2-21-5821/24 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-5821

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

31. mai 2022. a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-5821

Tsiviilasi

Kxxxx Hxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu; pankrotihalduri

tasu määramine; võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlgnik: Kxxxx Hxxxxxxx (pankrotis; isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

vald,

xxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxxxxgmail.com)

pankrotihaldur: Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo, Tartu 8,

71020 Viljandi linn, e-post: pankrot@sikutiab.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

31.05.2022

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

Kxxxx

Hxxxxxxxx

(Hxxxxxxx)

(pankrotis,

isikukood

xxxxxxxxxxx)

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist.

2. Vabastada pankrotihaldur Mart Sikut pankrotihalduri kohustustest Kxxxx Hxxxxxxxx

(pankrotis) pankrotimenetluses.

3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi,

isiku/registrikood

Nõude

suurus

(€)

Jaotis

(%)

Andmed võlausaldajatele

väljamaksete tegemiseks

OK Incure OÜ (11542046)

3621,07

35,00%

EE452200221066697508

Viitenumber: 65793400084450104

Intrum Debt Finance AG

(CHE-100.023.266)

751,98

7,27%

EE952200221016123815

Aktiva Finants OÜ

(10746479)

5972,90

57,73%

Saaja: Julianus Inkasso OÜ

EE147700771000526428

Kokku:

10 345,9

100%

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Määrata pankrotihaldur Mart Sikuti tasuks 695,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20%

summas 139,10 eurot, kokku seega 834,60 eurot, ja mõista tasu välja büroole, mille kaudu

haldur tegutseb, so Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le. Pankrotihalduri tasust 49,80 eurot, sh

käibemaks, tasuda pankrotivara arvel.

4. Anda Kxxxx xxxxxxxxxxe (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 784,80 eurot, sh käibemaks. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta

pankrotihaldur Mart Sikuti pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 784,80 eurot, sh

käibemaks, büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Sikuti Advokaadibüroo OÜ (rk

10249999), arveldusarve nr EE691010220061887016.

5. Algatada Kxxxx Hxxxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid

arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta

möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja

rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (PankrS § 175 lg 1, lg 11).

6. Jätta Kxxxx xxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja

kohustada

Kxxxx

Hxxxxxxxx

(ik

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvald,

xxxxxxxxxxxxxx

maakond;

e-post:

xgmail.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

7. Usaldusisikul (Kxxxx Hxxxxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning

ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed

võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 30. maiks).

8. Kxxxx Hxxxxxxxxx esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama

vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude

lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks

kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene

aruanne esitada hiljemalt 10. detsembriks 2022. a, järgnev 10. juuniks 2023. a, jne.

9. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust

ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita,

kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot)

suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude

pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule

rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku

sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20%

sissetulekust,

millest

on

maha

arvatud

lisaks

Statistikaameti

poolt

avaldatud

elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta.

TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud

peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse

tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav

hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus

ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav

hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel

põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse

tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud

ulatuses; vanglast vabanemise toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

10. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja

pankrotihaldurile. Resolutsiooni neljanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele.

11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

12. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu

vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib

määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS §

171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 27.04.2021. a määrusega välja Kxxxx Hxxxxxxxx pankroti ja

nimetas pankrotihalduriks Mart Sikuti.

2. Pankrotihaldur esitas 26.11.2021. a kohtule taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks.

3. Tartu Maakohtu 16.12.2021. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.

4. 08.04.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1. Lõpetada PankrS § 157 p.

5 alusel Kxxxx Hxxxxxxxx pankrotimenetlus seoses raugemisega ning vabastada

pankrotihaldur Mart Sikut Kxxxx Hxxxxxxxx pankrotihalduri kohustustest. 2. Määrata kohtu

poolt võimaliku pankrotimenetluse jätkamiseks deposiiti 2000 eurot ning avaldada kõnealune

Ametlikes Teadaannetes. 3. Määrata pankrotihaldurile tasu Lisas 2 toodud summas Sikuti

Advokaadibüroo OÜ-le, taotledes selleks riigi vahenditest 654 eurot + km 130,80 eurot, kokku

784,80 eurot arvestades laekumisi pankrotivarasse ja seal olemasolevaid rahalisi vahendeid.

Pankrotivara koosseisus on lõpparuande koostamise ajal olemas rahalisi vahendeid summas

49,80 eurot, mille arvelt saab välja maksta halduri ainult osaliselt halduri tasu. 4. Algatada

Kxxxx Hxxxxxxx kohustustest vabastamise menetlust, sealjuures teen kohtule ettepaneku

määrata, et usaldusisiku kohustusi täidaks võlgnik ise.

5. Kohus avaldas 11.04.2022. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või

kolmandal isikul on võimalus KxxxxxHxxxxxxxxx(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks hiljemalt 27.04.2022. a maksta kohtu deposiiti 2000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole

määratud summat tähtaegselt tasutud.

6. Pankrotihaldur esitas 14.04.2022. a kohtunõude vastuseks täiendatud aruande ja halduri tasu

arvestuse.

7. Kohus kuulas Kxxxx Hxxxxxxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi

ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)

8. Pankrotivarasse on laekunud 49,80 eurot.

9. Pankrotivara koosseisus on aruande koostamise aja seisuga seega 49,80 eurot.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)

10. PankrS §146 nimetatud väljamakseid ei ole tehtud.

Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

(PankrS § 162 lg 2 p 3)

11. Jaotiste alusel väljamakseid ei ole tehtud.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 4)

12. Kxxxx Hxxxxxxxx pankrotimenetluses pandi esemeid ei olnud.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

(PankrS § 162 lg 2 p 5)

13. Müümata pankrotivara ei ole, samuti puuduvad halduril andmed pankrotivõlgnikul teistelt

isikutelt saadaoleva vara kohta.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (PankrS

§ 162 lg 2 p 6, p 8)

14. Haldur on esitanud Maksu- ja Tolliametile taotlused enammakstud tulumaksu tagastamiseks,

suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega, suhelnud pankrotivõlgnikuga, teinud

päringuid erinevatele krediidi- ja ametasutustele, selgitanud välja võlgniku võlad, pidanud

läbirääkimisi, koostanud võlausaldajate nimekirja ja esitanud kohtule kinnitamiseks,

koostanud kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud

(PankrS § 162 lg 2 p 7)

Jrk nr

Võlausaldaja

Nõude suurus €

Jaotis

Kontonumber/viitenumber

OK Incure OÜ

3621,07

35,00%

EE452200221066697508

Viitenumber: 65793400084450104

Intrum Debt Finance AG

751,98

7,27%

EE952200221016123815

Aktiva Finants OÜ

5972,90

57,73%

Saaja: Julianus Inkasso OÜ

EE147700771000526428

Kokku:

10 345,95

100,00%

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta,

mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)

15. Pankrotihaldur ei ole esitanud hagisid vara tagasivõitmiseks, samuti puuduvad sellekohased

kavatsused.

Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 9)

16. Puuduvad kohtukulud, samuti on muud kulutused arvestatud halduri tasu hulka.

Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 163 lg 5)

17. Võlgnik Kxxxx Hxxxxxxx on varatu, temal puudub pankrotivara ning on ebatõenäoline, et

pankrotivara edaspidiselt üldse tekiks või suureneks. Võlgnikul puudub igasugune

registervara ning ja ka arvestatav likviidne vallasvara.

18. Võlgnik saab töövõimetoetust Eesti Töötukassast, keskmiselt 250-260 eurot/kuus. Arvestades

Täitemenetluse seadustiku §131 lg 1 ja §132 lg1, lg 12, lg 13, lg 14 , lg 2 sätestatut, on tema

sissetulekud mittearestitavad (sissenõuet ei saa pöörata elatusmiinimumi 233,57 euro

ulatuses), kuni 584 euroni kuus saab arestida 20% sissetulekutest, mis ületavad

mittearestitavat elatusmiinimumi.

19. Võlgniku maksejõuetuse tekkepõhjusteks on halduri hinnangul eelkõige terviseprobleemid,

aga ka läbimõtlematu tagatiseta võlakohustuste (tarbimislaenude) võtmine. Kxxxx Hxxxxxxx

ise avaldab, et tuli Eestisse tagasi ja leidis tööd lihtöölisena Uksed ja Aknad töötajana ja pidi

sealt lahkuma terviserikke tõttu. Alates 2019.a sügisest töötas ta lukksepana mõnda aega aga

põdes läbi xxxxxxxxxxpõletiku ning ei saa enam tõsta asju, mis on üle 1,5 kg. Võlgnik ei

olnud enam selleks tööks sobilik ja on töötuna töötukassas arvel. Talle määrati osaline

töövõimetus. Käesoleval ajal põeb võlgnik xxxxxxxxxx kahjustust ning oma sõnutsi ta

füüsilist tööd teha ei saa. Maakohas kus ta elab, aga kontoritöö või mõne lihtsama füüsilist

koormust mitteomava töö leidmine võimatu.

20. Eesti Energia (Elektrilevi) pöördus halduri poole järelepärimisega, kas haldur võtab üle

võlgniku nimel oleva võrgulepingu täitmise. Arvestades pankrotivara puudumist, ei saanud

haldur nõustuda sellega ning soovitas võlgnikul leida isik, kellele leping ümber vormistada.

Lahendus asjale ilmselt leiti, sest halduri poole pole selles küsimuses enam pöördutud.

21. Eesti Töötukassa poolt on töövõime hindamisel leitud, et tal on osaline töövõime ja see on

hinnatud viieks (5) aastaks, mis on maksimaalne seaduses sätestatud tähtaeg. Muid

sissetulekuid peale töövõimetoetuse võlgnikul ei ole, mistõttu on halduri nägemusel vaja

pankrotimenetluse läbiviimiseks riigipoolset menetlusabi.

22. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetluste lõpetamiseks on pankrotihaldur pöördunud

kohtutäiturite poole, kes pole aga nõudeid esitanud.

23. Peale pankrotimenetluse lõpetamist saab alustada kohustustest vabastamise menetlust. Siiani

puuduvad ka elatise ja tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõuded. Ka puuduvad halduri

hinnangul kuriteotunnustega teod või rasked juhtimisvead.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Pankrotimenetluse lõpetamine

24. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri

ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kohus nõustub pankrotihaldur Mart Sikutiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Kxxxx Hxxxxxxxx

(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

25. Kohus avaldas 11.04.2022. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et

võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Kxxxx Hxxxxxxxx pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 27.04.2022. a kohtu deposiiti 2000 eurot. Kohtu

deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Kxxxx Hxxxxxxxx (pankrotis)

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist.

26. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur

on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.

27. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid PankrS § 163 lg

5 tähenduses muu asjaolu.

28. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Mart Sikut vabastada pankrotihalduri kohustusest Kxxxx

Hxxxxxxxx pankrotimenetluses.

29. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses,

millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti

millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles

võlausaldaja

pankrotimenetluses

tunnustatud

nõue

on

jäänud

pankrotimenetluses

rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks.

30. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri

tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu

pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena

pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama

oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

31. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 695,50 eurot, millele lisandub käibemaks

139,10 eurot, kokku 834,60 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb,

so Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le. Halduril on töötunde olnud 11.

32. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest 784,80 eurot, sh käibemaks 130,80 eurot. Pankrotihalduri tasu 49,80 eurot, sh

käibemaks 8,30 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt.

33. PankrS § 65 lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11

alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus

halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri

tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

34. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb

pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et

halduri tasu ei ületa 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on taotluses

märkinud, et tema tunnitasu on 80 eurot. Halduri tasu 11 töötunni eest on 726 eurot (11 × 66),

millele lisandub käibemaks 145,20 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja

kutseoskust ning antud menetluse mahtu ja halduri taotlust, peab kohus põhjendatuks

rahuldada Mart Sikuti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 695,50 eurot,

millele lisandub käibemaks 139,10 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista

büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le.

35. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

PankrS § 171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt

riigi vahenditest.

36. TsMS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse

kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne

alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on

kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308

eurot.

37. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning Kxxxx Hxxxxxxxxxx tuleb

anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest

summas 784,80 eurot, sh käibemaks 130,80 eurot. Tasu tuleb välja maksta Sikuti

Advokaadibüroo OÜ-le. Pankrotihalduri tasust 49,80 eurot, sh käibemaks 8,30 eurot, tuleb

tasuda pankrotivara arvel.

Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

38. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

39. 13.04.2021. a esitas võlgnik Kxxxx Hxxxxxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka

avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldasid ka kinnitused, et talle ei

ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 25.05.2021.

a.

40. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse §

158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses

või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

41. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1

sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused.

PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku

kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine.

42. PankrS § 174 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses

nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt PankrS § 176 lg 1 kui võlgnik

vabastatakse

oma

pankrotimenetluses

täitmata

jäänud

kohustustest,

lõpevad

pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise

eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses

ettenähtud korras (PankrS § 2 II lause). Võlausaldajad ei ole Kxxxx Hxxxxxxxx kohustustest

vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada

Kxxxx Hxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse.

43. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik

teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

44. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi

täidab.

45. Võlgnik on 08.04.2022. a andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab,

et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Kxxxx Hxxxxxxxx ennast

tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Kxxxx Hxxxxxxxx esitama

iga kuue (6) kuu järel kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku

mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku

arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha

eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada

hiljemalt 10. detsembriks 2022. a, järgnev 10. juuniks 2023. a jne.

46. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Kxxxx Hxxxxxxxu

tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi

lõikes 3 nimetatud tulust (Kxxxx Hxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest

suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25

protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et

asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-

s 3 nimetatud tulust peab Kxxxx Hxxxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti

enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

47. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes

1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või

eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes

kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt

avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS §

132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt

avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei

ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS §

132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud

summast.

48. Kxxxx Hxxxxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja

eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 30.

maiks, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

49. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab

võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate

nõuete rahuldamiseks.

50. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei

panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et

võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase

täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade

saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses

sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada

võlausaldajate nõudeid.

51. PankrS § 175 lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

52. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

53. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

54. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest

teadasaamisest arvates.

55. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

56. PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma

kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik