3-21-2833/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2833

Haldusasi

Osaühing STR INVEST kaebus kohustada Tallinna

Linnaplaneerimise

Ametit

kõrvaldama

sunniraha

rakendamise tagajärjed

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing STR INVEST, volitatud esindajad

vandeadvokaat Allar Jõks ja advokaat Elina Mizerova

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb

ja Kenneth Rivis

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.06.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing STR INVEST on eriomandi aadressiga Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna

linnaosa, Rumbi 4-1 omanik. Kasutusloa nr 1812371/09015 kohaselt on Rumbi 4-1

kasutusotstarbeks määratud büroohoone ja kaubandushoone.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) viis 14.12.2020 Rumbi 4-1 läbi paikvaatluse, kus

tuvastas et 1. korrusel asuvad ruumid olid kohaldatud ja möbleeritud toitlustusasutuse

ruumidena, s.o kohvik, baar, restoran. Paikvaatlusel viibis ka Osaühingu STR INVEST

esindaja. Tallinna Strateegiakeskuse ettevõtlusteenistuse tarbijakaitse osakond viis 06.07.2021

läbi Rumbi 4-1 paikvaatluse, kus fikseeriti Opium Lounge majandustegevus, kes pakub ja müüb

toitu, jooke ja alkohoolseid jooke ja osutab teenusena vesipiibu renti.

3. TLPA tegi 09.07.2021 Osaühingule STR INVEST ettekirjutuse nr 2112899/00089

peatada/lõpetada Rumbi 4-1 ettenähtud kasutamise otstarbele mittevastav kasutamine mitte

hiljem kui 23.07.2021, kuna Rumbi 4-1 äriruume ei kasutata kasutusloaga määratud

kasutusotstarbe kohaselt. Ettekirjutusega koos esitati ka hoiatus, mille kohaselt rakendatakse

Osaühingu STR INVEST suhtes ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha summas 5000

eurot.

4. TLPA teostas 02.08.2021, 12.08.2021 ja 16.09.2021 paikvaatlused, et kontrollida

ettekirjutuse nr 2112899/00089 täitmist ja tuvastas, et Rumbi 4-1 tegutses endiselt

toitlustuskoht Opium Lounge. TLPA edastas 21.09.2021 Osaühingule STR INVEST hoiatuse

nr 2112899/00089-1, millega kohustas ettekirjutuse mittetäitmise eest tasuma sunniraha

summas 5000 eurot hiljemalt 26.09.2021. Täiendavalt määrati ettekirjutuse uus sunniraha

suurus ettekirjutuse jätkuva mittetäitmise puhul summas 5500 eurot.

5. Kohtutäitur toimetas 29.09.2021 Osaühingule STR INVEST täiteasjas nr 034/2021/2603

täitmisteate, kohtutäituri tasu otsuse, võlgniku õigused ja kohustused täitemenetluses ning

täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi. Kaebaja täitis kohustuse 30.09.2021.

6. TLPA teostas 20.10.2021 taas Rumbi 4-1 ruumides paikvaatluse ja tuvastas, et Rumbi 4-1

tegutses endiselt toitlustuskoht Opium Lounge.

7. TLPA edastas 22.10.2021 Osaühingule STR INVEST hoiatuse nr 2112899/00089-2, millega

kohustas ettekirjutuse mittetäitmise eest tasuma sunniraha summas 5500 eurot hiljemalt

28.10.2021. Hoiatuses märgiti, et edaspidise mittetäitmise eest tuleb maksta sunniraha summas

6400 eurot.

8. Kohtutäitur toimetas 10.11.2021 Osaühingule STR INVEST täiteasjas nr 022/2021/7338

kätte täitmisteate, kohtutäituri tasu otsuse, võlgniku õigused ja kohustused täitemenetluses ning

täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi.

9. Osaühing STR INVEST edastas 12.11.2021 Opium World OÜ-le üürilepingu ülesütlemise

teate, mille kohaselt peab Opium World OÜ üüripinna vabastama hiljemalt 08.12.2021, kuna

Opium World OÜ 06.10.2021 hoiatus- ja nõudekirjale ei reageerinud ning jätkas ruumides baari

pidamist. Samal päeval teatas Osaühing STR INVEST sellest TLPA-le ja palus enam sunniraha

mitte rakendada.

10. TLPA andis 19.11.2021 kirjas Osaühingule STR INVEST teada, et loeb vastavalt HMS §

27 lg 2 p 3 ettekirjutuse kättesaaduks 09.07.2021 ja ei saa pidada üürilepingu lõpetamiseks

sammude astumist ettekirjutuse nõuetekohaseks täitmiseks.

11. Tallinna Halduskohtus registreeriti 08.12.2021 Osaühingu STR INVEST kaebus nõuetes

keelata TLPA-l sunniraha määramine ja rakendamine TLPA 09.07.2021 ettekirjutuse nr

2112899/00089 alusel, kohustada TLPA-d tegema ettekirjutuse sunniraha rakendamise

tagajärgede kõrvaldamiseks summas 5360 eurot ning esitama täitemenetluse lõpetamise

avalduse ettekirjutuse nr 2112899/00089 alusel alustatud täitemenetlustes.

12. Kaebaja esitas 10.01.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse kaebuse täiendamiseks nõudega

kohustada TLPA-d esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus ettekirjutuse nr 2112899/00089

alusel alustatud täitemenetlustes sh hoiatuse nr 2112899/00089-3 rakendamise osas.

13. Tallinna linn tuvastas 13.01.2022 paikvaatlusega, et TLPA 09.07.2021 ettekirjutuse nr

2112899/00089 nõue on täidetud, millest tulenevalt langes ära sunni rakendamise alus ning

TLPA lõpetas järelevalvemenetluse ettekirjutuse täitmise tõttu.

14. Tallinna Halduskohus lõpetas 11.02.2022 määrusega haldusasja menetluse nõuetes keelata

TLPA 09.07.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00089 alusel sunniraha edaspidine määramine ja

rakendamine ning kohustada TLPA-d esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

15. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) TLPA ei ole kaasanud sunniraha rakendamise menetlusse Rumbi 4-1 üürniku. Sunniraha on

kohane meede, kui kohustuse täitmine sõltub üksnes kohustatud isiku tahtest ja seda ei ole

võimalik teisel isikul täita. Antud juhul nii ei ole. Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmine

sõltub peamiselt üürnikust. Kaebaja ja üürnik vastutavad korrakaitseseadusest tulenevate

kohustuste täitmise eest solidaarselt. TLPA-l on rohkem võimalusi ja vahendeid üürniku

efektiivseks mõjutamiseks. Kaebaja ainuke meede on üürilepingu ülesütlemine. Tekkinud

olukorras ei täida seega sunniraha rakendamine oma peamist eesmärki tagada isikule pandud

kehtiva kohustuse täitmist isiku enda poolt.

2) TLPA ei ole kaebajat ära kuulanud teise ega kolmanda hoiatuse täitmisele pööramisel.

Kaebaja on andnud TLPA-le koheselt teada nii üürnikule saadetud hoiatus- ja nõudekirjast, kui

ka üürilepingu ülesütlemisest, kuid TLPA selle asjaoluga sunniraha rakendamisel ei arvestanud.

3) TLPA nõudis kaebajalt Rumbi 4-1 ettenähtud kasutamise otstarbele mittevastava kasutamise

peatamist/lõpetamist. TLPA ei ole ettekirjutuse resolutsioonis loetlenud, mida kaebaja peab

tegema, et ettekirjutatud kohustust täita. Kaebajale jääb ebaselgeks, kas ettekirjutuse täitmiseks

piisab näiteks sellest, kui kaebaja kirjutab üürnikule, paludes viimasel ebaseaduslik tegevus

lõpetada või peab kaebaja tegema midagi muud. Käesolevaks hetkeks on kaebaja võtnud

kasutusele kõige intensiivsema abinõu ning on üürnikuga üürilepingu lõpetanud. TLPA on

sellele vaatamata rakendanud kaebaja suhtes sunniraha.

4) Kaebaja on teinud kõik endast oleneva, et ettekirjutust täita ning kaebaja suhtes tuleb

ettekirjutus lugeda täidetuks alates hoiatuse- ja nõudekirja edastamisest üürnikule 06.10.2021

või hiljemalt alates üürilepingu ülesütlemisest 12.11.2021. Haldusorganil on keelatud

sunnivahendit kohaldada, kui temani jõuab teave ettekirjutuse täitmisest.

5) Hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja

välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Kaebaja andis TLPA-le teada, et Rumbi 4-1 ruumides

viibib üürnik, kes viib seal läbi majandustegevust, ning et üürileping on üles öeldud ja üürnik

kolib välja hiljemalt 08.12.2021. Sellist palvet võib käsitleda põhjendatud taotlusena sunniraha

rakendamise edasilükkamiseks ATSS § 8 lg 2 alusel.

6) Kaebajale antud tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks – 2 nädalat – ja seejärel sunniraha

maksmiseks antud tähtajad – 5 päeva ja 6 päeva – ei ole mõistlikud, kuna kaebaja ainuke

seaduspärane

viis

ettekirjutuse

täimiseks

on

üürilepingu

lõpetamine

30-päevase

etteteatamisega. Kaebaja ammendas üürniku hoiatamisega ja üürilepingu ülesütlemisega

ettekirjutuse täitmiseks võimalikud abinõud. Kaebajale antud ettekirjutuse täitmise ega

sunniraha täitmise tähtaeg ei olnud asjaolusid arvestades mõistlik.

7) Kaebajale määratud sunnirahad ei ole proportsionaalsed. Sunniraha määramisel tuleb

märkida ka peamised põhjendused, millest kaalumisel lähtutud on. Lisaks määratakse sunniraha

suurus kindlaks üksikjuhtumi põhjal, arvestades ühelt poolt kehtiva kohustuse täitmise

pakilisust ja selle olulisust ning teiselt poolt seda, et sunniraha koormaks isikut võimalikult

vähe. TLPA pidi arvestama sellega, et kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ettekirjutust täita.

Ainuüksi see asjaolu on aluseks sunniraha määra vähendamiseks, mitte suurendamiseks.

Vähemoluline ei ole ka see, et kaebaja on esimese ja teise sunniraha sissenõudmise nõuet

vabatahtlikult täitnud. Ka see näitab, et kaebaja on koostöövalmis ja ei ürita ettekirjutuse

täitmisest kõrvale hoiduda.

8) Kui menetluses ei osale isik, kellest otseselt sõltub ettekirjutuse täitmine, ei saa väita, et

sunniraha määrati üksikjuhtumi põhjal. Selliselt ei ole haldusorgani järeldused sunniraha

suuruse osas jälgitavad ja järelikult ei saa sellist sunniraha määra pidada proportsionaalseks.

9) Kaebaja soovib, et TLPA tagastaks talle õigusvastaselt makstud sunniraha ning hüvitaks

kantud kahju.

16. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Tegelik võim oma kinnisasja üle on kõige tugevam ikkagi kinnisasja omanikul, mitte

üürnikul. Vastustajal ei ole võimalust teha ettekirjutust kinnisasja üürnikule, kuna vastustaja ei

ole teadlik üürisuhte olemusest ja kestusest. Kinnistusraamatus puudub märge üürisuhte

olemasolu kohta. Kaebaja 02.05.2022 esitatud lepingu tekst ei ole allkirjastatud üürileping ning

see ei tõenda kaebaja ja Opium World OÜ vahelise üürilepingu olemasolu ega tegelikku sisu.

2) Kaebaja tõendab asjaolusid sotsiaalmeedias nähtu põhjal. Vastustaja on seisukohal, et

sotsiaalmeediasse võib postitada mida iganes ning kõik, mis on Instagramis ei pruugi tõele

vastata. Sotsiaalmeedias kuvatu võib olla kaudseks tõendiks asjaolude hindamisel, kuid

vastustaja on lähtunud siiski seadusest ning viinud läbi korrektsed paikvaatlused, millega

tõendatu najal on tuvastatud ruumide kasutusotstarbevastane tegevus.

3) Kaebaja on korduvalt alates kinnisasja soetamisest üürinud välja endale kuuluvat Rumbi 4-

1 kinnisasja kui toitlustusasutust. Vastustajale jääb arusaamatuks ja oma kaebuse täienduses ei

ole kaebaja selgitanud ka asjaolu, et kui eelmine üürnik või pinna kasutaja lahkus vabatahtlikult

kinnisasjalt justnimelt põhjusel, et baar-kohvik-restoran ei ole vastavalt hoidumisservituudile

ja kasutusotstarbele lubatud, siis miks üüris kinnisasja omanik teistkordselt kinnisasja välja kui

baar-kohvik-restorani. Kaebaja pidi juba uut üürilepingut sõlmides andma potentsiaalsele

üürnikule teada tõeseid andmeid, mh ka selle kohta, milleks on lubatud Rumbi 4-1 kinnisasja

kasutada. 14.12.2020 toimus ruumides paikvaatlus, mille fotodelt on näha, et toimub ruumide

möbleerimine toitlustusasutuseks-baariks. Kaebaja esindaja T. Tamm, kes TLPA-le ruume

näitas, pidi saama aru, millega üürnik ruume sisustab ja milleks hakatakse ruume kasutama.

Vastustaja ka selgitas, et ehitist tuleb kasutada kasutusloas määratud otstarbel. Seega oleks

saanud kaebaja vahetult peale TLPA I paikvaatlust ilma igasuguse Tallinna linna ettekirjutuse

ja sunniraha määramiseta lõpetada nimetatud baar-restoran-kohviku pidamise juba enne

avamist. Omaniku kohustus on selgitada, milliseks otstarbeks saab ruume kasutada ning juhul

kui ruume plaanitakse kasutada otsatarbevastaselt, oleks pidanud omanik ennetavalt takistama

nimetatud toitlustusasutuse avamist.

4) Kaebaja ei ole Rumbi tn 4 mitteeluruumi nr 1 omanikuna järginud kohustust tagada ehitise

kasutamise vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele, mille käigus tuleb omanikul tagada

ehitise kasutamiseks nõutavate teavituste ja teadete esitamine. Sellised kohustused on

ehitusseadustiku kohaselt justnimelt omaniku kohustused, väidetav üürnik isegi ei saa

kasutusotstarbe küsimust sisuliselt lahendada, isegi kui ta seda sooviks.

5) Omand on suurim ja täielikum õiguslik võim asja üle, seetõttu on loomulik lähtuda eeldusest,

et sellise võimuga peab kaasnema ka korrakaitseline vastutus asjast avalikule korrale lähtuvate

ohtude eest. Ka on omanikule vastava kohustuse panemine otstarbekas ka praktiliselt, kuna

õiguslik võim tähendab reeglina ka faktilist võimet asja kõige kergemini ja tulemuslikumalt

mõjutada.

6) Vastustaja võttis 09.07.2021 ettekirjutuse tegemise ajal arvesse, et küsimuse tsiviilõiguslik

lahendamine võib võtta oma aja. Järgmine kord kontrollis vastustaja ettekirjutuse täitmist alles

16.09.2021 ning mitte midagi polnud muutunud. Kaebaja oli juba 14.12.2020 teadlik Rumbi 4-

1 kasutusotstarbest ja sellest, et toitlustusasutusena antud ruume kasutada ei saa. Kui kaebaja

oleks leidnud, et ettekirjutuse täitmine võtab tal kauem aega, siis oleks kaebaja saanud esitada

ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamiseks vastustajale põhjendatud avalduse.

7) Ettekirjutus on kaebajale kätte toimetatud elektrooniliselt reedel, 09.07.2021. Kaebaja pidi

selle kätte saama kui mitte samal päeval, siis hiljemalt esmaspäeval, 12.07.2021.

8) Peale ettekirjutuse tegemist juulis 2021 tegi vastustaja hoiatuse kaebajale alles oktoobris

2021 ehk ligi neli kuud hiljem. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et nelja kuu jooksul on võimalik

lõpetada ükskõik milline üüri- või rendileping. 28.10.2021 kirjutas kaebaja vastustajale, et

üürileping lõppeks novembri lõpus. Seega oli põhjendatud ka hoiatuse rakendamine, kuna

selleks hetkeks oli selge, et kaebaja oli ignoreerinud ettekirjutuse nõuet juba enam kui neli kuud

ning ei olnud plaaninudki ettekirjutust täitma asuda. Ka novembri lõpuks väidetav üürileping

ei lõppenud. Sunniraha rakendamine on olnud kaebaja enda tegevusetuse tagajärg.

9) 02.05.2022 esitatud e-kirjavahetusest kaebaja ja Opium World OÜ vahel ilmneb, et

üürilepingu tingimusliku ülesütlemise teate on esitanud hoopis Opium World OÜ, mitte kaebaja

ning et keegi on Opium World OÜ poolse ülesütlemise teate heaks kiitnud, kuid Opium World

OÜ on leidnud, et tegemist on esindusõiguseta isiku heakskiiduga. E-kirjavahetusest ei ilmne

mingit erilist vaidlust, mis oleks võinud olla takistuseks üürilepingu lõpetamisele. E-

kirjavahetus pärineb perioodist 19.11.2021 kuni 30.11.2021, kuid ettekirjutuse nõude täitmise

tähtajaks ette nähtud tähtaeg oli 23.07.2021.

10) Kaebaja ei ole kuidagi tõendanud, et ta omalt poolt tegi ettekirjutust saades jõupingutusi

üürilepingu lõpetamiseks. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta üürilepingut erakorraliselt üles ei

öelnud – ettekirjutuses toodud asjaoludel oleks see vastustaja hinnangul saanud toimuda ka 30-

päevast etteütlemistähtaega järgimata (VÕS § 315 lg 2).

11) Sunniraha suuruse määramisel on TLPA hinnanud juriidilisest isikust ettekirjutuse ja

hoiatuse saaja majanduslikku seisundit äriregistris toodud andmetest lähtuvalt. Kaebaja 2020.

aasta majandusaasta kasumiaruande kohaselt oli tema müügitulu 2020. aastal 39 481 eurot ja

aruandeaasta puhaskasum 615 377 eurot. Arvestades asjaolu, et ettevõtte müügitulu ja

puhaskasum oli positiivne ning seda, et ettevõtte omab mitut kinnisvara, siis on sunniraha

suurus kaebajale majanduslikult täidetav. Sunniraha ainus eesmärk on kallutada ettekirjutuse

adressaati ettekirjutuse nõuet täitma ja õiguspäraselt käituma. Sunniraha ei ole midagi

paratamatut, vaid on õiguspärase käitumisega välditav – niipea kui ettekirjutuse adressaat

ettekirjutuse täidab, kaotab sunniraha rakendamise hoiatus koheselt õigusliku jõu. Käesoleva

asja puhul on selgelt näha olnud, et just sunniraha määramine ja rakendamine on viinud

õiguspärase tulemuseni ning tänaseks päevaks on ebaseaduslik tegevus Rumbi 4-1 kinnisasjal

lõpetatud.

12) Kaebaja on tasunud mõlemad temale määratud sunnirahad mittetähtaegselt ning juba

alustatud täitemenetluses. Seda ei saa kuidagi pidada vabatahtlikuks täitmiseks ja kaebaja

sooviks olukorda lahendada.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kaebaja leiab, et talle sunniraha määramine seoses TLPA 09.07.2021 ettekirjutusega nr

2112899/00089 on õigusvastane, kuna vastustaja ei kaasanud menetlusse Rumbi 4-1 üürnikku.

Kohus märgib, et TLPA 09.07.2021 ettekirjutus oli suunatud täitmiseks kaebajale. Seega oli

kaebaja ATSS § 5 lg 1 mõttes ka korrektne sunnivahendi adressaat. Kaebaja ei ole seejuures

TLPA 09.07.2021 ettekirjutust vaidlustanud, mistõttu tegemist on kehtiva ettekirjutusega.

Lisaks on kaebaja sunniraha tasudes ka talle tasudes ettekirjutusega pandud kohustust

tunnistanud (Riigikohtu halduskolleegium 12.04.2022 otsus nr 3-19-2051, p 11).

18. Kuigi kaebaja ei ole kohtule eitanud kaebaja ja üürniku vahelist allkirjastatud üürilepingut,

siis nähtub nii 02.05.2022 esitatud üürilepingu tekstist kui ka kaebusest, et kaebaja teadis juba

üürilepingu sõlmimisel, et üürnik asub Rumbi 4-1 ruume kasutusotstarbe vastaselt kasutama.

Sellele vaatamata võimaldas kaebaja tal Rumbi 4-1 ruume selliselt kasutada. Alles pärast TLPA

09.07.2021 ettekirjutust ning selle täitmisele suunamiseks sunniraha rakendamist asus kaebaja

üürnikuga rikkumise lõpetamise eesmärgil suhtlema. Seega on kaebaja ise Rumbi 4-1 ruumide

kasutusotstarbe vastase üürilepingu sõlmimisega põhjustanud olukorra, kus ta peab TLPA

ettekirjutuse täitmiseks üürilepingu üles ütlema. Ühtlasi on eelnevast tulenevalt selge, et

vastustaja poolt rakendatud sunnivahendid olid eesmärgipärased, kuivõrd suunasid kaebajat

ettekirjutust täitma.

19. Kaebaja hinnangul oli hoiatuse nr 2112899/00089-2 alusel sunniraha rakendamine

õigusvastane, kuna kaebaja oli selleks ajaks ettekirjutuse hiljemalt 12.11.2021 üürnikule

üürilepingu ülesütlemise teate edastamisega täitnud. Kohus sellega ei nõustu. Sunnivahendi

rakendamise alus saab ATSS § 8 lg 3 p 1 tähenduses ära langeda üksnes siis, kui adressaat on

tähtaegselt täitnud ettekirjutuse nõude viisil, nagu keskmine mõistlik adressaat pidi sellest

ettekirjutuse või selle kohta haldusorgani antud selgituste põhjal aru saama. TLPA 09.07.2021

ettekirjutus sätestab nõude: „peatada/lõpetada Rumbi tn 4 mitteeluruumi nr 1 ameti poolt

01.08.2018 kasutusloaga nr 1812371/09015 ettenähtud kasutamise otstarbele mittevastav

kasutamine (toitluskohana kasutamine) mitte hiljem kui 23.07.2021“. Põhjendamatud on

kaebaja väited, et TLPA 09.07.2021 ettekirjutusest polnud aru saada, mida kaebaja peab selle

täitmiseks tegema. Kohtu hinnangul on piisavalt selge, millise tulemuseni kaebaja pidi jõudma.

Kaebaja ka asus lõpuks 06.10.2022 ettekirjutuse täitmiseks tegutsema. Kuivõrd vastustajale ei

olnud ettekirjutuse tegemisel teada kaebaja ja üürniku vahelised suhted ega nende vahel

sõlmitud üürilepingu sisu, ei saanudki vastustaja anda kaebajale täpsemaid juhiseid. Kaebajal

endal oli valikuvabadus, millised tema käsutuses olevad meetmed olid ettekirjutuse täitmiseks

sobilikud ja tõhusad. Ka oli kaebajal juhul, kui ta tõepoolest ei saanud aru, mida temalt

ettekirjutusega nõutakse, võimalus vastustaja poole pöörduda ja selgitusi küsida. Kaebaja ei ole

seda teinud, kuid on sellele vaatamata ettekirjutuse täitnud, mistõttu ei pea kohus usutavaks, et

kaebaja ei olnud võimeline ettekirjutuse sisust aru saama.

20. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebajal ei olnud võimalik otseselt üürniku ruumide

kasutusotstarbe vastast kasutamist lõpetama sundida, kuivõrd Rumbi 4-1 ruumid olid üürniku

mitte kaebaja valduses. Siiski ei muuda asjaolu, et ettekirjutus oli seotud kaebaja poolt üürile

antud kinnisvaraga, sunniraha rakendamist ebaproportsionaalseks. Kinnisasja üürile andmisega

ei vabane omanik kinnisasjaga seonduvast vastutusest. Kuigi üürisuhe võis kaebaja jaoks

teataval määral raskendada ettekirjutuse täitmist, muutes selle ajakulukamaks, ei muutnud see

ettekirjutuse täitmist võimatuks. Kaebajal oli võimalik rikkumisele tähelepanu juhtida ning

rikkumise jätkumisel kasutada lepinguõigusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 315 lg

1 p 1 ja lg 2). Kohtu hinnangul sai öelda, et kaebaja on ettekirjutuse täitnud alates hetkest, mil

ta lõplikult üürilepingu üles ütles. See ei olnud aga 12.11.2021 ülesütlemise teate edastamisel,

kuna pärast seda leppisid üürnik ja kaebaja kokku uues üürilepingu lõpetamise kuupäevas.

Kohtu hinnangul täitis kaebaja ettekirjutuse, kui leppis lõplikult kaebajaga kokku kuupäevas,

mil leping tegelikkuses lõpetati. Seejuures ei oma hoiatuste tegemise aegasid arvestades

tähtsust, kas kaebaja sai üürilepingu koheselt üles öelda või pidi järgima 30-päevast

etteteatamistähtaega. 09.07.2021 ettekirjutuse ja 16.09.2021 esimest korda kaebaja suhtes

sunniraha rakendamise vaheline periood oli piisav, et kaebajal oli võimalik üürnikku teavitada

Rumbi 4-1 kasutusotstarbest, ühtlasi teda hoiatada, et ruumide kasutusotstarbe vastase

kasutamise jätkamisel ütleb kaebaja üürilepingu üles, ning rikkumise jätkamisel 30-päevase

etteteatamisega üürileping ka üles öelda (VÕS § 315 lg 2). Kaebaja on aga alles 06.10.2021

üürnikule eelnimetatud hoiatuse edastanud. Kuid ka pärast seda jõudis kaebaja enda sõnul

lepingu lõpliku ülesütlemiseni alles 2021 detsembris ning üürnik vabastas üüripinna

05.01.2022. Niisiis ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks varasemalt teinud enda poolt kõik, et

ettekirjutust täita. Seejuures ilmneb aga kaebaja poolt 02.05.2022 esitatud kirjavahetusest

üürnikuga, et 19.11.2021 ütles üürilepingu tingimuslikult üles hoopis üürnik mitte kaebaja.

Kohtu hinnangul ei ole kaebaja niisiis piisavalt tõendanud, et ta oleks enne sunniraha

sissenõudmist ettekirjutuse täitnud.

21. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ka kaebaja väide, et vastustaja pidi kaebaja teadet selle

kohta, et üürnik kolib ruumidest hiljemalt 08.12.2021 välja, käsitlema põhjendatud taotlusena

sunniraha rakendamise edasilükkamiseks. Kaebajal olid professionaalsed esindajad, kes oleks

suutnud vastava taotluse selgelt sõnastada. Ei ole alust leida, et vastustaja on jätnud kohaselt

tõlgendamata kaebaja tahte esitada taotlus sunniraha rakendamise edasilükkamiseks.

22. Kaebaja on vastustajale etteheitnud ka seda, et enne sunnirahade rakendamist ei ole teda ära

kuulatud. Kohus selgitab, et vastustaja on seda siiski vajalikul määral teinud. Nimelt piisab

kohtupraktika kohaselt, kui haldusorgan teavitab isikut sunniraha rakendamisest pärast

ettekirjutuse täitmise tähtaja möödumist, kuid enne sunniraha ATSS § 15 lg-s 1 sätestatud

korras sissenõudmise alustamist. Selline teavitus avab isikule võimaluse esitada sunniraha

rakendamise kohta oma arvamus ja vastuväited ning taotleda sunniraha rakendamise

edasilükkamist, samuti võimaluse vaidlustada sunniraha rakendamine kohtus. Ühtlasi annab

see isikule sunnirahaga nõustumise korral võimaluse tasuda sunniraha ilma sissenõudmiseta ja

kohtutäituri tasuta (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 19).

Niisiis ei peagi vastustaja enne korduvat sunniraha määramist uut ärakuulamist ja

haldusmenetlust korraldama, vaid piisab eelkäsitletud viisil teavitamisest. Kui adressaadil on

ettekirjutus täitmata, sunniraha rakendamise edasilükkamist pole palutud ning kaebaja ei ole ka

sunniraha määramisele vastuväitena esitanud asjaolusid, millest tuleneks, et ettekirjutuse

täitmine on kaebaja jaoks võimatu või sunniraha kaebaja majanduslikku seisu arvestades

ebaproportsionaalne, siis võibki vastustaja sunnivahendit uuesti kohaldada (ATSS § 2 lg 2).

23. Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on kaebaja suhtes sunnirahade rakendamisel

õiguspäraselt käitunud, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kuigi kohus

lõpetas osaliselt haldusasja menetluse ei olnud kohtu hinnangul see seotud kaebuse esitamisega

halduskohtule (HKMS § 108 lg 6), vaid kaebaja poolt lõpuks ettekirjutuse täitmisega, seetõttu

jäävad kaebaja menetluskulud tervikuna kaebaja enda kanda.

25. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)