1-10-11544/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetluses

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2010. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-11544 Kohtunik

Sekretär

Prokurör Peet Teidearu

Jane Oidsalu

Alar Häidberg Süüdistus J.K süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

Kaitsja J.K elukoht: XXXXXXXXXX XX-X, Tartu; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras üks kehtiv karistus; tõkend: elukohast lahkumise keeld

Advokaat Mare Laur

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 239-250, § 311 , § 313, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada J.K KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista J.K-le lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.

KarS §-st 74 lg 1 alusel jätta J.K-le mõistetud 4-kuuline vangistus täielikult täitmisele pööramata kui J.K ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja

2

jooksul toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all nõuetekohaselt KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab määratud alalises elukohas;

• tuleb kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata J.K katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel hakata J.K-le mõistetud lisakaristuse tähtaega arvestama alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista J.K-lt riigituludesse

menetluskuluna sundraha, s.o 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni,

määratud kaitsjale makstud tasu 600 (kuussada) krooni , ekspertiisitasu 226 (kakssada kakskümmend kuus) krooni, kohtu postikulu 32(kolmkümmend kaks) krooni. KrMS § 423,§ 424 alusel ajatada menetluskulude tasumine ja kohustada J.K

tasuma menetluskulud kuue kuu jooksul võrdsetes osades, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Kohtule esitatud kokkuleppe sisu /koostatud 10.09.2010 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris /

3

J.K süüdistatakse selles, et tema juhtis 28.05.2010. a kella 02.45 paiku Tartus, Aleksandri tänaval mootorsõidukit Mazda, reg nr-ga XXX XXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani J.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole. Menetluskuludeks on ekspertiisitasu 226 krooni ja kaitsjatasu 300 krooni.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.K ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 50 lg 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Menetlus kohtus Tartu Maakohtus 28.10.2010. a kohtuistungil prokurör Alar Häidberg avaldas kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde. Süüdistatav J.K tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi ja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtele. Ta selgitas, et kõik

menetluses toimunu on temale olnud arusaadav ning ta teab kõiki tema vastu esitatud

süütõendeid. J.K taotles menetluskulude ajatamist kuuele kuule, tulenevalt oma materiaalsest seisundist.

Kaitsja advokaat Mare Laur kinnitas, et kokkulepe vastab kaitsealuse tahtele, on sõlmitud kokkuleppemenetluse norme järgides ning kokkuleppe võib aluseks võtta kohtuotsusele. Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust menetluskulude ajatamiseks.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava J.K vaba tahte avaldus ja

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasja materjalid kinnitavad J.K süüdistust.

Seega tuleb J.K süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi ja

mõista talle karistus vastavuses Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 10.09.2010.a.sõlmitud kokkuleppega. Kohus nõustub prokuröri poolt valitud karistuse liigi ja määraga.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5

kuupalga alammäära, s.o 6525 krooni, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise ekspertiis tasu 226 krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 600 krooni, kohtu postikulu 32 krooni. Kohus rahuldab J.K taotluse menetluskulude ajatamiseks. KrMS § 423,§ 424 alusel ajatada menetluskulude tasumine ja kohustada J.K tasuma menetluskulud kuue kuu jooksul võrdsetes osades, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust.

Kohtunik