6-3/532-1 kehtetuks.

7. Tartu Halduskohus võttis 30.11.2020. a määrusega kaebuse Viru Vangla 04.08.2020. a

käskkirja nr 6-3/532-1 tühistamise nõudes menetlusse.

8. Viru Vangla esitas kaebusele 30.12.2020 kirjaliku vastuse.

9. Tartu Halduskohus otsustas 03.05.2022. a määrusega vaadata kaebuse läbi kirjalikus

menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

10. Viru Vangla esitas 11.05.2022 kohtule kohtu palutud täiendavad andmed.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja soovib Viru Vangla 04.08.2020. a käskkirja nr 6-3/532-1 tühistamist ning

põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

1) Vangla ei ole järginud uurimisprintsiipi ning jättis tõendid kogumata. 04.07.2020 ja

23.07.2020 kambrist V720 leitud keelatud esemed olid seal juba siis, kui kaebaja sinna

kambrisse paigutati (s.o 19.06.2020). Menetleja väide, et nimetatud kamber oli läbi otsitud

07.06.2020 ja 19.06.2020 ning seetõttu on tõendatud, et kaebaja need keelatud esemed sinna

peitis, on paljasõnaline ja tõendamata, kuna läbiotsimisi teostanud valvuritelt ei ole selgitusi

küsitud. Uurimisprintsiibist tulenevalt oli vanglal kohustus selgitusi küsida. Kuna kambrisse

3-20-2276

V720 paigutamisel teostati kaebaja põhjalik läbiotsimine, siis ei oleks ta saanud keelatud

esemeid kambrisse viia. Viru Vangla on 29.10.2020. a vastuses kaebaja 07.09.2020. a

pöördumisele märkinud, kes otsisid 07.06.2020 ja 19.06.2020 läbi kambri V721, kuid

vastaskambri läbiotsimine ei oma antud menetluses õiguslikku kaalu. Kaebaja ei pea enda

süütust tõendama, vaid vangla peab tõendama asjaolusid, mille põhjal kaebaja kartserisse

paigutati.

2) Seadus tagab distsiplinaarsüüteo menetluses karistusõigusele omase isiku kõrgendatud

kaitse ja süütuse presumptsiooni. Seega laienevad ka distsiplinaarmenetlusele kõrgendatud

nõuded tõendite kogumisele ja asjaolude väljaselgitamisele. Kahtlust, et keelatud esemed olid

kambris V720 juba siis, kui kaebaja sinna paigutati, ei ole kõrvaldatud.

3) 04.07.2020 väidetavalt aset leidnud rikkumiste puhul on tegu samasisuliste rikkumistega,

s.t ühe ja sama distsiplinaarsüüteo koosseisu kuuluvate rikkumistega. Ühest kohast leiti

samaaegselt 4 juhet, kuid karistati sama asja eest 2 korda. Selline vangla tegevus on vastuolus

ne bis in idem põhimõttega.

4) Käskkiri on kaalutlusvigane ja nõuetekohaselt vormistamata.

5) Määratud kartserikaristus (üksikvangistus) ei ole vastavuses väidetava rikkumise raskuse

ja toimepanemise asjaoludega. Vastavalt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse

Rec(2006)2 Euroopa Vanglareeglistiku kohta p-le 60.5 tuleb kartserisse paigutamist

karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel.

6) Menetlus ei olnud objektiivne, kuna menetleja rikkus sihilikult menetlusnorme, esitas

paljasõnalisi tõendamata väiteid ega järginud uurimispõhimõtet. Lisaks väljendus menetleja

erapoolikus selles, et ta karistas kaebajat ühe väidetava rikkumise eest topelt ja määratud

karistus on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Menetleja taandamata jätmise otsus oli täiesti

põhjendamata.

12. Vastustaja

palub

jätta

kaebuse

rahuldamata

ning

palub

kohtul

vastavalt

HKMS § 165 lg-le 2 järgida haldus- ja kohtueelses vaidemenetluses esitatud põhjendusi.

Täiendavalt selgitab vastustaja järgmist.

1) Kaebajale on määratud õigesti kolm eraldi karistust – kõik leitud esemed, s.o isetehtud

veekeeduseade (sh selle seadme juhtmed), eraldi olnud juhtmed ning isetehtud kilenöör, on oma

olemuselt erinevad esemed. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib kinnipeetavale iga süüteo eest

määrata iseseisva distsiplinaarkaristuse.

2) Ükski muu kaebuse põhjendus ei anna alust vaidlustatud distsiplinaarkaristuste käskkirja

tühistamiseks. Kaebaja karistamisel on järgitud vangistusseaduse (VangS) § 64 lg-test 1, 2, 3, 4

tulenevaid nõudeid. Menetluste käik on protokollitud justiitsministri 30.11.2000. a määruse

nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 97 lg-s 2 kehtestatud nõuete kohaselt, kaebajat on

teavitatud ettekande koostamisest, kaebajale on võimaldatud end seletuste andmise ja

vastuväidete esitamise läbi kaitsta ning karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja

VSkE §-s 17 sätestatud pädevuse piires. Seejuures on käsitletud nii distsiplinaarsüüteo

asjaolusid kui ka kaebaja seletustest tulenevat ning põhjendatud, miks menetleja ei pidanud

vajalikuks kaebaja soovitud tõendite kogumist. Samuti on piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud

seda, miks on rikkumise eest kartserisse paigutamine võrreldes teiste karistusliikidega kõige

õigem.

3) Määratud karistused on rikkumiste iseloomu arvestades proportsionaalsed – nii

isevalmistatud veekeeduseade, mis ühendatakse vooluvõrku; juhtmed, mida saab vooluvõrku

ühendada; kui ka nöör on vangla konteksti arvestades väga ohtlikud. Kontrollimatu ning

3-20-2276

ohutusnõuetele mittevastavate elektriseadmetega (ja juhtmetega) võib nt põhjustada põlengu,

mis ohustaks kõiki vanglas viibivaid isikuid. Nöör võib olla abivahendiks keelatud

kaubavahetusele, aga ka samuti võimalikuks abivahendiks kallaletungi puhul. Kartserikaristuse

määr selliste rikkumiste eest on jäänud minimaalse lähedaseks.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 04.08.2020. a käskkirja nr 6-3/532-1 (toimiku

leheküljed (tl) 21–23), millega teda karistati kolme distsiplinaarrikkumise eest kokku

15 päevaks kartserisse paigutamisega (iga rikkumise eest 5 päevaks kartserisse paigutamisega).

14. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusaktis peavad olema

toodud selle kirjalikud põhjendused, sh selle andmise faktiline ja õiguslik alus, ning

kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 1, 2 ja 3).

15. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade

või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi:

noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni

45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni

üheks kuuks; ning kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

16. Kaebajale on praegusel juhul ette heidetud Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.2 ja 7.1.4

rikkumist seoses sellega, et ta valdas 04.07.2020 isevalmistatud veekeeduseadeldist ja kahte

juhet ning 23.07.2020 umbes 3 meetri pikkust valgest kilest punutud nööri.

17. Vastavalt VangS § 15 lg-le 2 on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad

inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla

julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise

eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad

VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Kinnipeetavale vanglas keelatud

asjade loetelu on sätestatud VangS § 15 lg 3 alusel kehtestatud VSkE §-s 641. Vastavalt

VangS § 15 lg-le 4 võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole

keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele.

18. VSkE § 641 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada

või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-,

lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Viru Vangla on

VangS § 15 lg 4 alusel täiendanud VSkE §-s 641 toodud nimekirja kodukorra punktis 7.1 ja

selle alapunktides. Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud

juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a vanglateenistuse

poolt või loal väljastatud järgmised esemed: jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav

pael; nimesildi kandmise pael; ususümboolika kandmise pael; kuni kaks meetrit pikad

elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed või kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel

soetatud või vanglasse saabumise ajal isikul kaasas olnud; riietusese, mille sees on kumm;

vahistatute riietes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael. Kodukorra punktist 7.1.4 tuleneb aga

kinnipeetavale keeld hoida enda juures isevalmistatud esemeid.

19. Praegusel juhul on leitud kaebajale määratud kambrist V720 Viru Vangla kodukorra

punktides 7.1.2 ja 7.1.4 kirjeldatud tunnustele vastavad keelatud esemed. Kambri V720

WC-ukse seest 04.07.2020 isevalmistatud veekeeduseadeldise ja kahe juhtme leidmine ja

3-20-2276

äravõtmine nähtub Viru Vangla teise üksuse vanemvalvuri 04.07.2020. a ettekandest

nr 6-20/2554-1 (tl 52) ja samal päeval koostatud aktist eseme leidmise/äravõtmise kohta

(tl 52 pöördel). Samast kambrist WC-ukse lengi seest 23.07.2020 valgest kilest punutud nööri

leidmine ja äravõtmine on fikseeritud aga valvuri 23.07.2020. a ettekandes nr 6-20/2966-1

(tl 49 pöördel) ja samal päeval koostatud aktist eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 50). Kohus

leiab, et Viru Vangla on vaidlustatud käskkirjas nõuetekohaselt põhjendanud, miks on kaebaja

kambrist leitud esemete näol tegemist kinnipeetavale keelatud esemetega ning kuidas need

ohustavad teiste inimeste ja vangla julgeolekut (VangS § 15 lg 2). Kohus nõustub selles osas

vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendustega (vt käesoleva otsuse p 3 alap 2) ega pea

vajalikuks neid korrata.

20. Kaebaja väitis distsiplinaarmenetluses ning väidab ka kohtumenetluses, et kambrist V720

leitud keelatud esemed olid seal juba siis, kui ta sinna paigutati, kuid varasemalt toimunud

läbiotsimiste ajal ei otsinud valvurid kõiki kohti läbi ja seetõttu leiti keelatud esemed hiljem.

Kaebaja heidab distsiplinaarmenetluse läbiviijale ette, et hoolimata kaebaja vastavatest

taotlustest ei küsitud varasemaid läbiotsimisi teostanud valvuritelt selgitusi. Kaebaja väitel ei

kõrvaldanud menetleja kahtlust, et keelatud esemed olid kambris V720 juba siis, kui kaebaja

sinna paigutati.

21. Kohtu hinnangul ei anna eeltoodud kaebaja väited alust asuda seisukohale, et vastustaja

oleks jätnud distsiplinaarmenetluses olulise tähtsusega asjaolud välja selgitamata ning

määranud kaebajale karistuse õigusvastaselt. Kuigi kohtule ei nähtu asja materjalidest, et

kaebaja taotlused tõendite kogumiseks oleks jäetud sõnaselgelt rahuldamata, on täiendavate

tõendite kogumise vajaduse puudumist distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja vaidlustatud

käskkirjas siiski põhjendatud ning see ei ole mõjutanud asjas tehtud lõppjäreldusi.

22. Haldusmenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorganil küll kohustus

selgitada välja juhtumi asjaolud, kuid uurimispõhimõte ei ole siiski piiramatu ning asjaolu

uurimiseks peab esinema mõistlik ajend (vt Riigikohtu 01.10.2019. a otsus nr 3-18-1891, p 19

ja seal viidatud kohtupraktika). Haldusorganil on õigus hinnata konkreetse juhtumi asjaolude

pinnalt, kuidas ja millises ulatuses tuleb tal asjaolude väljaselgitamiseks uurimispõhimõtet

kohaldada. Tõendite kogumise viisi ja ulatuse määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel

(HMS § 5 lg 1). HMS ei määratle uurimispõhimõtte täpsemat ulatust, kuid muu hulgas tuleb

arvestada tõendite kogumise efektiivsuse ja eesmärgipärasusega (HMS § 5 lg 2), samuti

proportsionaalsuse põhimõttega (HMS § 3 lg 2). Selleks, et lugeda asjaolu tõendatuks, ei pea

haldusorgan olema selles 100% kindel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2019. a otsus nr 3-

18-2183, p 16). Asjakohane ei ole kaebaja väide, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleks

tõlgendada süüdistatava kasuks (kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3). Tegemist on

spetsiifilise kriminaalmenetluse põhimõttega, mis ei kuulu kohaldamisele kinnipeetavale

distsiplinaarkaristuse määramise menetluses ega ka halduskohtumenetluses (vt Tartu

Ringkonnakohtu 25.11.2021. a otsus nr 3-19-2405, p 16).

23. Kaebaja väited sellest, et keelatud esemed olid kambrisse V720 peidetud juba enne

04.07.2020 ja 23.07.2020 seal toimunud läbiotsimisi ning varasemalt toimunud läbiotsimisi

teostati puudulikult, jäävad antud juhul paljasõnaliseks ega tekita põhjendatud ajendit vastavate

asjaolude täiendavaks uurimiseks. Nendest väidetest ei saa järeldada, et taotletud tõendite

kogumise tulemusel oleks saanud selguda asjaolusid, mis muudaks menetluse lõppjäreldust.

24. Distsiplinaarmenetluse protokollis märgitu kohaselt viibis kambris V720 enne kaebajat

teine kinnipeetav viimati 26.05.2020 ning seal teostati läbiotsimised kuupäevadel 07.06.2020

ja 19.06.2020, kui seal ei paiknenud ühtegi kinnipeetavat. Samuti on kohtule esitatud Viru

Vangla teise üksuse inspektor-kontaktisiku 11.05.2022 koostatud õiend (tl 59), milles viimane

3-20-2276

kinnitab, et vanglas teostatud läbiotsimiste andmeid sisaldava tabeli kohaselt toimusid

läbiotsimised kambris V720 kuupäevadel 07.06.2020 ja 19.06.2020 ning kummalgi kuupäeval

kambrist keelatud esemeid ei leitud. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi asjaolule, mille pinnalt

võiks tekkida piisav kahtlus, et kambri V720 varasemal läbiotsimisel 07.06.2020 ja 19.06.2020

ei kontrollinud valvurid kohti, kust leiti 04.07.2020 ja 23.07.2020 keelatud esemed. Kaebusest

ja sellele lisatud vangla 29.10.2020. a vastusest (tl 13) kaebaja pöördumisele nähtub, et kaebaja

oli teadlik, kes valvuritest neil päevadel kambri läbiotsimisi teostasid. Kuigi vangla on

nimetatud vastuses viidanud kambrile V721, on kohtule usutav, et tegemist on eksimusega ning

silmas on siiski peetud kambrit V720 läbi otsinud ametnikke. Kaebaja ei ole aga osutanud

ühelegi asjaolule, mis annaks alust arvata, et kambrit läbi otsinud valvurid ei oleks kursis

vanglas läbiotsimise teostamise iseärasustega ega teaks otsida muu hulgas läbi kambris oleva

ukse sees olevaid tühimikke ja ukse lengi detaile. Kaebaja ei ole kordagi väitnud ka seda, et

WC-ukse raam, kust leiti 23.07.2020 keelatud ese, oleks jäänud läbi otsimata 04.07.2020. Kuna

04.07.2020 ja 23.07.2020 kambris V720 toimunud läbiotsimiste vahelisel perioodil viibis seal

kambris üksnes kaebaja, sai ka 23.07.2020 sealt leitud eseme peita ukseraami sisse üksnes

kaebaja. Seega, võttes arvesse muu hulgas seda, et kaebaja ei ole teinud etteheiteid 04.07.2020

toimunud läbiotsimise põhjalikkusele, puuduvad ka kohtul alused arvata, et 07.06.2020 ja

19.06.2020 toimunud läbiotsimised oleksid võinud olla puudulikult teostatud.

25. Veel on kaebaja seisukohal, et talle ette heidetud ja 04.07.2020 väidetavalt toime pandud

rikkumiste puhul on tegu ühe ja sama distsiplinaarsüüteo koosseisu kuuluvate rikkumistega.

Kaebaja leiab, et kui menetleja väidab, et leitud žiletiterasid ja juhtmeid kasutati vee

keetmiseks, siis olid ilmselgelt kõik juhtmed peidetud sel eesmärgil.

26. Kaebajale on 04.07.2020. a ettekandega seotult ette heidetud nii Viru Vangla kodukorra

punkti 7.1.2 kui ka punkti 7.1.4 rikkumist. Viru Vangla kodukorra punktist 7.1.2 tulenevalt on

kinnipeetavale keelatud juhe, mis ei ole vajalik elektriseadme kasutamiseks ning ei ole soetatud

vanglateenistuse vahendusel või ei ole olnud vanglasse saabumise ajal isikul kaasas. Viru

Vangla kodukorra punkti 7.1.4 kohaselt on aga kinnipeetavatele keelatud isevalmistatud

esemed. Kohus nõustub vanglaga, et kambri ukse seest 04.07.2020 leitud keelatud esemeid

tuleb pidada eri liiki esemeteks. Kaebaja ei ole vaidlustanud seda, et kollane umbes 30 cm

pikkune ja pruun umbes 40 cm pikkune juhe leiti WC-ukse seest selliselt, et need ei olnud

ühendatud seadeldisega, mis koosnes kahest umbes 25 cm pikkusest kahevärvilisest (rohelise

ja kollase isolatsiooniga) juhtmest ja kahest žiletiterast. Seega oli tegemist eraldiseisvate ja

erinevate esemetega ning sellest tulenevalt kahe iseseisva distsiplinaarrikkumisega (vrd

Riigikohtu 16.02.2016. a otsus nr 3-3-1-62-15, p-d 10, 12). VangS § 63 ei piira mitme

distsiplinaarkaristuse määramist mitme samasisulise rikkumise eest (vt Riigikohtu

10.10.2017. a otsus nr 3-15-3133, p 16).

27. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud distsiplinaarkaristused ebaproportsionaalsed.

Distsiplinaarkaristuste proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada isiku eelnevate

samaliigiliste rikkumistega, kuna see iseloomustab isiku käitumist ja suhtumist õiguskorda

(Riigikohtu 29.09.2015. a otsus nr 3-3-2-2-15, p 25; 25.02.2010. a otsus nr 3-3-1-100-09, p 15).

Kohtule esitatud väljavõttest kaebajale määratud distsiplinaarkaristustest (tl 53–54) ilmneb, et

kaebajale vaidlusaluse käskkirjaga distsiplinaarkaristuste määramise ajal, s.o 04.08.2020. a

seisuga oli kaebajal kuus kehtivat distsiplinaarkaristust (VangS § 65 lg 5). Vaideotsusest

nähtub, et kaebaja oli varasemalt omanud kartserirežiimil olles keelatud esemeid kahel korral

ning nende eest oli kaebajale mõistetud karistusteks noomitus ja kartserisse paigutamine

üheksaks ööpäevaks (viimane karistus oli määratud 27.03.2020). Seda arvestades on vangla

jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja ei olnud varem samaliigiliste rikkumiste eest mõistetud

3-20-2276

karistustest vajalikke järeldusi teinud ning tema karistamist kokku 15-päevase kartseris

viibimisega tuleb pidada karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalikuks ja proportsionaalseks.

28. Kaebaja on asjakohaselt viidanud, et üksikvangistust kui ühte karmimat vanglas karistusena

kasutatavat meedet võib kohaldada ainult raskete rikkumiste korral ja ka siis nii lühikese aja

jooksul kui võimalik (vt ka Riigikohtu 10.10.2017. a otsus nr 3-15-3133, p 17 ja seal viidatud

Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika). Praegusel juhul on aga kaebajale ette heidetud tegude,

s.o kartserirežiimil viibimise ajal teiste inimeste tervisele ja julgeolekule, samuti vangla

julgeolekule ohtlike keelatud esemete valdamise näol tegemist raskete rikkumistega, mille

puhul kinnipeetava mõjutamiseks kartserikaristuse kohaldamist tuleb pidada lubatavaks.

29. Kaebajale on olnud distsiplinaarmenetluse käigus tagatud menetluslikud õigused. Teda on

teavitatud 04.07.2020. a ja 23.07.2020. a ettekannete ajendil distsiplinaarmenetluse

algatamisest (tl 51, 48 pöördel), talle on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli

(tl 45 pöördel–47) ning talle oli tagatud õigus olla ära kuulatud, mida kaebaja ka kasutas,

esitades 23.07.2020 ja 27.07.2020 oma vastused distsiplinaarmenetluse alustamise teadetele

(tl 48, 50 pöördel) ning 04.08.2020 vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 44–45).

30. Kaebaja väitel on distsiplinaarmenetlust läbi viinud ametnik jäetud ebaõigesti taandamata.

Kohus sellega ei nõustu. Haldusorgani nimel tegutseva isiku haldusmenetlusest taandamise

alused on loetletud HMS § 10 lg-s 1. Kaebaja on palunud menetleja taandamist

HMS § 10 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt ei või isik haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on

isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

Kaebaja väidetest saab järeldada, et tema hinnangul viitas antud juhul menetleja erapoolikusele

see, et menetleja ei kogunud kaebaja taotletud tõendeid ning määras talle topeltkaristuse, mis

on ka ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohus on käesolevas otsuses eespool selgitanud, miks ei

ole menetleja eeltooduga seotult menetlusnorme rikkunud. Muudele asjaoludele, millest saaks

järeldada menetleja erapoolikust, ei ole kaebaja viidanud, ning selliseid asjaolusid ei nähtu asja

materjalidest ka kohtule. Seega ei saanud menetleja taandamata jätmine tuua antud juhul kaasa

kaebajale õigusvastaselt distsiplinaarkaristuse määramist.

31. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Viru Vangla 04.08.2020. a käskkirja nr 6-3/532-1

tühistamiseks puuduvad alused. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata.

32. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Need menetluskulud jäävad

HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)