4-21-3478/29 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-21-3478 Otsuse kuupäev

31. mai 2022 Kohtukoosseis Eesistuja Velmar Brett, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Kohtuasi Väärteoasi Peeter Oja karistamises KarS § 280 lg 1 ja THS § 162 lg 1 järgi ning OÜ Paikre karistamises KarS § 280 lg 3 ja THS § 162 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 12. novembri 2021. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Peeter Oja ja OÜ Paikre kaitsjad vandeadvokaadid Britta Retel ning Norman Aas, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet, esindaja Väino Vaidla Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

25. mai 2022, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 12. novembri 2021. a otsus muutmata ja kassatsioon rahuldamata.

2. Menetlusaluste isikute kassatsioonimenetluse kulu jätta nende endi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kuriteoteade

1. Pärnu Linnavolikogu revisjonikomisjon esitas

10. detsembril 2020 Lääne Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate, milles osutas muu hulgas kahtlusele, et OÜ Paikre on esitanud keskkonnatasu deklaratsioonis teadlikult valeandmeid eesmärgiga vältida 134 280 euro suuruse saastetasu maksmist. Täpsemalt märgiti kuriteoteates, et OÜ Paikre ladestas 2020. a teises kvartalis prügilas ca 900–1000 tonni plastpakendijäätmeid koodiga 15 01 02, kuid ei kajastanud seda saastetasu deklaratsioonis.

2. Lääne Ringkonnaprokuratuur nõudis kuriteoteate esitajalt täiendavat tõendusteavet. Pärnu Linnavolikogu revisjonikomisjon selgitas vastuseks, et ta on prokuratuuri soovitud teavet kontrollülesandeid täites OÜ-lt Paikre taotlenud, kuid viimane on ilma põhjuseid nimetamata selle väljastamisest keeldunud. Kuriteoteate aluseks on OÜ Paikre endise töötaja märgukiri, mis sisaldas teavet võimalike õigusrikkumiste kohta. Seda infot on kinnitanud veel kaks OÜ Paikre endist töötajat.

3. Lääne Ringkonnaprokuratuur teatas 31. detsembril 2020 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest. Seda otsustust põhjendas prokuratuur sellega, et avaldaja ei ole esitanud oma kahtluste

4-21-34784-21-3478

2(6) kinnituseks kontrollitavaid andmeid. Kuriteoteade ei sisaldanud OÜ Paikre 2020. a teise kvartali saastetasu deklaratsiooni ega jäätmearuandeid, mis võimaldaks tuvastada erinevust deklareeritud ja tegelikult ladestatud jäätmekoguse vahel. Pelgalt suuliste kahtluste pinnalt ei ole võimalik sedastada, et OÜ Paikre võis esitada saastetasu deklaratsioonis saastetasu maksmise kohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid. Samas ei välistanud prokuratuur, et OÜ Paikre võib olla pannud toime keskkonnaalase väärteo, ja edastas selle kontrollimiseks asja materjalid Keskkonnainspektsioonile (kohtuväline menetleja keskkonnaasjades enne 1. jaanuari 2021). Väärteomenetlus

4. Keskkonnaamet koostas 15. juulil 2021 OÜ Paikre ja Peeter Oja kohta väärteoprotokolli. Selle kohaselt esitas OÜ Paikre keskkonnajuht P. Oja osaühingu 2020. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis ebaõiged andmed, jättes deklaratsioonis kajastamata asjaolu, et OÜ Paikre kõrvaldas 700 tonni plastpakendijäätmeid koodiga 15 01 02. Samuti heideti menetlusalustele isikutele ette kompleksloa nõuete rikkumist, sest OÜ-l Paikre oli lubatud ladestada prügilasse plastpakendijäätmeid maksimaalselt 100 tonni aastas. Väärteoprotokolli kohaselt on P. Oja tegu omistatav OÜ-le Paikre muu hulgas seetõttu, et valeandmete esitamisega hoidus OÜ Paikre kõrvale kohustusest maksta kõrgendatud määras saastetasu.

5. Keskkonnaameti 16. augusti 2021. a otsusega karistati P. Oja eelmises punktis kirjeldatud teo eest jäätmeseaduse (JäätS) § 1206 lg 1 ja tööstusheite seaduse (THS) § 162 lg 1 järgi. OÜ-d Paikre karistati sama teo eest JäätS § 1206 lg 2 ja THS § 162 lg 2 järgi. Karistusseadustiku (KarS) § 63 lg-t 1 kohaldades määras kohtuväline menetleja P. Ojale rahatrahvi 460 eurot ja OÜ-le Paikre

12 000 eurot.

6. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustasid menetlusaluste isikute kaitsjad, kes taotlesid väärteomenetluse lõpetamist.

7. Pärnu Maakohtu 12. novembri 2021. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluste isikute karistamises JäätS § 1206 lg-te 1 ja 2 järgi. P. Oja tegu kvalifitseeriti ümber KarS § 280 lg 1 järgi ja OÜ Paikre tegu KarS § 280 lg 3 järgi. Muus osas jättis maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

8. Maakohus tuvastas, et OÜ Paikre oli võtnud vaidlusalused 700 tonni jäätmeid arvele plastpakendijäätmetena koodiga 15 01 02. Seda, et ka tegelikult oli tegemist plastpakendiga, kinnitavad asjatundja ja OÜ Paikre endiste töötajate ütlused. Samuti nähtub OÜ Paikre endiste töötajate ütlustest, et kõnealustel jäätmetel puudus majanduslik otstarve ning OÜ Paikre oleks pidanud nende jäätmete taaskasutusse võtmise eest tasu maksma. Sellest teadlikuks saades otsustas OÜ Paikre juhtkond kõnealused jäätmed Paikuse prügilasse ladestada. Kuigi ladestusse saadetud jäätmed liigitati ümber sorteerimisjäägiks koodiga 19 12 12, ei olnud selle tegevuse eesmärk ekslikult vale koodiga arvele võetud jäätmetele õige koodi andmine. Ka ei ole jäätmekoodi muutmine ilma sellele eelneva kontrollitud käitlustoiminguta lubatud.

9. Järelikult esitas OÜ Paikre 2020. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis valeandmeid, sest jättis deklareerimata 700 tonni plastpakendi ladestamise. Kohustus saastetasu kui keskkonnatasu kohta deklaratsioonis õigeid andmeid esitada ei tulene aga väärteoprotokollis viidatud JäätS §-st 116, vaid keskkonnatasude seaduse (KeTS) § 31 lg-st 1 ja maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg-st 4. Neid sätteid rikkudes panid menetlusalused isikud toime KarS § 280 lg-tes 1 ja 3 sätestatud väärteo ehk haldusorganile teadvalt valeandmete esitamise. Deklaratsiooni esitades oli

P. Oja teadlik, et vaidlusalused OÜ Paikre kõrvaldatud jäätmed olid plastpakendid, mistõttu oli tema tegevus valeandmete esitamisel tahtlik. Nii saastetasu deklaratsioonis plastpakendi

4-21-34784-21-3478

3(6) ladestamise kohta andmete esitamata jätmise kui ka kõnealuste jäätmete ümberliigitamise eesmärk oli varjata lubatust suurema koguse plastpakendi jäätmete ladestamist. Õigete andmete deklareerimine oleks suurendanud OÜ Paikre saastetasu maksmise kohustust.

10. Menetlusalused isikud rikkusid kõnesolevaid jäätmeid ladustades ka kompleksloa tingimusi. OÜ-le Paikre väljastatud keskkonnakompleksloa järgi tohib see äriühing ladestada prügilasse maksimaalselt 100 tonni plastpakendit aastas. Tegelikult ladestas ta kõigest ühes kvartalis 700 tonni plastprügi. Seega panid süüdistatavad toime ka THS §-s 162 ette nähtud väärteo.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsjate kassatsioon ja kirjalik seisukoht

11. Maakohtu otsuse vaidlustasid menetlusaluste isikute kaitsjad vandeadvokaadid Britta Retel ja Norman Aas, kes taotlevad otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist.

12. Kaitsjate väitel ei rikkunud menetlusalused isikud keskkonnakompleksloa tingimusi, kuivõrd 2020. a teises kvartalis ei ladestatud 700 tonni plastpakendit koodiga 15 01 02. See oli tegelikult sorteerimisjääk koodiga 19 12 12, mis oli ekslikult arvele võetud plastpakendi jäätmekoodiga. See sorteerimisjääk sisaldas küll plastjäätmeid, kuid taaskasutamiseks kõlblikud plastpakendid olid sellest varem välja sorteeritud. Maakohus on asunud ekslikule seisukohale, et jäätmevaldajal ei ole lubatud ilma Keskkonnaameti loata jäätmekoodi muuta.

13. Asudes hindama menetlusaluste isikute käitumist jäätmeseaduse asemel keskkonnatasude seaduse ja maksukorralduse seaduse alusel, väljus maakohus väärteoprotokolli piiridest. Ühtlasi ei olnud maakohtul võimalik väärteoprotokolli piiridest väljumata tuvastada, et menetlusalused isikud panid toime KarS § 280 lg-te 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavad teod. Maakohus ei võimaldanud menetlusalustel isikutel esitada seisukohta KarS § 280 lg-te 1 ja 3 kohaldamise kohta.

14. Kuna 700 tonni jäätmeid oli sorteerimisjääk koodiga 19 12 12, ei esitanud P. Oja OÜ Paikre 2020. a teise kvartali saastetasu deklaratsioonis valeandmeid. Isegi, kui tegemist oleks olnud plastpakendijäätmetega, siis ei ole tõendatud, et P. Ojal oli ebaõigete andmete esitamiseks otsene tahtlus. Menetlusaluste isikute hinnangul olid kõnealused jäätmed määratletud algul vale koodiga ja nad pidasid koodi hilisemat muutmist õiguslikult võimalikuks ning vajalikuks. Seega ei ole KarS § 280 lg-tes 1 ja 3 sätestatud süüteokoosseisudele vastav tegu tõendatud.

15. Kui leida, et menetlusalused isikud on väärteo toime pannud, tuleks väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel.

16. Täiendavas seisukohas selgitavad kaitsjad, et jäätmevaldajal on õigus muuta jäätmekoodi eelneva käitlustoiminguta, samuti seda, miks jäätmekoodi muutmine ei eelda Keskkonnaameti nõusolekut. Kassatsioonivastus

17. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. OÜ Paikre eraldas vaidlusalused jäätmed jäätmevoost ja liigitas need plastpakendiks. Pärast seda ei toimunud ühtki toimingut, mis oleks muutnud jäätmete faktilist olemust. Jäätmekoodi muutmise eesmärk ei olnud liigitamisel tehtud vea parandamine. Väärteomenetluses on tuvastatud, et kõnesolevad 700 tonni jäätmeid oli plastpakend koodiga 15 01 02. On tõendatud, et menetlusalused isikud esitasid saastetasu deklaratsioonis teadlikult valeandmeid eesmärgiga vältida kõrgendatud määra järgi saastetasu maksmist.

4-21-34784-21-3478

4(6) KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

18. Kolleegium annab esmalt hinnangu kassaatorite väidetele ja maakohtu otsusele (I), juhtides seejärel seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks obiter dictum’i korras tähelepanu mõningatele materiaalja menetlusõiguslikele küsimustele (II). I

19. Maakohus lahendas P. Oja ja OÜ Paikre süüküsimuse õigesti ja mitte miski kassatsioonis märgitust kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna.

20. Kohus on tõenditele tuginedes veenvalt tuvastanud, et see 700 tonni jäätmeid, mille prügilas ladestamist P. Ojale ja OÜ-le Paikre ette heidetakse, oli tegelikult plastpakend, mille kood on

15 01 02. Samuti pole alust kahelda kohtu seisukohas, et P. Oja, kelle tegu on KarS § 14 lg 1 alusel omistatav ka OÜ-le Paikre, teadis osaühingu 2020. a teise kvartali saastetasu deklaratsiooni esitades, et osaühing ladestas sel perioodil justnimelt plastpakendit. Usutav on kohtu järeldatu, et vaidlusalune jäätmekogus liigitati nii OÜ Paikre sisemises aruandluses kui ka saastetasu deklaratsioonis sorteerimisjäägiks eesmärgiga varjata lubatust suurema koguse plastpakendi ladestamist, vältimaks sellega kaasnevat saastetasu maksmise kohustust. Seetõttu ei ole kassatsioonis tõstatatud küsimusel, millistel tingimustel on jäätmekäitlejal lubatud jäätmekoodi muuta, asja lahendamisel tähendust.

21. Heites P. Ojale ja OÜ-le Paikre ette KeTS § 31 lg 1 ja MKS § 85 lg 4 (koosmõjus MKS § 3 lg 4 p-ga 2) rikkumist ning kvalifitseerides menetlusaluste isikute teo KarS § 280 lg-te 1 ja 3 järgi, ei väljunud maakohus väärteoprotokolli piiridest. Kohus on väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 87 kohaselt seotud väärteoasja arutamisel väärteoprotokolli teokirjeldusega ega saa ise tuvastada seal kajastamata koosseisulisi asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

27. septembri 2021. a otsus asjas nr 4-20-2732/34, p 14). Osutatud säte ei piira aga kohtu rolli materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Seega ei ole kohtumenetluses välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (VTMS § 132 p 2). Blanketse süüteokoosseisu sisustamisel võib kohus tugineda ka väärteoprotokollis nimetamata sätetele, kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo faktilisi asjaolusid. Samas peab menetlusalusel isikul olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid. Kaitseõiguse tagamiseks võib piisata ka sellest, kui vastuväited kohtuotsuses aluseks võetud õiguskäsitlusele saab esitada kassatsioonimenetluses. (Vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. märtsi 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-5-15, p-d 9–

10 ja 8. märtsi 2017. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p-d 22–25.) Kolleegium leiab, et käesolevas asjas ei ole menetlusaluste isikute kaitseõigust rikutud, kuna esiteks viitas kohtuväline menetleja KarS § 280 lg-te 1 ja 3 kohaldamise võimalusele juba maakohtu menetluses ja teiseks said kaitsjad selle süüteokoosseisu kohaldamise vaidlustada kassatsioonis, mille Riigikohus ka menetlusse võttis.

22. Maakohus leidis põhjendatult, et väärteoprotokollis kirjeldatud ja kohtumenetluses tuvastatud

P. Oja tegevus Keskkonnaametile ebaõige sisuga saastetasu deklaratsiooni esitamisel on õiguslikult hinnatav haldusorganile teadliku valeandmete esitamisena KarS § 280 lg 1 mõttes. Samuti, et see tegu on KarS § 14 lg 1 ning § 280 lg 3 kohaselt omistatav OÜ-le Paikre.

23. Tagajärjetuks jääb ka kassaatorite alternatiivne taotlus lõpetada väärteomenetlus P. Oja ja OÜ Paikre suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist vähetähtsa rikkumisega. Riigikontroll on korduvalt juhtinud

4-21-34784-21-3478

5(6) tähelepanu Eesti jäätmemajanduse probleemsele olukorrale (vt Riigikontrolli 12. detsembri 2016. a aruanne „Riigi ja kohalike omavalitsuste tegevus olmejäätmete kogumisel ja taaskasutusse suunamisel“ ja 10. märtsi 2021. a aruanne „Jäätmete taaskasutustoimingud prügilates ja järelevalve ladestamise üle“). Aruannete kohaselt seab Eesti jäätmekäitluse arengule olulisi takistusi riikliku kontrollitegevuse puudulikkus. Järelevalvetoimingud on formaalsed ning piirduvad jäätmekäitlejate aruannete ja jäätmeloas lubatu võrdlemisega. Riigikontroll on viidanud märkimisväärsele ohule, et hõre järelevalve võimaldab prügilatel jäätmetega skeemitamise abil saastetasu maksmise kohustusest hoiduda. Jäätmemajanduse probleemide lahendamisel on oluline seegi, et teadlikult toime pandud pettustele järgneks karistusõiguslik vastutus. Arvestades ebaseaduslikult ladestatud ja deklareerimata jäetud jäätmete kogust ning suurt avalikku huvi jäätmemajanduse korrakohase toimimise vastu, oleks VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamine praeguse juhtumi asjaoludel ilmselgelt põhjendamatu.

24. Nendel põhjustel ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, jätab kolleegium Pärnu Maakohtu

12. novembri 2021. a otsuse muutmata ning kassatsiooni rahuldamata. VTMS § 38 lg 1 ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 186 lg 2 alusel jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus hüvitada menetlusalustele isikule kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. See kulu jääb menetlusaluste isikute kanda. II

25. Väljaspool selle väärteoasja lahendamise piire peab kolleegium vajalikuks märkida, et juhul, kui keskkonnatasu deklaratsioonis (KeTS § 333) esitatakse valeandmeid saastetasu (KeTS § 3 lg 6 ning § 14 jj) maksmise kohustuse alusetuks vähendamiseks, võib selline tegu olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest olla karistatav kelmuse (KarS § 209 või 218) või selle katsena (KarS § 25). Subsidiaarsuspõhimõte välistab KarS § 280 lg-te 2 ja 4 kohaldamise, kuna saastetasu maksmise kohustuse vältimisega taotletakse varalist kasu ja riik saab saastetasust ilma jäädes varalist kahju. Kuna keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile, kes ei ole maksuhaldur (MKS § 5), ja kuna saastetasu ise pole maks (MKS § 3 lg 2), siis ei kohaldu kõnesoleval juhul ka KarS § 3891 ega MKS § 1531 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 17).

26. Lisaks meenutab kolleegium taas kord, et legaliteedipõhimõte nõuab riigilt kriminaalmenetluse toimetamist ja materiaalse karistusõiguse kohaldamist kõigil neil juhtudel, mil ei ole tegemist mõne KrMS §-s 6 nimetatud erandiga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2020. a määrus nr 1-20-79/9, p 26 ja 18. juuni 2021. a määrus nr 1-21-1591/11, p 17).

27. KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest in dubio pro duriore, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 9 ja

13. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-129-13, p 7). Teisisõnu on kriminaalmenetluse alustamise lävend madal (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-34-16, p 29).

28. Kehtiv kriminaalmenetlusõigus ei tunne enam nn kriminaalasja algatamise staadiumi (vrd kriminaalmenetluse koodeksi enne 1. juulit 2000 kehtinud redaktsiooni § 93 lg 3). KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust esimese uurimisvõi muu menetlustoiminguga. Kuriteoteate (KrMS § 195) alusel kriminaalmenetluse alustamisel või alustamata jätmisel tuleb menetlejal lähtuda esmajoones kuriteoteates kirjeldatud asjaoludest, eeldades üldjuhul nende õigsust. Selle kontrollimine, kas väidetava kuriteo kohta leidub ka tõendeid, on kriminaalmenetluse ülesanne. Kuigi menetlejal on õigus nõuda kuriteoteate esitajalt

4-21-34784-21-3478

6(6) kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks täiendavaid andmeid (KrMS § 198 lg 11), ei tohi ta panna kuriteo tõendamise kohustust kuriteoteate esitajale. Iseäranis taunitav on see, kui menetleja nõuab kriminaalmenetluse alustamiseks kuriteoteate esitajalt sellist tõendusteavet, mis on kolmanda isiku valduses ja mida on tõenäoline saada vaid riiklikku sunnivõimu kasutades.

29. Kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud eeskätt siis, kui kuriteoteates kirjeldatud tegu ei vastaks isegi selle tõendatuse korral ühegi kuriteokoosseisu tunnustele; see tegu oleks kuriteona aegunud või kui teo uurimist takistaksid muud KrMS § 199 lg-s 1 või 2 ette nähtud asjaolud. Eelmärgitu ei välista siiski võimalust võtta kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel arvesse ka tõendite kogumise väljavaateid (vt ka viidatud määrus nr 1-20-79/9, p 31). Jättes kriminaalmenetluse alustamata tõendite kogumise võimatuse tõttu, ei tohi menetleja toimida aga meelevaldselt ega kasutada viidet tõendusteabe puudulikkusele pelgalt ettekäändena legaliteedipõhimõtte järgimata jätmiseks.

30. Kuna VTMS § 29 lg 1 p 4 ja § 61 lg 1 peamine eesmärk on tagada, et väärteomenetluse tõttu ei jääks täitmata riigi kohustus toimetada kuriteo tunnuste ilmnemisel kriminaalmenetlust, kehtib põhimõte in dubio pro duriore ka nende sätete kohaldamisel. Seda ka siis, kui sama teo kohta on varem kriminaalmenetluse alustamisest keeldutud või see menetlus on lõpetatud, ent väärteomenetluses ilmnevad asjaolud, mis viitavad ikkagi kuriteo tunnustele. Samas ei saa VTMS § 29 lg 1 p 4 sama seadustiku § 132 p-s 2 väljenduva reformatio in peius-keelu tõttu kohaldada väärteomenetluse seadustiku 12. peatükis ette nähtud kaebemenetluses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-51-09, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)